Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1108

Kaheksas raamat sarjas „Aja jälg kivis“ viib lugeja teisele poole ookeani, Ameerika Ühendriikidesse. Rännak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tähtsaimast hoonest Kapitooliumist. Külastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestele presidentidele pühendatud mälestusmärkidega. New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel kõrguses võistlevad pilvelõhkujad ning kuidas jõudis Vabaduse saarele antiikdrapeeringuisse mähitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime järele, kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidame pilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattani pilvelõhkujate keskel. Võrratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Päikeseloojangu bulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslik loss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jätta Kuldvärava silda San Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse kõrbelinna Las Vegasesse esimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley päästis selle linna meelelahutusäri. Ja siis on aeg rännata lõunasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile, Päikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lõpuks salapärasesse voodoohõngulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskel kummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.

Sarja viienda raamatu rännud viivad kahte lahutamatute ajaloosidemetega ühendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. Külastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. Käime ära ka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille üle sakslased uhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaa pealinna Münchenisse, Kölni ning nukra saatusega Dresdenisse. Reisi lõpetame Berliinis legendaarsel Kurfürstendammil – ühel noist maailmalinnade tänavatest, mis iial ei maga.

See on ajaloo- ja kunstirännak imeilusasse Itaaliasse. Alustame Igavesest Linnast, jätkame rännakuid laguuni saartele rajatud Veneetsias. Maailma kunstipealinnaks kutsutud Firenze lugematutest aaretest valime seekord Santa Maria del Fiore katedraali, Signoria väljaku ja legendaarse Uffizi galerii. Peatume Milanos, kus väikese Santa Maria delle Grazie kloostri refektooriumi seinal on maailma kõige kurvema saatusega maal – Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg”. Meie teele jäävad armastuse linn Verona, viltuse torniga Pisa ning Monreale katedraal kaugel Sitsiilia saarel. Ja keset Itaaliat Titano mäel asuv tilluke riik San Marino, mis võib uhkustada maailma vanima vabariigi tiitliga.

See on neljas „Aja jälg kivis“ – rännakud suurde, uhkesse ja salapärasesse Hispaaniasse. Külastame ajaloolist Madridi ja muidugi Barcelonat, mõistatuslikku Antonio Gaudí linna. Käime ära Andaluusias ja Kastiilias ning liigume mööda vapustavalt kaunist mägiteed Rondasse, kuhu sealne härjavõitluse areen on otsekui magnetiga ligi tõmmanud kuulsaid mehelikke mehi eesotsas Ernest Hemingwayga. Lõpuks tõuseme köisraudteel Gibraltari kaljule Ibeeria poolsaare kõige lõunapoolsemas tipus, et üle kitsa väina silmitseda uduses kauguses paistvat Aafrika mandrit.

Selle aasta olulisem veiniraamat on Rein Kasele Veinireisid. Rein Kasela, meie veinimaailma grand old man on kirjutanud enda kogemustele toetudes raamatu veinist, veinimõisatest ja inimestest, kellega ka on sellel teel kohtunud. Rein Kasela on sommeljee, veinikoolitaja ja veinikaupmees, kelle panust Eesti veinikultuuri arendamises on raske üle hinnata. Reinu võib pidada kõigi Eesti sommeljeede isaks. Kui tema sommeljeede assotsiatsiooni presidendiks olemise aeg otsa sai, nimetasid Eesti sommeljeed Rein Kasela oma organisatsiooni auliikmeks. Armastus veini vastu on teda viinud paljudesse veinimaadesse. Selle raamatu kaante vahele on kokku kogutud lood tema kõige olulisematest, toredamatest ja meeldejäävamatest veinirännakutest Prantsusmaale, Itaaliasse ja Austriasse. „ Vein ei ole mitte ainult alkohol, vaid selle kaudu saab osa ka veinimaade kultuurist, vein on teejuht nende maade ajaloo, traditsioonide ja kommete juurde. Uute veinide, valmistusviiside või maitsetega tutvudes tahan alati teada, miks on need just sellised nagu nad on. Vastuseid otsides jõuab sügavate ajalooliste ja kultuuriliste läteteni, sest inimtegevuse kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud. On üllatav, kui mitmesugused sündmused ja asjaolud on läbi aegade veinitegemist mõjutanud. Miks-küsimus on saatnud mind ka kõikidel veinireisidel. Kui tunned asja vastu sügavamat huvi, saad ka rohkem teada, kui lähed niisama veini maitsma, jääb suhe pinnaliseks. Ja kuna Euroopa kultuur on meile lähedane, oleme ju osa sellest, olen oma veinireiside ja suuremas osas ka veinikaubandusega jäänud Euroopasse – tunnetan seda kultuuri lähemalt, sellele kuulub minu süda“. Rein Kasela

