Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 659

Деклан Фробишер – один из четырех братьев, сын основателя судоходной компании «Фробишер и сыновья» – женится на леди Эдвине, миниатюрной светской красавице, не подозревая, что его избранница в глубине души такая же любительница приключений, как и он сам. В разгар медового месяца капитан Фробишер, служивший под началом шефа Британской секретной службы, получает очередное задание. Ему предстоит отправиться во Фритаун, столицу Сьерра-Леоне в Британской Западной Африке. Там бесследно исчезают люди, подданные Великобритании. Жена просит взять ее с собой, но Деклан отказывает – задание сопряжено с опасностями. Однако леди Эдвина не из тех, кто смиренно соглашается остаться в стороне…

Творческое наследие Иоганна Вольфганга фон Гёте велико и разнообразно, он был одним из величайших национальных поэтов Германии. Парадокс, но имя Гёте знают даже те, кто не читал его произведений. «Фауст» и «Страдания молодого Вертера» стали строками нарицательными, а цитаты из «Фауста» употребляют даже те, кто не подозревает об этом! Да, да! Текст разошелся на цитаты, которые давно живут самостоятельной жизнью, а произносящие их не подозревают, кто автор. Предлагаем читателям тематическую подборку лучших строк из бессмертных произведений. Читайте, осознавайте, запоминайте – и вы всегда сможете блеснуть эрудицией.

Максим Коломієць на псевдо Східняк – командир невловного летючого відділу УПА, який не дає спокою окупаційній Червоній армії на Волині. Через особливу тактику складається враження, що відділ Східняка діє в кількох місцях одночасно. Майор НКВД Полинін має особистий рахунок до Коломійця, бо вважає його зрадником. Тому до відділу Східняка засилають агента із завданням знищити командира. І це – у час, коли повстанський рух змінює тактику боротьби… Чи залишиться Коломієць живим?

Jah, ma tean, mu lugu kõlab kui muinasjutt või klišee. Tutvun Kreekas Vladimirosega, kes elab ja töötab Küprosel. Me abiellume ja ma kolin koos temaga sellele imelisele palmisaarele uut elu alustama. Siin õpin nautima mereandide suussulavat maitset ja küproslaste lemmikjooki jääkohvi. Töötan erinevates kohtades, otsin enda ellu rohkem kunsti ja püüan seda ka lõuendile saada. Minu siinne kodulinn on Limassol, kuid üritan võimalikult palju avastada kogu saart – maalilisi mägikülasid, pealinna ja Põhja-Küprosel asuvat Türgi-poolt. Nüüdseks olen siin elanud juba üle seitsme aasta. Sellesse võrratusse Vahemere saareriiki on väga kerge armuda. Küprosel on omapärane, mõrkjalt magus lõhn – veidike kaneeli ja värsket kohvi, mõni õitsev igihaljas taim, natuke jasmiini, äsja niidetud muru. Mind ootab siin ees sooja südamega rahvusvaheline seltskond. Kohalikud on rõõmsameelsed, muretud ja külalislahked ning vahel kimbutavat koduigatsust peletavad armastuse hõng, päikeselised päevad ja maitsev toit.

Данная книга не содержит рецепта того, как стать миллиардером, более того истории, рассказанные автором, в могут в некотором смысле смутить честолюбивых охотников за богатством. Несмотря на некоторую ироничность и шутливость формы изложения некоторых глав книги, ее тема весьма и весьма серьезна. Деньги никогда не давались просто никому. При этом объектом внимания может служить не просто путь, по которому приходится пройти, чтобы получить желанное богатство, но и сам факт обладания им. Как утверждает автор, определить, что проще, порой весьма затруднительно.

