Триллеры - скачать книги или читать онлайн. Страница 117

Üksildane raamatupidaja Mogens Slotsholm varastab tööandja tagant suure summa raha ja põgeneb saladuslikule kohtumisele Berliini. Pärast seda kaob ta jäljetult. Endist politseinikku Thomas Ravnsholdti, keda tuntakse hüüdnimega Ronk, kummitab ikka veel armastatu vägivaldne surm. Ta veedab oma päevi Bianca pardal või õlleuimasena oma lemmikkõrtsis Havodderenis. Sõbrad on talle juba peaaegu käega löönud, kui ilmub välja Mogensi õde Louise, kes palub Ronga abi oma venna otsimisel. Kuna Ronga nõrk koht on pisarais naised, siis leiabki ta ennast peatselt Berliinist kadunud mehe jälgi ajamas. Selgub, et hiljaaegu on kadunuks jäänud teisigi üksikuid mehi, kes on leitud alasti ja uppunult. Kurjategijat ja tõde taga ajades jõuavad Ronk ja Louise Stasi arhiividesse peidetud tolmunud toimikuni, mis paljastab kummalised ja hirmuäratavad minevikusündmused. Minevik ja tänapäev on rohkem seotud, kui esmapilgul näib, ja ka nende endi elud satuvad ohtu. Michael Katz Krefeldt (snd 1966) alustas oma karjääri lühifilmide tegijana. Ta on kirjutanud käsikirju mitmele Taani telesarjale, nende seas ETVs jooksnud seriaalile „Nikolaj ja Julie“. Autori debüütromaan „Enne tormi“ ilmus 2007. aastal ja tõi kaasa Taani Krimiakadeemia debütandiauhinna. „Kadunud“ on teine raamat endise kriminaaluurija Ronga sarjast, esimene romaan „Rööpalt maas“ ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

Ühest Bangkoki bordellist leitakse mõrvatud Norra suursaadik ja et skandaali ära hoida, sepitsetakse Oslo võimukoridorides valmis plaan, kuidas olukorda siluda. Politseinik Harry Hole istub purjuspäi lennukisse, et siirduda asja uurima, ja jalutab peagi ringi Bangkoki tänavatel, kus leidub oopiumiurkaid, templeid, lapsprostituute ja erootikabaare. Õige varsti avastab Harry Hole, et asi on enamas kui mõrvas: seina tagant kostab krabinat. Seal on midagi, mis ei kannata päevavalgust.See on Norra kirjaniku Jo Nesbø (snd 1960) teine romaan Harry Holest, alkoholi küüsis vaevlevast politseinikust. Varasemast on Harry Hole eesti lugejatele tuttav raamatutest „Päästja”, „Lumememm”, „Soomussüda”, „Muretu”, „Kummitus” ja „Politsei”.

„Politsei” on Jo Nesbø kümnes romaan andekast mõrvauurijast Harry Holest, kes seekord ei saa oma kolleege aidata.Haiglas lebab raskelt vigastatud mees, kelle palat on politseivalve all. Vaid vähesed teavad, kes ta on. Samal ajal toimub Oslos üks mõrv teise järel. Kurjategija on sihikule võtnud politseinikud, kes on uurinud tapmisi, mis on jäänud lahendamata. Ta meelitab politseinikud endistesse kuriteopaikadesse ja tapab nad samamoodi, nagu mõrvati siin samas eelmised ohvrid. Uurijad usuvad, et kui neil õnnestuks aru saada kurjategija motiivist, siis suudaksin nad ta ka kinni püüda. Kõik nende pingutused jooksevad aga liiva ja tapatalgud jätkuvad.Harry Hole on eesti lugejatele varasemast tuttav muuhulgas raamatutest „Kummitus“, „Soomussüda“, „Lumememm“ ja „Muretu“.480 lk

Sügis on käes. Ühes Oslo kesklinna pangakontoris on juhatajal aega kakskümmend viis sekundit, et tühjendada sularahaautomaat. Tal kulub kolmkümmend üks sekundit. Röövel näitab turvakaamerasse kuut sõrme ja laseb maha naise, kelle on pantvangina sihikule võtnud. Vaneminspektor Harry Hole ärkab oma korteris, täielikus teadmatuses viimase öö sündmuste kohta, meeles vaid see, et oli kutsutud õhtust sööma oma kunagise armukese juurde, kes pakkus tšillirooga ja näitas valmimisjärgus kunstiteost, mille naine oli ristinud „Nemesiseks“.Oma kodust leitakse surnult naisterahvas, kes näib olevat teinud enesetapu. Surnukehal puuduvad vägivalla tunnused ja relval on vaid ühed sõrmejäljed. Juhtum näib olevat lahendatud. Ent kohale satub ka Harry Hole. Ta on eelmisel õhtul samas toas õhtust söönud, ja nüüd on Anna, mustlasverd kunstnik, surnud…Jo Nesbø (snd 1960) on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani “Nahkhiir” suurt menu. Inspektor Harry Holest jutustava krimisarja eest on Nesbø võitnud mitmeid auhindu, raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 9 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud 40 keelde. Viimati on eesti keeles ilmunud Harry Holest jutustavad romaanid “Lumememm” ja „Soomussüda“.432 lk

Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse violiiniks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uurida. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistatavat. Harry ei tunne noormeest peaaegu äragi. Kuid pole kahtlust, tegu on Olegiga. Kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.Jo Nesbø (snd 1960) kriminaalromaane politseiuurija Harry Holest on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Raamatud on ilmunud rohkem kui 40 keeles, neist antakse välja üha uusi kordustrükke ning kirjanikku on pärjatud hulga auhindade ja nominatsioonidega. Romaaniga „Muretu” kandideeris autor Ameerika prestiižseimale Edgar Allan Poe nimelisele auhinnale. 2011. aasta jaanuaris jõudis „Soomussüda“ Suurbritannias raamatute müügiedetabeli tippu. Nesbø on kirjutanud ka populaarse „Doktor Proktori” lasteraamatute sarja.416 lk

Igaühel on midagi varjata – eriti keskkoolitüdrukutel Spenceril, Arial, Emilyl ja Hannal. Spencer himustab õe poissi. Aria unistab oma inglise keele õpetajast. Emily armub uude kooliõesse. Ja Hanna kasutab ilu nimel üsna inetuid võtteid. Aga sellest ajast saadik, kui nende sõbranna Alison jäljetult kadus, varjavad nad kõik veelgi suuremat saladust. Kust ma tean? Ikka tänu sellele, et ma tean kõike selle kohta, kui halvad tüdrukud nad olid enne ja kui üleannetud on praegu. Ja teate mis? Ma räägin kõik ära. Sara Shepard lõpetas New Yorgi Ülikooli. Brooklyni Kolledžist sai ta loova kirjutamise alal magistrikraadi. Raamatusarja „Valelikud võrgutajad“ inspiratsiooniallikaks on lapsepõlv Philadelphia Main Line’il, kus ta elab nüüdki. Romaanide põhjal on valminud ka ülipopulaarne telesari Pretty Little Liars. 272 lk

„Püütia õpetused“ on Victoria Bergmani triloogia viimane osa. Victoria püüab oma lõhestunud siseilma korda saada eneseteraapia abil. Lõpuks jääb tema paljudest osaisiksustest alles vaid tugevaim. Paljud minevikusündmused asetuvad nüüd päris uude valgusse. „Püütia õpetused“ viitab pedofiilide salaühingu Sihtunum i Diasporan halastamatutele reeglitele. Psüühiliselt paranedes suudab Victoria Bergman üha edukamalt abistada oma politseiuurijast tüdruksõpra Jeanette’i. Mehed, kelle jälil ta on, ei ole põhjustanud eluaegseid kannatusi mitte ainult Victoriale, vaid ka tema tütrele Madeleine’ile. Loo finaal leiab aset Ukrainas Babõn Jaris, ühes kurikuulsamas natslikest hukkamispaikadest. Kord ja seadus ei saa määravaks ka seekord.

Göteborgi haigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbeth Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lisbeth Salander on kirvega löönud… Millenniumi-sarja kolmas ja viimane raamat jätkub sealt, kus "Tüdruk, kes mängis tulega" lõppes. Lisbeth Salander jäi ellu, kuid tema probleemid pole kaugeltki möödas. Leidub tugevaid jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõplikult vaikima sundida… "Purustatud õhuloss" on viimane osa Stieg Larssoni Millenniumi – triloogiast, mille tõlkeõigused on müüdud 25 riiki ning mis oli 2009. aastal Euroopas müüduim romaanisari. Sarjast on tehtud ka menukad filmid Mikael Nyqvisti ja Noomi Rapace´iga peaosades.

Millenniumi-tsükli teine raamat algab rahulikult, Lisbeth Salander ja Mikael Blomkvist ajavad kumbki oma asju, kuid siis pöörduvad Blomkvisti poole kaks inimest, kes on tegelnud prostituutidega äritsemise uurimisega. Neil on valminud sel teemal nii raamat kui ka teadustöö, kusjuures raamatus on mainitud ka mitmete tuntud inimeste ja politseitöötajate seotust selle äriga. Ajakiri Millennium kavatseb raamatu avaldada, kuid siis tapetakse selle autor ja tema elukaaslane. Mõrvarelvalt leitakse Lisbeth Salanderi sõrmejäljed. Järgneb veel üks mõrv, mida on samuti võimalik seostada Lisbethiga. Blomkvist ei usu Lisbethi süüd ja ta üritab temaga ühendust võtta. Tüdruk on aga jäljetult kadunud ning samal ajal, kui politsei teda tõenäolise mõrvarina otsib, alustab ajakirjandus tema ohjeldamatut mustamist. Lisbeth pole siiski inimene, kes end kergesti lüüasaanuks tunnistab, ning algab mitmekihiline ja vastupandamatult põnev jaht. Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk“ (ilmus eesti keeles 2009. a. kevadel), mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari.