“Kodanike riik” on justkui mõtteline järg Kalle Muuli varasematele raamatutele “Isamaa tagatuba” ja “Vabariigi sünnimärgid”, mis samuti räägivad Eesti poliitika lähiajaloost. Seekord keskendutakse Reformierakonna sünnile ja kujunemisele. Raamat algab erakonna vaimse eelkäija liberaaldemokraatliku partei asutamisega 1990. aasta märtsis ja lõpeb tänavu kevadega, mil peaministriks sai Taavi Rõivas. Autorile omases ühtaegu nii vahedas kui ka muhedas stiilis jutustatakse, kuidas tekkis mõte moodustada uus parempoolne erakond, mis loojate plaanides ei kandnud sugugi kohe tänapäeval nii tuntud ja ainumõeldavat nime. Selgub, milliseid kokkuleppeid ja järeleandmisi tuleb poliitikas nii mõnigi kord teha suuremate eesmärkide nimel ning kuidas pikka aega kavandatud poliitilised vangerdused vahel õnnestuvad, vahel aga võtavad sootuks ootamatu pöörde. Põnevat ja tempokat teekonda läbi 20 aasta toetavad faktirohked lisad ja ajaloolised fotod.

Mehis Heinsaare lühijuttude kogumik, kirjutatud aastatel 2003-2013.

1. oktoobril saanuks Viljar Loor kuuekümneseks. Kõikide sporditiitlitega Loor jõudis pallurina kui mitte päris täiuseni, siis täiusele küllap lähemale, kui on jõudnud ükski eesti soost pallur. Lahingusõber Pavel Selivanov hindab: „“Viljar ei kurtnud iial millegi üle.Ta oli raudne mees nii rutiinses trennis, pikkades laagrites, rasketes matšilõppudes kui ka viinavõtul.” Spordikõrvases ja -järgses elus Looril nii hästi ei läinud. Karile jooksid esimene ja teine pikk kooselu, täit hingerahu ei toonud kolmaski. Töös, kui võrkpalluri amet kõrvale jätta, Loor end ei leidnud. Ometi, ta oli lummav natuur, härrasmees, kes ka tütre küllatulekuks viigipüksid jalga ja valge särgi selga tõmbas.

Raamatusse “Setost saarteni“ on kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldab mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiaid, vaid retsepte, mille järgi Eesti kodudes tõepoolest süüa tehakse ja mis on kasutusel tegelikus elus. Nende hulgas on nii argiseid kui ka pidulikke roogasid, on niisuguseid, mille emad ja vanaemad kunagi vihikusse kirja pannud, ent ka selliseid, mis kannavad uue aja vaimu ning on tehtud veidike isemoodi. “Setost saarteni“ on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil on pakkuda.

Võromaa sydames on kaardilt leitamatu Räestu kylä, autori maailma keskpunkt. Lõunaeestilistes panoraamides saavad hääle Virunuka kalme inimesed ja rahvasuu, kohalikud romantikud Adson ja Jaik, vanavanemad, lapsepõlv, kassid, jõed, kivid, teised, kolmandad ja veel Keegi.

Raamat Suhtesahver on välja kasvanud väga populaarsest Suhtesahvri blogist ja Facebooki-lehest, kus sel on üle 2000 jälgija-kommenteerija. Autor Mirjam Männik on noor naine, kes kirjutab avameelselt suhetest ja õnneotsingutest valdavalt läbi enda kogemuste. Kirjutised pakuvad eelkõige naistele äratundmist, samastumisvõimalust ja ka häid nõuandeid nii heade kui valuliste kogemuste kaudu.

Autor ja tema reisikaaslane on moodsad inimesed, kes otsivad võimalusi hinge- ja meelepuhastuseks ning kiikavad tänu autori elupagasile ja -kogemusele ka minevikku. Just vaade minevikku – läbi Onu Bellaks olemise prisma – moodustab teose selgroo. Autor võtab endale jutuvestja rolli ning kohati tundub, et tal pole aega lõpmatult flirtida lausvalede ja fantaasialennuga. Peeter Oja: “See raamat on eriline mitte ainult ajalookäsitluse, vaid ka värvikate kirjelduste poolest, mis annavad aimu, kuidas eesti inimesed XX sajandi lõpus oma meelt lahutasid.” Mart Juur: “See raamat on nagu India ilma kõhulahtisuseta, Egiptus ilma terroristideta, Kreekamaa ilma eurota. See on rännak sinus eneses.”