„Peaaegu talumatult pinev, närvekõditav ja sõltuvust tekitav. Erakordne.” Paula Hawkins, „Tüdruk rongis” autor Kui kaugele te olete valmis oma unistuse nimel minema? Selle küsimuse esitab Katie ja Eric Knoxile teenekas treener, kui on näinud võistlemas nende tütart Devonit, võimlemise imelast ja olümpialootust. Knoxide jaoks pole piire olemas – kuni nende kokkuhoidvat võimlaseltskonda vapustab vägivaldne surm ning kõik, mille nimel nad on nii kõvasti vaeva näinud, satub korraga löögi alla. Lapsevanemate hulgas ringlevad kuulujutud, Katie aga püüab iga hinna eest peret koos hoida, tundes ühtlasi tugevat tungi kuritööd uurida. See, mida Katie teada saab – oma tütre, abielu ja iseenda kohta –, sunnib teda järele mõtlema, kas ta on ikka tõesti valmis Devoni unistuste eest mis tahes hinda maksma. „Sa saad mind tundma” on võimas ja õõvastav portree perekonnast, kus õrnus võib tähendada nii valu kui ka armastust. Megan Abbottil on eriline anne luua reetlikke hetki, mis paljastavad sügavale maetud tõe. Kirjanik, kes oskab erakordselt hästi närvikõdi ja judinaid esile kutsuda, jutustab loo viimse piirini viidud vanemlikust eneseohverdusest, salajasest ihast ja ambitsioonide kõikevõitvast jõust. Edgari auhinna võitja Megan Abbott on kirjutanud seitse romaani, sealhulgas „Pane mind proovile” ja „Palavik”, millest viimane võitis nii International Thriller Writersi kui ka ajakirja Strand kriitikute auhinna parima romaani kategoorias ning valiti Amazoni, National Public Radio, The Boston Globe’i ja Los Angeles Timesi aasta parimate raamatute hulka. Abbott on sündinud Detroidi piirkonnas, lõpetanud Michigani ülikooli bakalaureuse kraadiga inglise kirjanduses ning saanud New Yorgi ülikoolist doktorikraadi inglise ja ameerika kirjanduses. Ta elab New Yorgis Queensi linnaosas. „Julge, naturalistlik ning samas ilus ja unelev lugu, mis rammib sind niisama jõuliselt ja äkiliselt nagu kiirrong. Abbott astub meie aja suurimate krimikirjanikega ühte ritta.” Mary Kubica, The New York Timesi menuki „Hea tüdruk” autor „Meelierutav kirjatöö, hästi ajastatud ainulaadsete hüpoteeside ning lõpuga, mis jääb sind terveks suveks kummitama.” Jessica Knoll, The New York Timesi menuki „Õnnesärgis sündinud tüdruk” autor „Vaimukas, pingeline põnevik sellest, kui kaugele on inimesed valmis oma unistuse nimel minema.” Brenda Janowitz, PopSugar „Megan Abbottil voolab ilmselt soontes jää. Haaranud noortekirjanduse oma kahtlaste täiskasvanueesmärkide teenistusse, kirjutab ta nii jahedalt distantsilt, et sul tekib tahtmine radiaatorit soojemaks keerata. Ent see varjatud pinge, mida ta alal hoiab, on nii talumatult ilus, et sa ei saa enam kuidagi diivanilt üles.” Lloyd Sachs, Chicago Tribune

Ma olin kolmeteistkümnene, kui mina ja Tommy Webber teisipäeva õhtul kell 11 Montaras vana Chart House’i kõrval parklas Tommy Buickis mu isale vahele jäime. Tommy oli seitseteist ja minu venna Darreni nii-öelda sõber. Ma ei armastanud teda. Ma pole isegi kindel, kas ta meeldis mulle. Kolm aastat on Deanna Lamberti elu nii koolis kui ka kodus olnud õudusunenägu. Tüdinenud pidevast narrimisest ja “kooli litsi” rõhuvast rollist, unistab Deanna uuest elust koos oma venna perega. “Ühe tüdruku lugu” on mõtlemapanev debüütromaan ammustest vigadest ja andestamise jõust. Kümme aastat pärast ilmumist peetakse seda raamatut endiselt üheks parimaks noorteromaaniks, mille lavastaja Kyra Sedgewick filmiks vormib. Sara Zarr on viie noorteraamatu tunnustatud autor, tema seni viimast romaani “Lucy variatsioonid” nimetas New York Times “elegantseks romaaniks”. Tema kuues romaan “Gem & Dixie” ilmub USA-s aprillis 2017. Zarri romaan “Ühe tüdruku lugu” oli Riikliku raamatuauhinna finalistide nimekirjas, kahel korral on tema raamat võitnud Utah raamatuauhinna. Tema raamatuid on aasta parimate sekka arvanud paljud institutsioonid, näiteks Ameerika Raamatukogude Ühing, Kirkus, Publisher’s Weekly, School Library Journal, Guardian, Rahvusvaheline Lugemise Ühing ning New Yorgi ja Los Angelese avalikud raamatukogud. Sara Zarr sündis Clevelandis ja kasvas üles San Franciscos, praegu elab ta koos abikaasaga Salt Lake Citys. Sara Zarri esimene romaan jutustab vihale ajava loo, mille tegelased on imekaunilt välja joonistatud. “Ühe tüdruku lugu” on tõeliselt haruldane raamat – seda on peaaegu võimatu käest panna ning jääb sind veel kauaks kummitama. – John Green, “Süü on tähtedel” autor

Kui kõik muu veab viltu, jääb armastus ikka alles… Camryn Bennett on õnnelikum kui iial varem. Viis kuud pärast kohtumist on ta kihlatud oma hingesugulase Andrew Parrishiga ja pulmad pole ainus eriline sündmus, mis neid ees ootab. Närviline, aga elevil Camryn ei jõua ära oodata, millal saab alustada elu koos Andrew’ga, mehega, kes teda igavesti armastab. Neid ootavad ees nii paljud asjad, kuid siis lööb õnnetus nad jalust. Tõelist armastust raskused ei murra… Andrew ei mõista, kuidas nendega sai midagi sellist juhtuda. Ta püüab eluga edasi minna, kuid Camryn on kaotanud lootuse. Andrew on otsustanud tõestada, et nende armastus saab kõigest võitu, ning tahab viia Camryni uuele reisile täis lootust ja kirge. Kui tal vaid õnnestuks veenda Camrynit kaasa tulema… Ka Eestis ülimalt menuka romaani “Igaviku äärel” järg “Igavesti koos” on sensuaalne, südant pekslema panev armastuslugu. J. A. (Jessica Ann) Redmerski on New York Timesi raamatumüügi edetabeli menukite auhinnatud autor. Esialgu avaldas ta oma raamatuid ise, kuid pärast romaani “Igaviku äärel” tohutut menu märgati teda üle maailma. Nüüdseks on tema raamatud ilmunud juba kahekümnes keeles. Maagiline! J. A. Redmerski loob uuesti midagi erilist ja habrast… kirgliku ja püsiva sideme kahe inimese vahel, mis muudab selle loo nii meeldejäävaks. – Reveal

Kujutlege abitut, rasedat 16aastast tüdrukut, kes on välja kistud oma rahulikust kodust ja topitud räpasesse kaubikusse. Röövitud. Üksi. Hirmul. Nüüd unustage ta… Kujutlege tema asemel rasedat, 16aastast manipuleerivat tütarlast. Ta on topitud räpasesse kaubikusse, kuid röövimise esimesest hetkest alates on tüdruk vankumatult kindel kahes asjas: päästa oma sündimata poeg ja maksta halastamatult kätte. Ta on metoodiline, kalkuleeriv, järjekindel oma sepitsustes. Kliiniline sotsiopaat? Midagi juhuse hoolde jätmata, kindel oma ajastuses ja tegudes, ootab ta täiuslikku hetke, et vastu rünnata. „Meetod 15/33” jutustab sellest, mis juhtub, kui ohver on sama külmavereline kui tema vangistajad. Shannon Kirk naudib kirjutamist erinevates žanrites, luulest psühholoogiliste põnevikeni. Kui ta ei kirjuta raamatuid, töötab ta advokaadi ja juuraprofessorina. Ta elab USAs Massachusettsis Cape Annis koos füüsikust abikaasa, poja ja kahe kassiga.

Язвительный насмешник Юлия Цезаря, возлюбленный Лесбии, Гай Валерий Катулл писал свои «безделки», не задумываясь о том, что они станут излюбленными произведениями для переводов Фета, Пушкина, Тредиаковского, Брюсова и других знаковых имен русской поэзии. Легенда гласит, что он прожил короткую (едва ли больше тридцати лет), но яркую жизнь, оставив после себя несколько десятков прекрасных лирических текстов, по сей день вдохновляющих людей на мечты и философские размышления.

Raamatus „Auggie ja mina“ kohtub lugeja taas Beecheri erakooli viienda klassi õpilastega, tegelastega R.J. Palacio esimesest raamatust „Ime“. Kuid see ei ole klassikalises mõttes „Ime“ järg. Auggie on nendes kolmes loos kõrvaltegelane, see teos on tema maailma edasiarendus. „Juliani peatükk“, „Pluuto“ ja „Shingaling“ on kirjutatud vastavalt Juliani, Christopheri ja Charlotte’i vaatenurgast. Need on kolm täiesti erinevat pajatust, milles räägitakse nende tegelaste lugu, kes vaid põgusalt, kui üldse, üksteise jutustustest läbi käivad. Kuid neil kõigil on üks ühisosa ja selleks on Auggie Pullman. Tema olemasolu nende elus muudab neid kõiki kas natuke või rohkemal määral.

Ameerika kirjaniku F. Scott Fitzgeraldi (1896–1940) meistriteos „Sume on öö” (1934, eesti keelest esimest korda 1976) räägib ameeriklasest psühhiaatri Dick Diveri ja tema kaasmaalaste pillerkaaritavast elust 1920. aastate Euroopas. Lugejale avaneb pilt mitmekülgse seltskonna kirevatesse päevadesse ja öödesse, aga ka särava fassaadi taga peituvasse tühjusesse, kus hõljuvad nii mõnedki täitumata soovid. „Sume on öö” on mitmeplaaniline lugu täis vastandeid ja konflikte; teos, kus põrkuvad kõrged sisemised ideaalid ja välise maailma hiilgus. Fitzgerald oli kolme romaani ja umbes viiekümne pikema-lühema jutustuse autor, kui ta asus oma neljandat romaani kirjutama. Varasematest oli „Teiselpool paradiisi” toonud talle uue, sõjajärgse mäsleva ning elunautiva põlvkonna eestvõitleja ja populaarse kirjaniku kuulsuse, „Ilus ja neetu” kinnitanud tema mainet džässiajastu noorte satiirilise portreteerijana ja „Suur Gatsby” tõstnud ta selle sajandi ameerika suurkirjanike hulka. „Sume on öö” lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaegadega kokku üheksa aastat. Kui romaan 1934. aastal ilmus, sai see väga leige vastuvõtu osaliseks. Loomulikult ei ole „Sume on öö” ei esimene ega viimane teos maailmakirjanduse ajaloos, millele hinnangu andmisega on eksitud. Üks esimesi seda mõistma oli Ernest Hemingway. Juba 1935. aastal kirjutas ta oma ja Fitzgeraldi toimetajale Maxwell Perkinsile: „Kummaline on see, et tema „Sume on öö” muutub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks.”