Ajakirjanik Mikael Blomkvist on idealistlik, oma tööle pühendunud, fanaatiliselt õigust ja õiglust ihkav inimene. Lisbeth Salander on noor naine, kelle minevikus on midagi väga hämarat ja keda peetakse autistlikuks või lausa alaarenenuks. Tegelikult on aga tegemist maailmatasemel häkkeriga, kes lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ning kes on treeninud enda igas mõttes ellujääjaks. Mikaeli ja Lisbethi teed ristuvad, kui üks Rootsi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger teeb Mikaelile ettepaneku välja uurida, mis juhtus 40 aasta eest Harrietiga, Vangeri noore sugulasega. Harriet haihtus jäljetult saarelt, mis oli tütarlapse kadumise päeval muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. 16-aastase Harrieti surnukeha ei leitudki, kuid Henrik Vanger oli veendunud, et tütarlapse tappis keegi tema lähedastest. Blomkvist võtab pakutud ülesande pooleldi tõrkudes vastu ning saab abiliseks Lisbeth Salanderi. Mida sügavamale Blomkvist ja Salander Vangeri suguvõsa ajalukku süüvivad, seda õudsemaks ja verisemaks kogu lugu nende kohkumuseks muutub… Stieg Larsson (1954–2004) oli ajalehe EXPO ajakirjanik ja peatoimetaja. 2005. aastal ilmus tal esimene romaan „Lohetätoveeringuga tüdruk“, mis pälvis kohe suure tähelepanu. 2006. aastal järgnes „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal triloogia kolmas osa „Purustatud õhuloss“. Need kolm pärast autori surma ilmunud romaani on kujunenud lühikese ajaga ka rahvusvaheliselt tõeliseks fenomeniks. Praeguseks on Larssoni raamatuid müüdud terves maailmas rohkem kui 15 miljonit eksemplari.

Физически лишённый не только должности, но и получивший другое лицо, человек понимает, что его теперь непременно уничтожат, сбегает от профессиональной охраны, оказывается в сложных для себя условиях (Ни денег, ни паспорта, с чужим лицом) На него открыта настоящая «охота». Попадает в различные непредвиденные для себя ситуации. узнаёт много нового: прежде любимая женщина оказывается всего лишь любовницей, на его рабочем месте «сидит» двойник, друзья его в лицо не признают… Тем не менее он принимается все меры к тому, чтобы восстановить статус кво, вместе с тем узнать, кто инициатор всего с ним происшедшего, и почему.

Vihmasel novembripäeval kutsutakse Frankfurdi politseijaoskonna detektiivid Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein uurima kummalist liiklusõnnetust: üks naine on kukkunud jalakäijate sillalt otse all sõitvale autole. Tunnistajad väidavad, et teda lükati. Juurdlus viib Pia ja Oliveri väikesesse külla, kus ohver elas. Septembriõhtul üksteist aastat varem lähevad sealtsamast külast jäljetult kaduma kaks seitsmeteistaastast tüdrukut. Nende mõrvas mõistetakse kaudsete tõendite põhjal süüdi kahekümne kahe aastane Tobias Sartorius, Rita Crameri poeg, kes pannakse kümneks aastaks trellide taha. Pia ja Oliver kuulevad, et Tobias on pärast karistuse kandmist kodukülla tagasi pöördunud. Kohalikud on tulvil vaenu. On rünnak Tobiase emale kuidagi asjaga seotud? Külaelanikke küsitledes põrkavad uurijad vastu vaikimismüüri. Ja siis läheb kaduma järgmine noor neiu ning tundub, et koletislikud minevikusündmused on maalilises maakohas taas ärkamas. Uurimisest saab võidujooks ajaga, sest külaelanike jaoks on süüdlane selge – ja sel korral on nad valmis kohtumõistmise oma kätesse võtma. Kaasakiskuvalt põnev, inimloomuse ja ühiskonna sügavamaid tumedaid hoovusi paljastav mitmekihiline mõrvamüsteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib ühtlasi tagajärgi, mida võivad ühes väikelinnas kaasa tuua kuulujutud, võimumängud ja püüdlus iga hinna eest hoida püsti lugupeetuse fassaadi. „Lumivalgeke peab surema“ on tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi suurepärane põnevik, mis avab tema Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.