Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1004

Mokykloje pasipūtėlė Ava Brener buvo Peitono Moso košmaras, kol vieną naktį tarp jų prasiveržia protą jaukianti aistra. Dabar, deja, jie priešingose barikadų pusėse: Peitonas Mosas baigia uždirbti savo pirmąjį milijardą, o Ava, švelniai tariant, gyvena šiek tiek kukliau. Bet jam reikia jos pagalbos įsiliejant į aukštuomenę – jeigu tik pavyks pamiršti praeities nesutarimus. Netrukus juodu vėl atsiduria lovoje. Ar Peitonas tebenorės būti su Ava, kai sužinos apie skandalą, kuris ją iš princesės pavertė elgeta?

Žinai, kas sakoma apie žaidimą su ugnimi?

Visuose mergvakariuose būna staigmenų…

Reporterė Meisė Reinolds atsikelia gyventi į Teksaso miestelį Ežero Idilę. Neseniai ji paveldėjo didžiulį namą ir vietinį laikraštį, deja, miestelio gyventojai atvykėlę priima nesvetingai. Prielankumą rodo tik didžiulis jos priglaustas šuo.

«…Так как это рассказ – и притом более правдивый, чем это может показаться, – о стране золотых приисков, то заранее будут ожидать, что речь пойдет о какой-нибудь неудаче. Но это зависит, конечно, от точки зрения. Поскольку дело касается Кинка Митчелла и Хэтчину Билла, то слово «неудача», пожалуй, будет слишком мягким выражением; а что у них самих на этот счет составилось определенное мнение – это всем известно на Юконе…»

Värise, armaslugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varutaskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama… Neilplikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluseja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verdtarretav elutruudus, südant pitsitav äng ja vabastav naer, õrnus ja rõvedus, süütu alandlikkus ja vääramatult võigas kättemaks. Lugudeautor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguël, lennuka kujutlusvõimega daam, kes on avaldanud üle kahesaja raamatu niilastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ta sündis Brüsselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba õige varakult välja pöörane lugemis- jakirjutamishimu. Pärast kunstiõpinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lähis-Idas ning jätkas sama tööd mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jätnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on pälvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist sõltumata üsna ühetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja täiskasvanutele mõeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rõhutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i lühiromaanide paremikku.

On 1936. aasta. Mood nõuab lainelisi soenguid, pärlikeesid ja pitsiga sigarette, viltuseid kübaraid, siidsatääni ja naiselikku vööjoont. Madriid on ärev ja ebakindel. Marokos valmistuvad sõjaväelased kukutama Hispaania vabariigi seaduslikku valitsust.

See raamat on poistele ja tüdrukutele, kes tahavad minna isaga kalale. See raamat onisadele, kes tahavad lastega minnakalale. See raamat on neile, kes tahavadpüüda suure kala. Kalapüük on iidse jahirituaali korduslinnainimesele. Olla merelahel vastamisi mitmekilose haugiga on samatunne kuiürginimesel, kes valmistub viskama oda mammuti turja. Pealegi vee peal puhastub aju suurepäraselt ja kuisellega kaasneb kala saamine on see puhas boonus. Küsimus ei ole vaid kalas kuikvaliteetses toiduaines, küsimus on püügielamuses, adrenaliini laksus, misvoogab organismi kui suur kala on võtnud. See on heaolu seisund, mida minnakseveele otsima.

„Mängime „Kahtkümmet küsimust”.” „Okei. Aga seekord esitan küsimusi mina.” „Olgu.” „Kui maenne viiendat küsimust ära arvan, olen tõsiselt pettunud.” Ta naeratas ja ütles: „Ära tule solvama.” „Kas saoled elus?” „Jah.” „Kas sa elad siin?” „Jah.” „Kas ma tunnen sind?” „Jah.” „Kas ma mõtlesin su välja?” Alex oli harjunud hullusega. Ta ei olnud valmis normaalsuseks. Tuleb välja, et reaalsus on tihtipeale teistsugune, kui paistab – mõnikord tahetakseka päriselt kurja. „Mõtlesin su välja” on lugu Alexist, abituriendist, kes ei oskavahet teha päris elul ja luuludel. Alexi iga päev on võitlus selle nimel, kuidas eristada tegelikkust ja väljamõeldut. Sõjas skisofreenia vastu on Alexi relvadeks vankumatu otsusekindlus, fotokas, ennustuskuulja tema ainus liitlane (omaenda väike õde) ning eesmärgiks püsida täie mõistuse juures piisavalt kaua, et saada sisse ülikooli. Ta on oma väljavaadetes võrdlemisi optimistlik, aga siis algab kool ja ta kohtab Milesi. Kasta ei kujutanudki Milesi ette? Enne kui Alex seda taibatagi jõuab, on ta endale leidnud sõbrad, käib pidudel, armub ja kogeb kõiki tavalisi teismeeaga kaasnevaid katsumusi. Aga Alex on harjunud olema hull. Ta ei ole valmis olema normaalne. Francesca Zappia naljakas, mõtlemapanev ja liigutav esikteos, mille jutustaja on täiesti ebausaldusväärne, paneb lugejad aplalt lehti keerama ning pead murdma, mis on päris ja mis väljamõeldis. Oma debüütromaanis jätab Zappia lugejad läbinisti ebausaldusväärse jutustaja meelevalda, aga tänu Zappia detailitruudusele on teos täis ehedaid tegelaskujusid. –Booklist Alex on humoorikas, liigutav ja otsusekindel tegelane ning tema lugu on mitmetahuline ja põnev. E. Lockharti „Me olime valetajad” ja Matthew Quicki „Õnneteraapia” austajad hindavad seda nüansirikast pilguheitu püüdesse elada normaalset elu ja tulla toimevaimuhaigusega. – Voice of Youth Advocates (VOYA) Kui armastus ei võidagi kõike, siis aitab see kindlasti paremini taluda lahinguid. Nauditav ja omanäoline raamat. –Bulletin of the Center for Children’s Books Lugejat köidab Alexi sardooniline hääl ja kiire dialoog. – Publishers Weekly