Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1017

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid? Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini. Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.

Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest. Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi.

Mis koht see on, kuhu alati tagasi igatsed? Kus tunned end turvaliselt, kus tunned ennast ära? Kui sind seal ei ole, siis oled justkui poolik? See ehk ongi kodu. Ka meil on kodu, kuhu me kogu aeg kibeleme. Ainult et meie kodu ei ole ühe- või mitmekorruselises või üleüldse majas. Meie kodu on teineteise juures. Me oleme kodus siis, kui me oleme koos. Siia raamatusse on kogutud kirjad meie kodust aastatel 2013–2015, rännakutelt ümber maakera. Saatsime kirju kallitele inimestele ja kirjutasime neile sellest, mis on kodu ja kus on kodu. Kirjutasime koos ja eraldi, ka teineteisele. See on mõtete, teadmiste ja armastuse raamat.

Becketi ainus soov on, et tema pere oleks terviklik. Aga tegelikkuses on isa otsustanud koos Becketi ja tema noorema venna Billyga ööpimeduses kodust põgeneda ja kõik, mis neil on, maha jätta. Kaasa arvatud Pearli, kes on olnud poistele ema eest. Becketi ja Billy pärisema on surnud, ja kui see juhtus, ei saanud Becket emaga isegi hüvasti jätta. Becketil pole aimugi, miks isa nii käitub ja kuidas pere taas ühte liita, aga koos oma venna Billy, Briani-nimelise teo ja ühe imelise tugitooli abiga asutab ta ennast teekonnale, mille käigus ta kavatseb oma südamesoovi täide viia. Lara Williamsoni südamlik romaan „Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani“ on põnev ja mõtlemapanev lugu, mis jõudis 2016. aastal ka Briti ühe olulisema lastekirjanduse auhinna Blue Peteri preemia lõppvalikusse.

Kahe noore kirgliku õllesõbrast šotlase asutatud BrewDogi pruulikoda on käivitanud käsitööõllerevolutsiooni, kirjutanud end rekordiraamatutesse ja loonud täiesti uue viisi äri teha. Raamatusse „Äripunkarid õllemaailmas“ villib BrewDogi kaasasutaja James Watt oma edu kvintessentsi. Alates rahandustarkustest (jahi iga senti) kuni turunduseni (su äri veab kampaania, mitte toode) – siit leiad anarhistliku, asendamatu juhendi, kuidas enda kehtestatud tingimustel edu saavutada. James Watt asutas koos oma sõbra Martin Dickiega BrewDogi 2007. aastal ühes Kirde-Šotimaa tööstuspargi angaaris, mestis oli ka üks koer. Praeguseks annab ettevõte tööd enam kui viiesajale inimesele. BrewDogi kasitööõllesid imporditakse rohkem kui viiekümnesse riiki üle maailma. James Watt on korduvalt valitud aasta edukaimaks ettevõtjaks.

Üksväike säde võib muuta kõike! Ma tõusen üha kõrgemale ning tunnen, kuidas kiik hakkab nagisema. „Ole ettevaatlik!” ütleb ta. „Miks?” Ma ei mõtle ettevaatlikkusele. Ma mõtlen viimasele tõukele, lahti laskmisele, lendamisele ja kukkumisele. „Sul ei ole lubatud surra ilma minuta,” sosistab ta. Füüsikanohik Aysel ning populaarne ja nägus poiss Roman on teineteisele võõrad, kuni nad satuvad kokku täiesti mõeldamatul kombel. Kuu aja pärast kavatsevad nad sooritada enesetapu – koos. Tähtaja lähenedes hakkab nende vahele midagi siginema – tunne, mida Aysel ei oleks eales osanud oodata. Paistab, et kõigest hoolimata võib leiduda siiski midagi, mille nimel edasi elada – kuid kas Aysel on vajunud juba nii sügavale, et tagasiteed enam ei ole? „Kineetiline, ilus ja ootamatult elujaatav.” Chris Lynch, raamatu „Inexcusable” autor. „Minu süda ja teised mustad augud” on noortekirjanduse uue põneva hääle imeline debüütromaan – kohustuslik lugemine John Greeni ja Stephen Chbosky austajatele. Kartmatu, tabusid purustav debüütromaan, tundlik ja aus, maitsestatud ohtra musta huumoriga. – Gavin Extence, “Maailm Alex Woodsi vastu” autor Ülimalt aus lugu armastuse jõust ja tüdrukust, kelle kinnisideeks on oma enese surma sepitsemine. – Teen Vogue Julge ja elevust tekitav debüüt, mis võtab ette rasked teemad, kuid teeb seda targalt, kaastundlikult ja usutavalt, tõelise noorte inimese häälega. – Daily Mail Meie sõnad võivad inimestele mõjuda moel, midame ettegi ei kujuta. Ma soovitan seda raamatut lugeda igal teismelisel, sest see on huvitav, kaasa haarav ning – mis kõige olulisem – imeliselt hästi kirjutatud. – The Guardian, Children’s Book Review

Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk. Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame. Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.

