Фантастика - скачать книги или читать онлайн. Страница 819

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli „Teekonna” seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga. Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne „Teekonda” oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamisoskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

„Maalingutega Mees“ ja „Kõrbeoda“ tõstsid Peter V. Bretti nüüdisaegse fantaasiakirjanduse tippu, selliste hiiglaste kõrvale nagu George R. R. Martin, Robert Jordan ja Terry Brooks. „Päise päeva sõda“, Bretti rahvusvaheliselt menuka Deemonite tsükli oodatud kolmas raamat, jätkab eepilist lugu inimkonna otsustavast heitlusest deemonite armeega, mis igal ööl kerkib inimesi varitsema. Kuuloomise ööl kerkivad deemonite väed surmama kaht meest, kellest mõlemast võib saada muistendites tõotatud Päästja, mees, kes ettekuulutuste järgi ühendab inimkonna laialipillatud riismed viimaseks pingutuseks deemonlike maa-aluste lõpliku hävitamise nimel. Arlen Põldaja oli kunagi tavaline inimene, kuid on nüüd muutunud millekski enamaks – Maalingutega Meheks, kelle ihule on tätoveeritud võimsad tontlikud loitsumärgid, mis teevad temast igale deemonile võrdse vastase. Arlen kuulutab igal sammul, et tema pole Päästja, aga mida rohkem ta üritab lihtrahva hulka sulanduda, seda kirglikumalt temasse usutakse. Teda soovivad järgida paljud, kuid Arleni tee ähvardab viia ohtlikku paika, kuhu suudab minna vaid tema ja kust ei pruugi olla tagasitulekut. Peter V. Brett on rahvusvaheliste menukite „Maalingutega mees“ ja „Kõrbeoda“ autor. Kasvanud fantaasiaromaane ja koomikseid lugedes ning Dungeons & Dragons'it mängides, on Brett terve elu fantaasialugusid kirjutanud. 1995. aastal sai ta Buffalo ülikoolist bakalaureusekraadi kirjanduses ja kunstiajaloos, töötades seejärel üle kümne aasta farmatseutikatrükiseid koostades, enne kui oma meelistegevuse juurde naasis. Ta elab New Yorgis Brooklynis.

Helkivas soomusrüüs rüütel, latern piigi otsa riputatud, patrullib oma sõjasalgaga sügisöisel metsateel – umbes seal, kus meie maailmas asuks Bostoni eeslinn. Järsku kostab põõsastest krabinat, keegi nagu liigutaks… Rüütel haarab sadulakaarelt automaadi ja tulistab igaks juhuks paar valangut. Hiljem leitakse põõsastest paar roosasid toasusse. Hiliskeskaegses Gruinmarkti kuningriigis on see VÄGA halb uudis. Susside omanik, 32 aastat vana majandusajakirjanik Miriam Beckstein jõuab ehmunult tagasi endale ja meile tuttavasse maailma ning aasta on endiselt 2002, aga tal on tükk aega väga paha olla. Siiski pole tema seiklused sellega lõppenud, pigem vastupidi. Ning kui sümpaatne mees hästiistuvas ülikonnas ulatab talle plaatinakarva krediitkaardi, öeldes, et hertsog Lofström palus jääda esialgu kahe miljoni dollari piiridesse, siis võivad mõned seiklused ju isegi meeldivad tunduda. Kindlasti meeldib Strossi „Vürstkaupmeeste“ sari kõigile neile, kes kunagi nautinud Zelazny Amberi raamatuid. Uuriv ajakirjanik Miriam ei ole küll rüütel Corwin ega võlur Merlin, aga ei jää neile oma otsusekindluselt ka alla ning temalgi tuleb korda luua ühtaegu mitmes maailmas.

„Äkki tekkis Ivoril kummaline tunne, et kõik on nii kaunis, nii meeldivalt tühine ja samas unelevalt armas, et see lihtsalt ei saa kauaks kestma jääda. Taolisi mälestusi kirjeldavad inimesed suurte sõdade eelõhtutest.” Tiit Tarlapi uue romaani peategelase, ajarändur Ivor Renniki eelaimus osutub prohvetlikuks – heaolu on habras ja ajutine, rahvamasside kaua kestnud pahameel murrab pinnale ning korra ja turvalisuse asemele asuvad anarhia ning vägivald. Tsivilisatsiooni päästmiseks peavad ajarändurid leidma ajas kunagise saatusliku punkti, mis on tulevikukaose põhjustanud. Seejärel tuleb neil n-ö rööpad ümber seada, et heaolu jääks püsima. Muidugi nende jaoks, kes on seda väärt. Kuid maailma taas õigeks kohendamine ei lähe valutult. Eesmärk on õilis ning nõuab täideviijatelt eneseohverdamist, ent selle juurde kuuluvad ka intriigid, salanõud, tumedad kired. Missioon viiakse edukalt lõpule, aga kas tulemus on parim võimalik?

