Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 696

Võimsa Gröönimaa-saaga peategelane on Morten Falck, idealistlik maapoiss, kes saabub Kopenhaagenisse isa soovil teoloogiat tudeerima. Kohtudes Gröönimaal misjonärina töötanud Poul Egedega, tekib tal arusaam, et tema koht on samuti Gröönimaal, inuittidele ristiusku tutvustamas. 1787. aastal astubki ta Gröönimaa pinnale, omamata tegelikku ettekujutust probleemidest, mis ootavad teda ees kohalike pärismaalaste ja taanlastest kolonistide seas. Raskustele peaaegu alla vandununa pöördub ta tagasi kodumaale, kuid alles seal ta mõistab, et vaatamata Gröönimaal ootavatele ohtudele ja vaenulikkusele on tema õige koht siiski selle kõleda looduse ja karmide inimestega maal. Romaan tugineb 1780.–90. aastatel Gröönimaal ja Taanis tegelikult aset leidnud sündmustele. Kim Leine Rasmussen (1961) on Taani-Norra kirjanik. 2012. aastal ilmunud „Igaviku fjordi prohvetid“ on tema neljas romaan, mille eest ta sai aasta hiljem Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna. Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Antoine, neljakümneaastane pereisa, on kindlustusekspert. Juba kaua, liiga kaua hindab ta teiste elusid, määrates nende rahalise väärtuse. Ühel ööl proovib ta ära määrata oma elu hinda ja mõistab, et ta elu on olnud üksnes ebaõnnestumiste jada. Et seda katkestada, otsustab ta minna vabasurma ja võtta endaga kaasa ka lapsed – et nad elus ei kannataks. Läbi ebaõnnestunud kuriteo ja kinnise psühhiaatriahaigla jõuab Antoine lõpuks elu väärtuse mõistmiseni. Grégoire Delacourt (s 1960) tegutses aastaid edukalt reklaaminduses. Oma esimese romaani avaldas ta viiekümneaastasena ja saavutas kirjanikuna peagi ülemaailmse edu. „Tabamatu õnn“, Grégoire Delacourti neljas romaan, on vapustav lugu elu vägivaldsusest ja andestamise jõust.

Nõukogude ajal põgenes üksikule soosaarele tagakiusamise eest perekond. Nende eraldatus on aastakümneid olnud täielik ja neil pole aimugi, et Eesti on tänaseks iseseisev; veendumus, et sood ümbritsevas riigis elab nende peale hammast ihuv inimrämps, on püsiv. Nad kütavad ahju ainult öösiti ja kannavad ringi liikudes pea kohal spetsiaalseid varjukeid, et hoida end taevast varitseva vaenlase, lenduri eest. Pikaajaline üksindus on vorminud soosolijate vaateid elule ja välja kujundanud omapärase filosoofia. Kuid ometi ei ole nad üksi. Laugaste keskel, kusagil õige lähedal, elab veel üks veider olend, keegi, kelle jaoks on kärbse ja inimese saatus võrdse kaaluga. Ühel päeval vaikelu rebenebki, käima lükkuvad eripärased sündmused ning soosaarel sündinud noormees peab siirduma linna, et sealt ära tuua maailma kõrgeim kunstiteos, ideaalne taies. „Ideaalne taies” räägib loo erakordsest inimsaatusest. Raamatus heidetakse kõrvalpilk inimühiskonnale, hinnatakse „Kuu pealt kukkunu” vaatepunktist meile nii igapäevaseid asju, arutletakse laiemalt elu mõtte üle, uuritakse, mis on inimese arengu mehhanismideks ja jaotatakse inimkond kaheks: inimrämpsuks ja pärisinimesteks. See on seiklusjutt, kus leidub ohtralt pinget, küllaga mõtlemisainet ja ootamatuid arenguid. Juhan Voolaid (s. 1971) on Tartu kirjanik, hariduselt geograaf. Sahtlisse kirjutamist alustas ta varakult, ent esimene laiemat tuntust pälvinud raamat „Kullamäe lood” ilmus alles aastal 2012. Lasteraamat baseerus kirjaniku isa lapsepõlvemälestustel, sündmuskohaks Viljandi Uueveski linnaosa. Edasi tulid ajaloosugemetega seiklusjutt „Hokimängija Tartu linnamüüril” (2014) ning lühijuttudest koosnev ühiskonnakriitiline „Supergripp Anton” (Hea Lugu 2015). Juhan Voolaid huvitub fotograafiast, kodulinnas on korraldatud tema fotonäitusi ning poelettidelt võib leida tema pildialbumi „Aastaraamis Tartu” (2014).

