Литература 20 века - скачать книги или читать онлайн. Страница 30

«Гротески» во всем блеске представляют талант Джона Голсуорси-сатирика. Джон Голсуорси был удостоен Нобелевской премии в 1932 году.

Действие «Коломбы» происходит в парижском театре. Эта пьеса о том, как жизнь – красивая или тяжелая, неважно – меняет человека через его отношение к себе и к окружающей его действительности. В театр волею судьбы попадает простая цветочница Коломба – отважная красавица, которую оставил муж, и теперь она вынуждена исхитряться, чтобы прокормить себя и своих детей. Благодаря смекалке у нее получается строить успешную карьеру в театре.

«Пятая Салли», написанная за два года до знаменитой «Таинственной истории Билли Миллигана», рассказывает историю Салли Портер – официантки из нью-йоркского ресторана. На первый взгляд это обычная, ничем не примечательная женщина.

В сборник рассказов Г. А. Скребицкого «Лесной голосок» вошли произведения о диких животных и птицах. Писатель был с малых лет влюблён в природу и не уставал воспевать её красоту. С его помощью читатели узнают многое о тайнах леса, его обитателях, научатся охранять и сберегать природные богатства.

August Kitzberg (1855-1927) on eesti kirjandusklassikute hulka kuuluv autor, kelle näidendeid kohustusliku kirjanduse raames kõik eesti lapsed lugema peavad. „Libahunt” kuulub 9. ja „Kauka jumal” 10. klassi lugemisvarasse. Raamatus on Kätlin Vainola järelsõna, mis on kirjutatud just kooliõpilasele mõeldes. Selles tutvustatakse huvitavalt autori elukäiku ja loomingut ning analüüsitakse mõlema näidendi sisu, vürtsitades seda folklooritausta ja meedias avaldatuga.

“Mäeküla piimamees” ilmus esmakordselt trükist 1916. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda loetakse tema tugevaimaks teoseks. “Mäeküla piimamehest” valmis 1965. aastal režissöör Leida Laiuse käe all mängufilm, kus peaosi mängisid Jüri Järvet, Elle Eha ja Ants Lauter. 1.0

Õieti on siin mitu ajalugu. On tõikade ajalugu – juhi, sõja ja võitude lugu. Vallutuste ja vägivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jätkub ka sajandeid hiljem, kui tõigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja täna, kui me igapäevas taas kirjutatakse vallutustest ja vägivallast, võõrastest meie keskel või piiri taga. Vaadates võõrasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme.

Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshede politseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asju juhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmima kõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas aset vägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutub mõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis, mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgi elusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetuna prügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitava sarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalne krimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurima väljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kui tohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974) on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ on tema neljas raamat eesti keeles

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale – küünal haaval. Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit – nagu paljusid teisigi – aitavad tutvused „õigete” inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.

«Hirmu ja õuduse jutud» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist 1840-1940, lisaks ka uuemaid tekste tänapäeva õuduskirjanduse meistritelt. Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas "Hingede saarel" toimunud verine seikluslugu, loos "Minevik" kasutavad tegelased parimat eksortsismimeetodit, mis üldse võimalik, kui seda rakendada osatakse, H. P. Lovecraft esineb tuntud headuses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel ja omamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pinget teismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatute veel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti, William Hope Hodgson, A. Merritt jt.

Ray Bradbury raamatusse on koondatud ta kuulsaimad 1940. aastate lühilood, millele ta on lisanud paar uut ja saanud kollaažromaani, milles on ehedat lapsepõlvenostalgiat ja halloweeni-igatsust. Selles tegutseb surematu ja üleloomulike võimetega Elliottide perekond, kes elavad sajandeid vanas majas. Nende hulka kuuluvad öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, igavesti magav Cecy, kes suudab teiste inimeste kehasid üle võtta, ja teisi poolmütoloogilisi tegelasi. Lisaks kuulub lapsendatuna perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et ta oleks surematu, kuid kes peab leppima ajaliku eluga.

Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …