Поэзия, Драматургия - скачать книги или читать онлайн. Страница 821

Psühholoogilise trauma üle elanud Nicole’ile näib tulevik rõõmutu ja talle tundub, et elu ei paku enam midagi head. Ta jätab kõik, sõites väikesele troopilisele saarele uut elu alustama. Ta loodab, et sealt ei leia teda keegi. Kuid Antoine, tema hüljatud armastatu, ei ole selline inimene, kes raskuste ees kartma lööb. Nicole’i leidmiseks on ta valmis pahupidi pöörama kogu maailma.

Daisy oli alati tahtnud olla originaalne, ekstravagantne, "metsik", nagu ta enda kohta ütles. Ta oli tahtnud elada eksootilistes kohtades, armastada ebatavalist meest. Kõike seda oli ta elus olnud ja kõik see oli kaasa toonud pettumust ja valu. Siis aga kohtas ta Teague`i, põhimõttekindlat ja tõsist meest…

Susan Branch ja Nick Lansing on kõrgseltskonna satelliidid, kelle elujärg sõltub jõukate sõprade heatahtlikkusest. Hetketuju ajel otsustavad nad abielluda ning nautida aasta sõltumatut elu, mida võimaldavad pulmadeks saadud tšekid ja mesinädalate veetmiseks pakutud häärberid. Abieluleppe juurde käib aga klausel, et teine antakse vabaks kohe, kui tekib väljavaade abielludes parem partii teha. Noorpaari õnn hakkab peale esimest Como järve ääres veedetud kuud murenema, kui nad on sunnitud kolima Veneetsiasse, kus egotsentriline ja silmakirjalik seltskond paneb proovile nende enesekindluse, väärtushinnangud ja armastuse. Sotsiaalne surve on nii tugev, et viib noored abielulahutuse lävele. Õnneks on ilmas tähtsamaid asju kui luksus ja lõbujanu, nende teadvustamine toimub aga läbi valu ja vaimse kasvamise.

Ellise rahulik ja suhteliselt üksluine elu, mida täidavad aiatöö ja heategevuskomitees osalemine, paisatakse ühel põrgulikul päeval pea peale: ta leiab köögist äsja valminud küpsiseid krõbistava hiire, naabrite majas puhkeb tulekahju, vend toob ette teatamata tema juurde oma ülekäte läinud teismelise tütre ja linnakesse saabub naise endine armastatu.

Pärast mehe ootamatut surma jäi Jenny tillukese tütrega kahekesi. Siirdudes uuele tööle, hoolitsema haige lapse eest, unistas ta vaid rahulikust elust. Ta soovis end tunda väljaspool hädaohtu. Kohtumine rantšo peremehe, maskuliinselt nägusa Ty Mackeliga, lõi aga segi kõik Jenny plaanid.

Mollie Dane on rändteatri näitlejanna, kõiki lummav Tirtsuke, Fanchon. Ühel päeval teeb etendust külastanud härrasmees talle ettepaneku loobuda teatrist ja saada tema lapsendatud tütreks, ning Mollie sukeldubki pea ees 19. sajandi New Yorgi kõrgseltskonna ellu. Ta leiab endale nii austajaid kui vihavaenlasi, nii noorte kui vanade, nii meeste kui naiste seast. Mängleva kergusega flirtides ja lõbutsedes satub ta sekeldustesse, mis viivad inimröövi, vangistuse ning sunnitud abieluni tundmatu maski kandva mehega. Kuid siit alles Mollie seiklused algavad, sest tõelise armastuse leidmine ja oma päritolu saladuse lahendamine pole kergete killast ülesanded.

Erinevatel aegadel olen kirjutanud luuletusi, mis on aidanud mul mõtestada oma elu naisena ja ajaliku inimesena. Käesolev on mu teine luulekogu. Selles on määravaks hüpe ajatusse – kord kui piiremurdev tõuge, kord kui aegluubis, olemise ja mitteolemise ühesuses hõljumine. Luuleridu vääristavad tekstidega sulanduvad Piret Smagari gravüürid, mis panevad mind mõtlena, et igavaiku hämarail eksiradadel valgus ongi ainuke vastus.

„KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda täidab/ Tema sirutab käe vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lähed läbi vee/ kannab sind laine/ Kui sa käid tules /sa ei haihtu ja leek ei kõrveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5. Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Põlvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sõrve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini säilinud rannaniidud, on ta sündinud ja kasvanud neisse maastikesse ka olemuslikult.

Raamatuna vormistatud kursusetöö avatud ülikoolis kirjandust õppivalt Rein Kilgilt kannab pretensioonikat alapealkirja “Deontilised modaalsused ja emotsionaalsed gradatsioonid elektronposti teel vahendatud isiklikku laadi informatsioonis”, kuid sobib lugemiseks ka luulekoguna. Autor näib esitavat küsimuse, kas tänapäevases praktilisusele rõhuvas infomeediumis on võimalik emotsioone ja tundeid armastuskirjade vormis vahendada. Kas armastuskirjad on žanrina hääbunud või uute tehniliste oludega kohanenud?

India päritolu loovisiksuse (poeet, prosaist, dramaturg, filosoof, ajakirjanik, helilooja, maalikunstnik) Rabindranath Tagore'i kolm luulekogu ühes köites Uku Masingu tõlkes. Neist kaks esimest, «Gitandžali» ja «Aednik», on ka varem eesti keeles ilmunud, neist esimese eest omistati Tagore'ile 1913. aasta Nobeli kirjanduspreemia. Tagore'i luuletustele lisaks on käesolevas raamatus Uku Masingult veel lühike ülevaade autorist, tema elust ja loomingust. Lisaks on Hando Runnel tutvustanud oma põhimõtteid raamatu koostamisel ning raamatu sünnilugu.

Kogus on 29 luuletus. Laulud ilmusid esmakordselt 1908 aastal, käesolev raamat on 1938 aastal ilmunud ja autori poolt muudetud versioon.

Juhan Liivi Noor-Eestile pühendatud luulekogu, sisaldab 45 luuletust. Ta lendab mesipuu poole Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse – ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele ka tuhanded: veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. Kuis süda mul tuksud sa rahuta, kuis kipud sa isamaa poole! Kesk kodumaad – siiski nii koduta, mis ihkad sa tema poole! kuis püüad sa välja kahtlusest, kuis ikka leiad sa tema eest, kuis rõhub rusuja voole sind, tungides tema poole! …