Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 650

Майским утром 1501 года по Флорентийской дороге, ведущей в Город Городов, ехал всадник… Представьте себе Дон Кихота в возрасте двадцати четырех лет, Дон Кихота без доспехов, без лат и набедренников, камзол его не раз штопался, а на замшевых сапогах кое-где виднеются заплаты. Но выглядит всадник горделиво: тонкие усики, закрученные вверх, живые глаза и выражение простодушной веселости, лучившейся на лице, – неотъемлемые признаки, по которым можно сразу определить гасконца или парижанина, родители которого были родом из Гаскони.

Северная Калифорния, бурные 1960-е подходят к завершению. В начале лета одинокая, погруженная в себя 14-летняя Эви Бойд видит в парке компанию девочек. Они разительно отличаются от всех, кого Эви знает. Раскованные манеры, небрежная одежда, свобода в каждом движении, в каждом взгляде и аура отдельности от остального мира. Эви зачарована ими. А вскоре она сама станет одной из этих девочек, вольется в коммуну, где нет места правилам, где жизнь совершенно не похожа на привычную обыденность, где мир вращается вокруг харизматичного лидера. Увлеченная новой жизнью, одержимая тягой к новой подруге, Эви все ближе и ближе подходит к бездне, к той точке, что поменяет жизнь и смерть местами. “Девочки” – дебютный роман Эммы Клайн, ставший большим литературным событием. За сюжетом угадывается канва истории Чарлза Мэнсона и его коммуны-секты, состоявшей по большей части из юных девушек. Пронизанный атмосферой шестидесятых роман Эммы Клайн – о тайных желаниях, о глубинных комплексах, спрятанных даже от самого себя, о беззащитности и уязвимости юности, о недостатке любви, о том, как далеко могут зайти девочки в поисках этой любви и тепла.

Рыжеволосая шотландка Лили Балфур понимала: ее единственный шанс спасти семью от разорения – выгодный брак по расчету. И хотя сердце ее изнывало от страсти к красавцу принцу маленького княжества Оксенберг, да и сам он полностью разделял ее чувства, у принца не было ничего, кроме титула. Лили оставалась непоколебима в решении принести себя в жертву ради близких и собиралась выйти замуж за богатого вдовца графа Хантли.

Чтобы спасти семью от нищеты и разорения, Мэг Линтон пошла на отчаянный шаг – вместо своей сбежавшей из дома сестры обвенчалась с Николасом Хартли, герцогом Темберлеем, известным повесой и ловеласом лондонского света. План девушки был прост: какая Николасу разница, на ком жениться по расчету, если от новоиспеченной герцогини только и потребуется, что родить мужу наследника, а потом не мешать жить так, как он привык?

Me eeldame, et kohtunikud on õiglased ja targad. Nende ausus ja erapooletus on kogu kohtusüsteemi alustala. Me usaldame nende hooleks õigusemõistmise, kõigi protsessi osaliste õiguse kaitse, seadusrikkujate karistamise ning korrektse ja tõhusa kohtumenetluse. Ent mis saab siis, kui kohtunik ise rikub seadust või võtab altkäemaksu? Seda juhtub harva, kuid siiski. Lacy Stoltz on Florida Kohtute Haldamise Nõukogu uurija. Ta on jurist, mitte politseinik, ning tema ülesanne on reageerida kaebustele, mis esitatakse kohtunike ametialase käitumise kohta. Üheksa aastat selles ametis on talle selgeks teinud, et enamasti on probleemid tingitud teadmatusest, mitte korruptsioonist. Ometi jõuab lõpuks ka tema lauale korruptsioonijuhtum. Minevikus advokatuurist välja visatud jurist on uue identiteediga tagasi ametis. Tema nimi on nüüd Greg Myers ja ta väidab end teadvat ühte Florida kohtunikku, kes on varastanud rohkem raha kui kõik ülejäänud korrumpeerunud kohtunikud kokku. Mitte ainult Florida korrumpeerunud kohtunikud, vaid kõik kohtunikud kõikides USA osariikides terve ajaloo jooksul. Kust see ebaseaduslik sissetulek pärineb? Paistab, et kohtunik on olnud salaja seotud suure kasiino ehitamisega põlisameeriklaste reservaati. Rannikumaffia rahastas kasiinot ja riisub nüüd selle igakuistelt sularahatuludelt rasvase koore. Kohtunik saab oma osa ja pigistab silma kinni. Kõik teenivad raha ja kõik on rahul. Greg aga soovib sellele lõpu teha. Tema ainus klient on isik, kes teab tõtt ning tahab salakaebuse eest Florida seaduse järgi mitmemiljonilise hüvitise saada. Greg esitab kaebuse Kohtute Haldamise Nõukogule ja uurimine määratakse Lacy Stoltzile, kellel tekib otsekohe kahtlus, et see juhtum võib kujuneda ohtlikuks. Mitte aga lihtsalt ohtlikuks, vaid eluohtlikuks.

