Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1046

„Ta oli külmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud üks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komandöriks. Olin mõelnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.“ Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis’urna orbiidil transpordialuseks. Võimas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul üha suuremaks paisunud, on nüüd silmitsi tugeva vastasega. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et impeeriumi praktiliselt surematu valitseja on lasknud endast teha lugematul hulgal kloone, kes kõik on mööda ilmaruumi laiali. Kui Breq alustab oma kättemaksuretke, et õiglus taas jalule seada, vallandab see ettearvamatute tagajärgedega ahelreaktsiooni. Ent see pole kaugeltki kõik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks autor Ann Leckie debüütromaan pälvinud ingliskeelse ulme kõiki nelja tähtsamat auhinda.

Varsti pärast lühiajalist viibimist psühhoneuroloogiahaiglas seisab reporter Camille Preakeril ees raske ülesanne: ta peab naasma oma väikesesse sünnilinna ja kirjutama artiklisarja kahe varateismelise tüdruku mõrvast. Juba aastaid pole Camille praktiliselt suhelnud oma neurootilise raskemeelse emaga ja poolõega, keda ta vaevalt üldse tunneb – kauni kolmeteistkümneaastasega, kes on terve linna otsekui ära teinud. Nüüd, tagasi oma vanas magamistoas perekonna viktoriaanlikus häärberis, hakkab Camille samastuma noorte ohvritega ja seda pisut liiga intensiivselt. Isiklikest deemonitest vaevatuna peab ta harutama lahti oma mineviku psühholoogilised valusõlmed. Ainult nii saab ta täita oma ülesande ja kirjutada artikli ja seejuures ka ise ellu jääda. Gillian Flynn on avaldanud menukad põnevusromaanid „Kadunud” (e.k 2014) ja „Paha paik” (e.k 2015). Mõlema raamatu põhjal on valminud ohtralt publiku tähelepanu pälvinud Hollywoodi filmid.

Regali käest napilt eluga pääsenud Fitz jätkab teekonda oma isanda ja kuninga Verity juurde, kes on kadunud Mäestiku kuningriigi metsikutesse mägedesse, muistsete elderlingide maadele. Koos ootamatult leitud vanade ja uute liitlastega asub ta ohtlikule retkele, et viia täide oma saatus Valge Prohveti Katalüsaatorina. Troonianastaja Regal on samal ajal koondanud kõik oma väed Mäestikuriigi piirile, et takistada iga hinna eest sihile jõudmast nii oma venda Verityt kui talle appi ruttavat Fitzi. Kuue Hertsogkonna rannik on jäetud punalaevade rüüstata ning lootust ei paista kusagilt. Bucki rannikul pisikeses Moivaranna külas on endale kodu leidnud Burrich ja Molly koos Fitzi pisikese tütrega, kellest on nüüdseks saanud ainus Farseeride pärija. Kuid Regal on lapsest haisu ninna saanud ja mõrtsukad on neil juba jälil.

Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad väga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema püüdnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, jääb Norma maailma ihuüksi. Ta otsustab välja uurida surma põhjuse ja läheb tööle juuksurisalongi, kus ema töötas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilutööstusele lähenetakse uue vaatenurga alt. Tähelepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises põnevusromaanis käsitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ülemaailme kuritegevus, naiste õigused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise öelnud raamatu kohta järgmist: „Mulle on peamine panna inimesi mõtlema ja märkama asju meie ümber. Naisi julmalt ära kasutavad ärid võivad tunduda kauged, aga need on kõikjal meie ümber.“

See omapärase ülesehitusega romaan räägib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud tänapäeva Londonisse. Tuleb välja, et psühhoanalüüsi teooria rajajana tuntud Freud suri 13 päeva varem, kui saatus talle elupäevi määranud oli, ja nii peab ta nüüd inkarneeruma nüüdisaega, et ettenähtud päevad ikkagi ära elada. Noore Londoni psühhiaatri abiga püüab ta leida vastused küsimustele, mis teda enne surma piinama olid jäänud. Koos veedetud päevadel juhtub nii mõndagi ootamatut, mis aitab valgustada seni varjatud tahke Freudi elust, annab aimu tema iseloomust ja tööst ning paljastab isiklikke saladusi. David Messer on psühhiaatriakonsultandi, Tartu ülikooli professori ja Londoni Imperial College’i aulektori Eduard Maroni pseudonüüm. 2015. aastal ilmunud „Sigmund“ pälvis Venemaal positiivset vastukaja. Briti kirjaniku Helen Zahavi meelest on tegu ootamatu sisuga võluva ja originaalse romaaniga.

"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.

Дарий по прозвищу ЦИКЛОП – любимец французской публики и лучший в мире комик. Полные залы, овации, гомерический хохот. Годы успеха и славы. Все это исчезло в одно мгновение. Осталось лишь безжизненное тело в личной гримерке.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.