История - скачать книги или читать онлайн. Страница 236

Читателю хорошо известны книги Леонида Ивашова, посвященные вопросам геополитики и будущему России: «Битва за Россию», «Я горд, что русский генерал», «Россия и мир в новом тысячелетии. Геополитические проблемы» и другие.

The XXth Century Political History of Russia presents lecture materials for academics working with undergraduate, graduate and postgraduate students as well as researchers of Russian history. The chapters are an unusual insight into the Russian past, which makes the readers think, analyze and also reconsider some events of the Russian history. It is an exciting blend of stories of the past and future trends, allowing to make forecasts and predictions.

Журнал о современной жизни для современного человека, которому интересно жить в XXI веке в нашем изменяющемся обществе. «Огонек» для такого читателя – умный и доверительный собеседник, с которым можно говорить практически обо всем. Журнал ориентирован на качественный infotainment, насыщен мнениями людей, авторитетных для аудитории, щедро иллюстрирован фотографиями, рисунками, схемами и элементами инфографики. Содержит много прикладной, потребительской информации. Стиль подачи – говорить просто о сложном.

Несмотря на огромный общественный и научный интерес к эпохе царя Ивана Грозного, множество опубликованных работ об этом времени, военная история Московского государства середины и второй половины XVI века таит еще немало загадок Собранный автором фактический материал проливает свет на загадки данного периода, воссоздавая цельную и яркую картину ратного служения наших предков.

Журнал о современной жизни для современного человека, которому интересно жить в XXI веке в нашем изменяющемся обществе. «Огонек» для такого читателя – умный и доверительный собеседник, с которым можно говорить практически обо всем. Журнал ориентирован на качественный infotainment, насыщен мнениями людей, авторитетных для аудитории, щедро иллюстрирован фотографиями, рисунками, схемами и элементами инфографики. Содержит много прикладной, потребительской информации. Стиль подачи – говорить просто о сложном.

Raamatus on käsitletud Stockholmis 1978. aastal Ants Kippari poolt moodustatud ja pikka aega juhitud Eesti Vangistatud Vabadusvõitluse Abistamiskeskuse (EVVA) tegevust. EVVA oli esimene pagulasorganisatsioon, mis lõi kontaktid vastupanuliikumisega okupeeritud Eestis. Vastupanuliikumise jaoks kujunes EVVA väliskeskuseks, mis vahendas Eestist väljatoimetatud avalikke protestikirju ja muid materjale lääne väljaannetele. Raamatu teksti koostamisel on põhiallikatena kasutatud EVVA arhiivis säilitatud dokumente, väliseesti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning EVVA tegevuses osalenute kirjalikke ja suulisi mälestusi. Sama autori poolt on varem ilmunud järgmised vastupanuliikumise teemalised uurimised, nagu Vastupanu 1955-1985. –Tartu Ülikooli kirjastus, 1998, Müürimurdjad. MRP-AEG lugu. – Kirjastus Otwill, 2002 ning tema poolt on toimetatud Kogumik "MRP-AEG Infobülletään 1987-1988" – SE&JS Tallinn, 1998 ja Kodakondsus- ja migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008, 2008.

Leonid Mletšinit (snd 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute „KGB”, „Välisministrid”, „Brežnev” ja „Andropov” autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: „See võiks olla „Lenin. Venemaa võrgutamine”, mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid.” Mletšini „Leninis” näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob „õukond” – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud. 304 lk

Kuidas saadakse tsaariks? Tänu millistele omadustele suutis lihtrahva hulgast pärit noormees, katlakütja ja lukksepp tõusta võimu tippu, teenida ära lugupidamise ja kuulsuse? Mis aitas tal tervelt kaheksateist aastat püsida võimul võimsas üliriigis? Milline oli Leonid Brežnev igapäevaelus ja perekonnainimesena, mis pakkus talle huvi vabal ajal? Kuidas ta käitus ohtlikus olukorras? Milline ta oli puhkehetkedel – jahil või autroolis istudes? „Just lihtne inimene on kõige suurem,” ütles Nõukogude riigijuht. Brežnevist kui „lihtsast inimesest” Aleksandr Maisurjani raamat räägibki. "Minu jaoks kuulub Leonid Iljitš Brežnev ühte selliste tegelastega nagu krokodill Gena, Stirlitz või Šurik – ühesõnaga, ta on pärit mu lapsepõlvest, tollastest komöödiatest ning anekdootidest. Brežnev on hea näide sellest, et ajalukku võib minna mitmel moel: nii kangelase, geeniuse kui ka klounina. Tänu Brežnevile tekkis seni maailmas üksnes hirmu tekitanud nõukogude impeeriumile ette seniilse pantaloone groteskne mask. Triivinud juhuse tahtel üliriigi etteotsa, jäi ta sinna pikkadeks aastateks nagu punn. Keskpärase, kuid üldiselt rahumeelse ja mugava inimesena tõmbas ta üliriigile pähe tiheda öömütsi, mille kätte see viimaks lämbus. Brežnevi ajal hakati kommunistide üle naerma. Ja naerdakse siiamaani. Põhjust selleks toredaks tegevuseks pakub ka käesolev raamat."

Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimusi Venemaa lähiajaloost. Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed, valgustab riigi poliitika paljusid seni maha vaikitud tahkusid. Kõigi nende meeste elus on loendamatuid mõistatusi. Miks Andrei Gromõko suutis olla minister tervelt kakskümmend kaheksa aastat, Boriss Pankin aga vaid alla kolme kuu? Mis haigus murdis Lev Trotski maha just poliitilise võimuvõitluse kõige otsustavamatel hetkedel? Kas väited Georgi Tšitšerini ebatraditsioonilisest seksuaalsest suundumusest olid vaid kuulujutt? Jevgeni Primakovi saatus kujunes juba praeguse põlvkonna silme all. Kuid miks ta ei saanud Venemaa presidendiks? Kõik need mehed avaldasid märgatavat mõju nii Venemaa välispoliitikale kui ka sisepoliitikale. Mletšini raamat pole mitte ainult huvitav ülevaade kõrgemate poliitikategelaste tegemistest, millest enamik lugejaid teab üsna vähe. See on omamoodi põnev Venemaa ajaloo ülevaade 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni, mis näitab, et riigi poliitikat pole mitte alati määranud vaid riigijuht üksinda.

Eesti ajaloo kümme käänukohta üheksa kirjaniku ja ühe ajaloolase pilgu läbi. Mitmes mõttes üllatuslik teos, mida autor ise nimetab ajalooliseks jalutuskäiguks. Tegemist on ilukirjanduse ja populaarse ajalookirjutuse nauditava sünteesiga. Kümnest Eesti ajaloo saatusehetkest – nende valik on mõnevõrra üllatav isegi ajalugu hästi tundvale lugejale – kõigepealt jutustab mõni ilukirjanduslik tekst (enamasti on tegemist katkenditega romaanidest, jutustustest ja näidendeist), millele järgnevad oma tuntud headuses Vahtre kommentaarid. Lugemisrõõmu ja mõtlemisainet igaühele.

Teise maailmasõja lõpuga sündis uus maailm. Sõja lõpetanud rahulepingud tõid kaasa otsused, mis ei vorminud mitte ainult 20. sajandi teist poolt, vaid mõjutavad meie maailma ka tänapäeval ning tulevikus. 1946. aastal algas külm sõda, Ida-Euroopa kaart joonistati ümber, Hiina kommunistid saavutasid võimuvõitluses otsustava edu, eostati Iisraeli riik ja India iseseisvus oli veel lihtsalt kinnitamata. See oli tänapäeva ajaloo pöördeline aasta, mil riike taassündis ja loodi, joonistati ringi riigi- ja ideoloogilisi piire ning kogu maailma inimesed asusid oma elu uuesti üles ehitama. Victor Sebestyen lähtub toonase maailma dokumentidest, seahulgas Stalini isiklikest märkmetest Potsdami rahukonverentsil, et uurida, mis oli poliitiliste otsuste langetamise taga. Autor kasutab tohutut hulka arhiivimaterjale ja inimeste isiklikke mälestusi, et uurida, kuidas 1946. aasta sündmused mõjutasid mitme inimpõlvkonna elu tervetes maailmajagudes. Viies lugejaid Berliinist Washingtoni, Londonist Moskvasse, Delhist Shanghaisse, kajastab see tunnustatud kirjaniku elav ja panoraamne lugu nii võimurite kui ka lihtinimeste elusid. Victor Sebestyen on sündinud Budapestis. Tema perekond põgenes Ungarist, kui ta oli veel laps. Ta on töötanud ajakirjanikuna arvukate ajalehtede, sealhulgas The Timesi, Daily Maili ja The New York Timesi heaks. Praegu on ta Newsweeki kaastoimetaja. Tema esimene raamat „Kaksteist päeva“ on hinnatud Ungari 1956. aasta ülestõusu ajalugu. Paljukiidetud teine raamat „1989. aasta revolutsioon“ käsitleb Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist.

"Põhjalaste raev" võtab kokku viikingite ajaloo alates esimestest väiksematest sõjakäikudest kuni suurte lahinguteni Prantsusmaal, Suurbritannias ja Iirimaal; siin kirjeldatakse nii sündmusi Läänemerel, sõite Ameerika rannikule ja Gröönimaa jäistesse fjordidesse, piki Venemaa jõgesid kuni Bütsantsini. See on lugu, kuidas üks Euroopa ääremaalt pärit kultuur domineeris sajandeid suurt osa kogu maailmajaost. Raamat sisaldab kõige uuemate ajalooliste ja arheoloogiliste uurimuste andmeid ning palju kaarte.