Deverillide perekond on elanud Deverilli lossis juba sajandeid. Kuid nende kodu on ehitatud maadele, mis varem kuulusid O’Learydele, kelle needuse tõttu peavad kõik Deverillide meessoost pärijad jääma lossi kummitama, kuni mõni O’Leary asub taas sinna elama. Praegused asukad ei pööra needusele erilist tähelepanu, välja arvatud leedi Adeline Deverill, tema leekivate juustega lapselaps Kitty, kes on leidnud endale vaimseks õeks lossi iirlannast koka tütre Bridie Doyle’i, ning Kitty särav ja üleannetu inglise nõbu Celia Deverill. Tüdrukud kasvavad lossi kaunitel maadel koos üles, aga nende rahulikku elu hakkab mõjutama Iirimaa vabadusvõitlus. Kui puhkeb sõda, muutub nende kõigi elu alatiseks. Reetmine rebib nad lahku ja saadab maailma eri paikadesse, nende sõprus pannakse rängalt proovile. Aga üks side hoiab neid igavesti koos – kirglik ja vankumatu igatsus Deverilli lossi ja seal peituvate mälestuste järele. Menuautori Santa Montefiore „Armastuse ja sõja laulud“ on eepiline lugu armastusest, saladustest, perekonnast ja sõprusest. Tegemist on Deverillide kroonika esimese osaga, mis sobib hästi kõigile, kelle meeldivad Rosamunde Pilcher ja Victoria Hislop. „Mitte keegi ei kirjuta eepilist armastusromaani nii nagu Santa Montefiore. Kõik, mida ta kirjutab, tuleb südamest.“ − Jojo Moyes

Draenor, kus hargnesid „Warcrafti“ sarja esimese, Durotani raamatu sündmused, on määratud hukule ja viimase orkiklannina hülgavad selle Härmahundid, et siirduda ahvatlevaid lubadusi jaganud sorts Gul’daniga uude, jõukasse maailma. Selleks avab sorts nõiaväe abil portaali ja orkide eelsalk tungib Azerothi, mida asustavad inimesed, härjapõlvlased, haldjad ja gnoomid. Durotan jõuab arusaamisele, et Gul’dani eesmärk on nood asukad hävitada, ent üsna pea tabaks ka Azerothi Draenori saatus: seegi hakkaks sortsi nõiaväest rüvetatuna kiratsema ja hukkuks. Sel ajal kui Durotan mõtleb, kuidas päästa orkid, tuleb inimestel – kuningas Llane’il, tema väepealikul Lotharil, Azerothi Kaitsjaks pühitsetud maagil Medivhil ja noorel maagil Khadgaril – kaitsta oma maailma nende seninägematute, võhkadega olendite sissetungi eest. Lugeja pole unustanud ka segaverelist orjatari Garonat – temal on siin täita tähtis roll mõlema vaenupoole jaoks. See raamat räägib armastusest ja üksindusest, reetmisest ja truudusest. Christie Goldeni romaan „Warcraft ” põhineb režissöör Duncan Jonesi käe all valminud samanimelise filmi ainetel. Mõlemad kuuluvad ulatuslikku Warcrafti universumisse, mis sai alguse ülipopulaarsetest arvutimängudest.

Üle saja aasta on inimesed, päkapikud, härjapõlvlased, kääbikud ja haldjad sõbralikult teineteise kõrval elanud, ent ajad on muutunud: õhus on tunda rahutust ja erinevad rahvad on taas sõjajalal.

Haarav romaan kaduma läinud lapsest, ema saladusest ja ühest kuldsest suvest. On aasta 1958 ja Londonis elav Elizabeth Holloway saadetakse suveks Hartlandi Shaw perekonna ilusasse jõukasse maamõisa Sussexi rannikul. Armsa ja kogenematu Elizabethi silmis kehastavad Shaw’d moodsa ja kalli elustiili tippu ja võõrustajad kohtlevad teda kui ühte endi hulgast. Ent kui Elizabeth armub, ei hoiata keegi, et tema unistused on ohtlikult naiivsed. Nelikümmend aastat hiljem leiab Elizabethi tütar Addie oma ukselävelt võõra naise, kes väidab end olevat ta kaksikõde. Esialgu keeldub Addie seda uskumast – kuni ta armastatud isa tunnistab, et tema sündimisega seotud asjaolud pole päris sellised, nagu naine on senini uskunud. See avastus paneb Addie kahtlema kõiges, mida ta arvab teadvat tollest säravast, kuid probleemsest naisest, kes oli ta ema. Ja kui reis viib nad tagasi Elizabethi minevikku, tõmbavad Addie ja ta uus õde Phoebe katte erakordselt loolt, mis räägib nende ema saladusest, kaotsiläinud lapsest ja kuldsest suvest, mis muutis kõike.

Üksikemana poja ülikooliküpseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla õe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiõpinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle põnevust ja armastust võiks pakkuda. Kuid laevasõit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lämbumisoht ähvardab, suudab üksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust päästa. Pööraselt rikas ja mõistatuslik vanahärra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine tööle Prantsusmaa villasse. Üle pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepõlve, mil ta kasvas üles väikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas või mõtetes. Samal ajal püüab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja üha enam vaevavad teda küsimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi rääkinud pole. „Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.

Reykjavíkis mõrvatakse omaenda kodus jõhkralt noor naine. Mõrva ainus tunnistaja on tema seitsmeaastane tütar. Peagi tapetakse veel teinegi naine ja politsei on nõutu. Üks raadioamatöör saab veidraid sõnumeid, mis seovad teda mõlema mõrvaga, ning hakkab asja ise uurima. Politseijuurdlust juhtiv Huldar ja tähtsaimast tunnistajast tüdrukukese eest hoolitsev psühholoog Freyja on sunnitud koostööd tegema. Seda raskendab aga asjaolu, et hiljaaegu veetsid nad pärast kohtumist baaris ühise öö ja Huldar väitis tollal, et ta on maalt tulnud puusepp… Tippkrimikirjanik Yrsa Sigurđardóttir demonstreerib taas oma oskust luua ülimalt põnevaid köitvate tegelaskujude ja nutika süžeega lugusid. „Pärand“ kuulub esimese teosena uude psühholoog Freyja ja politseinik Huldari tegemistele pühendatud sarja. Islandi krimikirjanike kuningannaks kutsutud Yrsa Sigurđardóttiri „Pärand“ on pälvinud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi kirjandusauhindu.