Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1137

Krimiuurijad-partnerid Andres Västrik ja Rita seisavad äsja avastatud laiba juures – alles eile öösel sõitis see mees tänavarallit, nüüd aga lamab elutuna auto kapotikaane all. Keegi sellest kambast kannab nüüd nimetust tapja. Kuid Västriku silm jääb aeg-ajalt peatuma Rital ja tema mõte liigub hoopis talle edalegi üllatuseks teistel radadel. Asi areneb samas üha julmemaks: selgub, et ühel varahommikul on üks kaunitest kaksikõdedest veoauto alla jäänud. Kas enesetapp… või hoopis identiteedirööv… ja mõrv!?

Kui Andres Västrik viimati kalal käis, tõmbas ta välja suure havi, kaheksakilose, roostes landid rippusid armilise lõua küljes. Kuid seekord tõmmati vanapoiss ise välja ja landi otsas siputas seega 90 kilo pohmellis testosterooni. Palju ei puudunud, et ta oleks trofeeks tehtud ja teistele hoiatuseks sabapidi üles riputatud. Koos dzhiif Reinu-, äpardunud gängiliikme Kalle- ja kümnete teiste jipi-aiee-dega.

Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib järveni” ilmus esmatrükis 1940.a ja on tänaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sõnutsi olnud selle kirjutamise tõukeks unenägu, milles kõlanud tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest järvedekaunis Rõuges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele.

Enn Kippeli esikromaan, mille peategelaseks on vana kojamees Jakob Vaal, hilisem majaomanik ja kaupmehenatuke, viib lugeja Tartu agulimiljöösse, pakkudes rohkesti mõtlemisainet inimloomuse keerulisest siseilmast. Teema on haruldane eesti kirjanduses, n-ö vaeste inimeste uskumatult ablas saagi- ja rahaahnus, kõrvalteemana osutatakse vapside liikumise arengumotiividele. Ent nähtused, mis esinesid 1930ndate aastate algupoolel, eksisteerivad üldinimlikus mitmekülgsuses ja ebamugavuses ka tänapäeva Eestis, meenutades lugejale, et kasusaamise mõttes pole siin halli taeva all midagi uut.

Kes on juba tuttav raamatuga “Jõumees Matsi juhtumused", leiab siit nendele muhedatele lugudele järje. Aga neile, kes pole veel tuttavad Matsiga, ütleme, et tegu on Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarse jõumehega, kel lisaks kasvule ja tohutule jaksule on ka veel terane mõistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda kõiksugu olukordades.

Kauni keldi armastusloo mugandus, mille rüütliromaanina on kirja pannud keskaja asjatundja Joseph Bédier (1864-1938) ning mis jutustab loo rüütel Tristanist ja kuninganna Isoldest. Kogemata joodud armueliksiir andis noortele hävimatu armastuse teineteise vastu nii elus kui surmas. Õitsev laukapuu, mis maharaiumistest hoolimata nende kõrvuti haudadel kasvab, on saanud igavese armastuse sümboliks. Legend on aluseks ka Richard Wagneri 1859. aastal esietendunud ja maailma ooperivara kullafondi kuuluvale ooperile.

Ameerika kirjaniku (1849-1924) jutustuse tegevus algab Indias. Isal ja emal pole kunagi aega olnud oma nüüd kümneaastase tütre Mary jaoks. Kui tüdruku vanemad epideemia ajal hukkuvad, viiakse tujukas, pahur Mary Inglismaale. Uutes oludes peab tüdruk õppima ise endaga toime tulema. Ja kui ta avastab värava salaaeda, mida ta võib hakata korda seadma ja harima, suudab ta tuua rõõmu ka oma tädipoja Colini ellu, kes seni on üksinda toas vaid oma haigustest mõtelnud.

Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku üksteist jutustust: “Pildikesi Peipsi rannalt”, “Pahased naabrid”, “Muldmäe Mats”, “Mis sest viimaks sai?”, “Aias”, “Vari”, “Käkimäe kägu”, “Esimesed kirjanikutundmused”, “Peipsi pääl”, “Igapäevane lugu” ja “Nõia tütar”.

Lugu Indiast Inglismaale kooli tulnud seitsmeaastasest Sara Crewest. Isa ootamatu surm ja kogu varanduse kaotus muudab rikkusega harjunud tüdruku üleöö pansionipidaja preili Minchini armualuseks, kelle osaks saab lapsele üle jõu käiv töö, alandused ja solvangud. Kõige raskemateski olukordades aitab tal mõtteid mujale juhtida ja sisemise väärikuse säilitada enda printsessiks kujutamine ja printsessina käitumine. Nii leiab ta oma viletsuses endas jõudu sõpradelegi toeks olla. Sõpru ei unusta ta ka siis, kui tema elus toimub uus pööre: isa sõber leiab pärast pikki otsimisi orvuks jäänud lapse.

Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) loomingu paremiku moodustavad nn Wessexi-romaanid, mille taustaks on tema sünnikoht Dorset Lõuna-Inglismaal ning mille hulka kuulub ka kirjaniku kõige helgem romaan “Eemal hullutavast ilmakärast”. 
See on lugu kaunist ja südikast, kuid põikpäisest ja tujukast Bathsheba Everdene’ist ja kolmest olulisest mehest tema elus. Teoses kirjeldatud pealtnäha idüllilises maakohas pole puudu täitumatutest unistustest, murtud tõotustest ja hingelisest vägivallast.
Lugeja ees avaneb kogu Victoria-aegse Lõuna-Inglismaa elu selle tavade, uskumuste, ebausu, ennustamiste ja valentinipäeva kaartidele tähtsuse omistamisega, mida Thomas Hardy on kirjeldanud humoorikalt ja leebe irooniaga.

David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennekõike romaanikirjanikuna. Samavõrd tunnustatud on ta aga ka lühiproosameistrina, kelle looming on oluliselt mõjutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei lühijutte on koondatud kogumikku Ema ja tütar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.