Scott Westerfeldi “Inetutega” alanud sarja viimases raamatus on endine režiim langenud, kedagi ei tehta enam ilusaks udupeaks ja Tally on läinud elama vabasse loodusesse. Maailm on muutunud ning autor näitab, milliseks. Raamatu peateemaks on ilukultuse asemel kuulsusekultus. Peategelane Aya Fuse elab Jaapanis, kus hakatakse uuesti avastama kunagisi tavasid ja kultuuri – teetseremooniat, mangat – aga kõige tähtsam selles ühiskonnas on kuulsus. See, kui kuulus sa oled, määrab kõik – sellest sõltub sinu staatus ja see, kui kaugele sa elus jõuad. Aya ei ole eriti heas seisus, kuid siis kohtub ta tüdrukute kambaga, kelle eesmärgiks ongi võimalikult vähese kuulsusega elada. Aya otsustab kirjutada neist loo ning liitub sel eesmärgil kambaga. Selgub aga, et ta avastab palju rohkem, kui ta oodanud oli…

Félix Ventura peab veidrat ametit – ta müüb võltsitud minevikke. Tema kliente – edukaid ettevõtjaid, poliitikuid, kindraleid, ühesõnaga Angola tärkavat kodanlust – ootab ees kindel tulevik. Kuid neil ei ole ilusat minevikku. Félix mõtleb neile välja rikkaliku sugupuu, hangib värvikate esivanemate portreed ja õnnelikud mälestused. Tema jaoks läheb elu hästi. Ühel õhtul ilmub Félixi majja aga kummaline võõras, kes tahab endale angolalase identiteeti. Ja ühtäkki hakkab minevik peadpööritaval kiirusel olevikku mõjutama ning võimatu osutub võimalikuks. „Minevike müüja“ on lõikav, kuid samas lustakas ja südamlik satiir tänapäeva Angola ühiskonnast ning lisaks (või vahest ehk eelkõige) mõtisklus mälust ja selle vääratustest. Jose Eduardo Agualusa on Portugali keeles kirjutav Angoola kirjanik ja ajakirjanik (s. 1960). Tema haare ulatub ilukirjandusest reportaa˛ide ja raadiosaadeteni. Agualusa rikkalikust ja 20 keelde tõlgitud loomingust rahvusvaheliselt ehk tuntuim on romaan “Minevikkude müüja” (“O Vendedor de Passados”, 2006), mis võitis esimese aafrika raamatuna Independent Foreign Fiction Prize’i. Kui mõjuv osa kaasaegsest rahvusvaheliselt levivast aafrika kirjandusest kujutab endast kriitilist ja realistlikku vastukaja kontinendi sotsiaalsetele oludele, otsib Agualusa rasketele teemadele pisut mängulisemaid lahendusi: tasub vaid mainida, et “Kameeleonide raamatu” jutustaja on soovijatele uusi minevikke müüva peategelase seinal elav sõbralik sisalik.

Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy’s, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.

Scott Westerfeld on Ameerika ulmekirjanik, üks tänapäeva populaarsemaid noorteraamatute autoreid. Tema noortesarja esimene raamat “Inetud” jutustab maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Pealegi elab tema parim sõber juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse hoopis teisiti. Shay kutsub teda koos endaga Varemetesse, kus elavad inimesed, kes ei taha Muutust läbi teha. Tally keeldub, kuid sellegipoolest viiakse ta ülekuulamisele asutusse, mille olemasolu ta enne ei kahtlustanudki. Ta peab valima – ta kas läheb Varemetesse ja reedab Shay ning sealsed asukad, või temast ei saa kunagi Ilusat. Tally otsus muudab igal juhul tema elu jäädavalt.

„Käsk tappa” on James Dashneri populaarse triloogia („Labürindijooksja” ja „Põlenu katsed” – eesti keeles 2014, ning „Surma ravim” – eesti keeles 2015) eellugu, mis leiab aset 13 aastat varem, enne kui moodustati MOOLOK ja ehitati labürint. Päikeseplahvatused on tapnud suurema osa rahvastikust ja nüüd levib maailmas viirus, mis täidab inimese mõrvarliku raevuga. Lõpp on alles algus ja kõige hullem ootab ees.

MOOLOK on võtnud Thomaselt kõik: tema elu, mälestused ja nüüd ka ainsad sõbrad – välujad. Aga viimaks ometi on kõik läbi. Katsed on lõpetatud. On jäänud vaid viimane test. Thomas sai jagu labürindist. Elas üle Põlenu. Ta riskiks sõprade päästmise nimel kõigega. Valede aeg on ümber, tõde saab olema hirmuäratav. Tõde võib olla see, mis kõigele lõpu teeb. Kas keegi jääb ellu? Surma ravim“ on järg James Dashneri romaanidele „Labürindijooksja“ ja „Põlenu katsed“ (mõlemad on eesti keeles ilmunud 2014. aastal).

Noor eesti teadlane Frank naaseb üle pikkade aastate tudengiaja Tartusse, lootes eest leida kunagise elu. Kuid miski pole enam päris endine. Kas siinne kergelt nihkes reaalsus ongi enam reaalne või on see ulme, meelepete või soovunelm? Käesolev romaan on kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.

Helsingis antropoloogiat tudeeriv eestlane Patrik hakkab kirjutama artiklit palju tähelepanu pälvivast literistlikust liikumisest, segust new age'i jüngritest ja vältimatut intellektuaalset maailmalõppu kuulutavast ususektist. Uurimisobjektiga lähemalt tutvudes läheb lugu aga märksa segasemaks, isegi unenäolisemaks. Kristjan Looritsa debüütromaan käsitleb meelelahutusliku põneviku stiilis mõningaid kaasaegse vaimufilosoofia ja analüütilise metafüüsika teemasid.