Классика - скачать книги или читать онлайн. Страница 288

Anton Tšehhovi 1889. aastal ilmunud novell, kus pankur ja jurist sõlmivad kihlveo selgitamaks milline karistusviis on ebamoraalsem – eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus.

Anton Tšehhovi 1888. aastal ilmunud novell.

Anton Tšehhovi 1887. aastal ilmunud novell.

Anton Tšehhovi 1889. aastal ilmunud jutustus.

Anton Tšehhovi 1888. aastal ilmunud novell.

Anton Tšehhovi 1980. aastal ilmunud novell.

Anton Tšehhovi 1888. aastal ilmunud novell.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevitš Tšitšikov on ettevõtlik tegelane, kes liigub stagneerunud mõisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tõttu riigiteenistusest tagandatud õnnekütil on omapärane rikastumisplaan. Ta reisib mööda Venemaad ja ostab mõisnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on pöördepunktiks vene kirjandusloos; ta järelmõju on tohutu suur, aga Gogoli mõju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tänapäevani. “Surnud hinged” pani aluse vene ühiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste või sentimentaalsete episoodide ümberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja ühiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 põletas kirjanik «Surnud hingede» teise osa märkmed, heitis voodisse, keeldus söömast ning suri üheksa päeva hiljem valudes.

Autor: Ivan TurgenevKirjastus: FUTU Print OÜ 6.77 € Sirvi Vene 19. sajandi kirjandusklassiku jutustuste kogu. Sisu: Liigse inimese päevik Mumuu Sissesõiduhoov Vaikne nurgake Asja Esimene armastus Stepi kuningas Lear Kevadveed Punin ja Baburin

Vene kirjandusklassiku 1854. aastal ilmunud jutustus.

Meid oli vist kuus meest, kes me olime ühel talveõhtul kogunenud oma vana ülikoolikaaslase poole. Jutt läks Shakespeare'ile, tema tüüpidele, sellele, kui täiuslikult ning tõetruult on neis kogu inimolemuse sügavus esile toodud. Eriti pani meid imestama nende elulisus ja üldinimlikkus. Igaüks meist nimetas Hamleteid, Othellosid, Falstaffe, isegi Richard Kolmandaid ja Macbethe (viimaseid, tõsi küll, ainult kui võimalikke), keda ta oli elus kohanud. «Aga mina, mu härrad,» hüüatas meie võõrustaja, juba elatanud mees, «tundsin kord üht kuningas Leari!» «Kuidas nii?» küsisime meie. «Päris lihtsalt. Tahate, ma jutustan teile?» «Olge nii kena.» Ja meie sõber asus viivitamata pajatama.

Vene kirjandusklassiku 1855. aastal ilmunud dramaatiline jutustus 19. sajandi vene talupoegade ja kaupmeeste elust.