Mõnede arvamuste kohaselt tähendab Küpsisteparadiis linnaosa, kus igas eramajas ja ridaelamuboksis elab perekond: ema-isa, kaks last, kaks autot ja koer. Selle raamatu tegelased elavad küll taolises paigas, ent rahulik eeslinnaelu ei kuku neil kuidagi välja. Lisaks sarnasele aadressile ja sisemisele üksildustundele on peategelased omavahel rohkem seotud, kui nad ise arvatagi oskavad. Raamat annab hea ülevaate masu-eelsest Eesti elust eelmise kümnendi keskpaigas, kus tarbimine kõrge ja oluline on raha.

„Noore Mõrsja” polüfooniliselt tihedakoeline tekst viib meid läinud sajandi algusse. Loo keskmes on Põhja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilitööstuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor Mõrsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba päral. Elukorralduse põhirõhk langeb luksuslikke sööminguid meenutavatele hommikueinetele, seejärel mõni tegus tund ning märkamatult õhtusse veerev aeg. Öid – perekonna painet – trotsib igaüks isemoodi. Pereliikmed on omanäolised, ja ikka on neil vähemasti kaks palet. Võtkem või Ema: too näiliselt uitmõtteid heietav matroon osutub ilu ja armastuse pärusmaal loodusimeks, eksootilise lõunamerede linnuga sarnanevaks väsimatuks lendajaks. Bariccole sageli omasest minimalismitaotlusest ei ole suuremat jälge, autor laseb jutustuse loovima, lööb mõtete salahoovustes seilava teksti kõigi meeltega tajutavalt pulbitsema, jäädes seejuures truuks mängu ilule, teadmatuse salapärale, nukruse vääramatule jõule. Viimati ilmus Bariccolt eesti keeles raamat „Korda kolm koidikul” (2016).

Mis siis, kui inimene, keda vajad kõige rohkem, on keegi, keda sa pole veel kohanud? Jessiega on kõik valesti. Vähemalt nii tundub talle esimesel nädalal uues heidutavas Los Angelese Wood Valley erakoolis. Tema ema surmast on möödunud vaevu kaks aastat, ning kuna tema isa abiellus naisega, kellega kohtus internetis, pidi Jessie kolima riigi teise otsa. Just siis, kui ta mõtleb kimada tagasi Chicagosse, saabub talle e-kiri kelleltki, kes nimetab end Keegi/Eikeegiks ja kes pakub talle abi Wood Valley keskkooli pöörasustes navigeerimisel. Kas see on pettus? Lõks? Pimedas usus – või täielikus meeleheites – hakkab Jessie KE-le lootma ja KE-st saab kiiresti tema eluliin ja lähim liitlane. Muidugi tahab Jessie KE-ga näost näkku kohtuda. Aga võib-olla on mõned mõistatused parem lahendamata jätta? Mina: Ütle mulle kolm asja, mida ma sinust ei tea. Tead küll, peale su nime ja kõige muu. KE: okei. (1) ma teen superänksat sooja juustusaia. (2) aasta tagasi olin ma täiesti teine inimene. (3) … ma ei tea. jätaks selle äkki enda teada. Mina: Kuule! Sa jätad kõik enda teada. KE: (3) sa meeldid mulle. Mina: (3) Sa meeldid mulle ka. See vaimukas, romantiline ja südamlik kaasaegne noorteromaan sobib täiuslikult Rainbow Rowelli, Jennifer Niveni ja E. Lockharti lugejatele. Kolm asja selle raamatu kohta: (1) Ma armastan seda. (2) Ei, päriselt, ma ARMASTAN seda. (3) Soovin, et saaksin käskida igal teismelisel seda lugeda. –Jodi Picoult Kolm asja selle raamatu kohta: (1) See on armas ja vaimukas ja romantiline. (2) Mõistatus loo keskmes hoiab sind raamatu küljes kinni. (3) Mul on tunne, et sul on väga hea meel, et seda lugesid. – Jennifer E. Smith 1. JULIE BUXBAUM on mitme eduka raamatu autor. „Ütle mulle kolme asja” on tema esimene noorteromaan. 2. Ta elab Los Angeleses oma abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalakesega. 3. Julie sai kunagi anonüümse e-kirja, mis inspireeris teda kirjutama Jessie lugu.