Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1036

Melvins Marss reiz bija talantīgs futbolists, kuram tika paredzēta galvu reibinoša karjera, pasaules slava, miljoni bankas kontā… Tagad viņš gatavojas saņemt augstāko soda mēru – nāvējošu injekciju. Pēdējā brīdī nāvessoda izpilde tiek apturēta – Marsa izdarītajos noziegumos atzinies kāds cits ieslodzītais. Izmeklētājiem jāatbild uz ļoti sarežģītiem jautājumiem. Vai tiešām Marss ir nepatiesi apsūdzēts un ASV tiesu sistēmas dēļ nevainīgiem cilvēkiem cietumā jāpavada gadu desmiti? Bet varbūt negaidītais pavērsiens ir tikai meistarīgi iestudēta izrāde?

Viņai ir divdesmit. Skaista, spēcīga, asprātīga un līdz izmisumam nabadzīga, turklāt ar mazu bērnu uz rokām. Lūena Tailere saņem piedāvājumu laimēt loterijā simts miljonus dolāru. Perfekta nacionālās izlozes kandidāte, gards kumoss presei un cerība miljoniem loterijas spēlmaņu…

Romaani tegelasteks on veidravõitu vanahärrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse väikelinna ja jätkavad seal fanaatilise innuga oma elutöö täiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab kõike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, härra Andreas Berend von Uexkülliga, kes on vägeva mündikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning võtnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda värvistab kohalik polüglotist luuletaja-sürrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanägemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle üle muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ümber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaažikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade mässu” inimkonna vastu ja tutvustatakse väljasuremisohus oleva kurnimängu reegleid ning muudki.

Jaak Juske viies lastele mõeldud ajalooraamat “Salapärase Venemaa lugu” viib meie naaberriiki, mille kohta kuuleme pidevalt uudiseid, kuidas see jälle mõnda oma naaberriiki ähvardanud või lausa rünnanud on. Suured riigid on ajaloos ikka tahtnud veel suuremad olla, oma naabreid kimbutanud ja vallutussõdu pidanud. Venemaa on alati soovinud laieneda. Eesti ja eestlased on nende sõdade tõttu väga palju kannatanud. Aga suhted suure naabriga ei ole alati tuld ja tapetuid tähendanud. Venemaa kunagine uhke pealinn Peterburi asub Eestile niivõrd lähedal, et selles suurlinnas on tööd ja leiba leidnud aegade jooksul kümned tuhanded eestlased. Nii et naabreid tuleb tunda ja väiksema osapoolena ajaloost õppida, kuidas suure naabri kõrval ellu jääda. Kuri ja halb ei saa olla kunagi terve rahvas, vaid ainult selle juhid. Ka venelased ise on pidanud ajaloos oma valitsejate tõttu väga palju kannatama. Suurel maal ja rahval on rääkida eriti palju põnevaid lugusid. Alustame rännakut salapärase Venemaa ajalooradadel. Ees ootavad ülipõnevad unejutud.

Jaak Juske neljas lastele mõeldud ajalooraamat "Tallinna vanalinna kummitusmajad" viib pisut kõhedust tekitavasse maailma, kus Must Munk sikutab varbast, nähtamatu Must Parun avab uksi, verise kleidiga brünett näitsik teeb möödujatele pai, läbi ruumide hõljuvad kapuutsi kandvad mehekujud, samblarohelise kleidiga daam haihtub läbi paksu kiviseina, majaseinalt kaob värv ja kate ning paekivist müüri avausest vahib välja ahastava ilmega mehe pea, surmaläige silmis. Kõlavad nagu stseenid õudusfilmist? Tegelikult on need pildikesed igapäevaelust Tallinna vanalinnas, mida paljude arvates jagame lisaks linna külastavatele turistidele ka arvukate kummituste ja vaimudega. Kas nad on päriselt olemas või on hirmul vahel lihtsalt eriti suured silmad?

Jaak Juske kolmas lastele mõeldud ajalooraamat viib muinasjutulisse printsesside ja rüütlite, kuningate ja kuningannade maailma. Aga tegemist ei ole kaugete rahvaste muinasjuttudega – need lood, mis Jaak Juske jutustab, on Eesti päris oma lood. Ja jube põnevad. Eestil pole küll kuningat ega kuningannat, printsessidest-printsidest rääkimata, kuid see ei tähenda, et nad ammustel aegadel ei oleks tähtsate kaubateede ristumiskohas asuvat Eestimaad endale tahtnud ja siia isegi endale losse ehitanud. 700 aastat olid siinmail tegelikeks peremeesteks enamasti saksa päritolu mõisnikud, kuigi samal ajal kuulus meie maa järgemööda Saksa, Taani, Poola ja Rootsi kuningatele ja Vene tsaaridele. Mitmed neist on ka ise Eestimaa pinnal käinud. Eestis on isegi üks linn jõudnud olla kuningriigi pealinn – kõik, kes Põltsamaale sattuvad, võiks proovida mõelda sellele, milline oli elu selles väikelinnas ligi 450 aasta eest, kui Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn. Jaak Juske haaravad lood äratavad ellu veel mitmed otsekui muinasjuturaamatutest või seiklusjuttudest pärit seigad Eesti põnevast ajaloost.

Перед вами – долгожданная вторая книга о полюбившихся жителях Приречной страны. Повседневная жизнь всех шестерых – наивного Простодурсена, надёжного Ковригсена, неугомонной Октавы, непутёвого Сдобсена, вредного Пронырсена и Утёнка, умеющего отыскивать необычные вещи со смыслом, – неспешна и подробна. В этом завораживающем мире то ли сказки, то ли притчи времена года сменяют друг друга, герои ссорятся и мирятся, маются от одиночества и радуются праздникам, мечтают о неведомой загранице и воплощают мечту о золотой рыбке…

Dabar ji – užsisklendusi koledžo studentė, kuri nemėgsta kalbėti nei apie save, nei apie savo šeimą. Vaikystėje Rozmari turėjo seserį ir brolį. Dabar ji – vienturtė. Kas gi įvyko Kukų šeimoje, kad apie tai kalbėti taip sunku, jog pasakojimą tenka atsukti iki vidurio ir perpasakoti iš naujo? Leiskime kalbėti pačiai Rozmari: neįtikėtina jos šeimos istorija peršoks dešimtmečius, supažindins su šokiruojančiais psichologiniais tyrimais, privers juoktis ir verkti, o galiausiai sugrįš į pradžią. Du kartus.

Jautrus ir šmaikštus romanas apie užsienietės gyvenimą svetimoje šalyje. Pagrindinė romano veikėja Katerina, daugiau gyvenanti virtualiame pasaulyje nei realiame, supina abi šias gyvenimo linijas į vieną. Romane subtiliai atskleistas kasdienybės grožis ir virtualios pažinties pasekmės.

Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes. Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on? Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse. Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.