„Tüdruk Online tuuril“ on järg Zoe Suggi menuraamatule „Tüdruk Online“. Kui Noah kutsub Penny kaasa oma esimesele Euroopa tuurile, ei jõua tüdruk ära oodata, et veeta suvi koos oma ülikuuma rokijumalast sõbraga. Kuid Noah’ ülitihe ajakava, mitte kõige sõbralikumad bändikaaslased ja armukadedate fännide ähvardavad sõnumid sunnivad Pennyt endalt küsima, kas ta on tuuril tõesti elust ära lõigatud. Ta igatseb oma perekonna, parima sõbra Ellioti ja oma blogi Tüdruk Online järele. Kas Penny suudab tuuril leida tasakaalu elu ja armastuse vahel või kaotab ta kõik, püüeldes täiusliku suve poole? Zoe Sugg ehk Zoella on kirjutanud lugusid lapsest saati. Tema ilu-, moe- ja elustiiliblogisid ning -videoid jälgib internetis tohutu hulk inimesi, YouTube’is on tal miljoneid vaatajaid.

Osaline tööaeg videolaenutuses, paar üksikut sõpra ja igapäevane rutiin, mis enamasti tähendab pitsat ja telekat ühetoalises korteris Stockholmis. Selline on meie peategelase elu – kuni talle saabub veider arve astronoomilisele summale – 5,7 miljonit Rootsi krooni. See on hind, mida ta peab maksma terve oma elu eest, kaasaarvatud kogu õnn, mida ta eales on tundnud. Aga kuidas saab mehele, kes rahuldub nii vähesega, kellel pole suuri unistusi ega ambitsioone, esitada nii suure arve? Äkki on see kõik ikkagi üks suur pettus? Humoorikas, sürrealistlik ja väga omanäoline „Arve“ on absurdikirjanduse pärl, see tõstatab küsimused, mis on õnn ja kuidas seda mõõdetakse. Jonas Karlsson (s 1971) on sõna otseses mõttes multitalent. Ta on üks Rootsi silmapaistvamaid näitlejaid ning on ka ise alates 2005. aastast kirjutanud mitu edukat näidendit. Heast vastuvõtust kannustatuna pöördus ta seejärel ilukirjanduse juurde. Tänu näitlejaoskustest tulenevale erakordsele andele kasutada pause võimendamaks sisukaid dialooge ja oskusele registreerida täpselt tegelaste emotsioone ja tujusid, ennustatakse talle selles vallas pikka ja edukat tulevikku.

Selleks, et astuda pärimisõigustesse, tuleb Viola Parkeril sõita linna, millega seotud mälestused tahaks ta igaveseks oma mälust kustutada. Violal on vaid üks eesmärk – lõpetada võimalikult ruttu kõik pärandusega seotud asjaajamised ja pöörduda koju tagasi. Ja kõige vähem kuulub ta plaanidesse armuromaan mehega, kel on ohtliku tegelase reputatsioon ning kellega on parem mitte naljatada.

Piper Kerman, kel on tõusujoones kulgev karjäär, elukaaslane ja armastav perekond, meenutab hädavaevu seda tuulepäist noort naist, kes kümme aastat varem viis tollist läbi kohvritäie narkoraha.Ent minevik saab ta kätte. Haljale oksale jõudnud Smith College’i vilistlasest saab vang number 11187–424. Kerman mõistetakse 15 kuuks kurikuulsasse Danbury föderaalvanglasse Connecticuti osariigis, kus ta on üks miljonitest, kes kaovad Ameerika karistussüsteemi „küülikuurgu“. Alates esimesest pealaest jalatallani läbiotsimisest kuni vabastamiseni õpib ta toime tulema kummalises maailmas, mida juhivad sunniviisilised ranged käitumisnormid ja meelevaldselt tõlgendatavad reeglid.Kerman kohtub naistega, kes vaatamata erinevale nahavärvile, taustale ja elukogemusele üllatavad teda väikeste lahkusemärkide, tarkade, kuigi karmide õpetussõnade ja siira omaksvõtuga. Südantliigutav, pööraselt naljakas, kuid kohati raevutekitav jutustus pakub haruldast võimalust kiigata vanglas elavate naiste argipäeva: põhjustesse, miks nii paljud naised trellide taha satuvad ja mis nendega seal juhtub.Raamatu põhjal on valminud Netflixi populaarne telesari „Orange Is the New Black".

Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Väsimatu ränduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustöödeja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada. Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks tõusnud teose esimene osa annab särava ülevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.

„Kes tahab teha tegemist jänesega, kelle esihambad on üksteisest kohutavalt kaugel ja kes pealegi rääkides pudistab?” mõtleb Priidu ja üritab asjatult oma hiiglaslikke jänesehambaid peita. Õnneks meeldib Priidu Ludvigile ja Susannale täpselt niisugusena, nagu ta on.

Palatis number 217 on ärganud miski, mis on tulvil kurjust. Brady Hartsfield, kes korraldas kaheksa hukkunu ja paljude vigastatutega veresauna, on lebanud kliinikus viis aastat vegetatiivses seisundis. Arstide arvates ei saa olla juttugi tema paranemisest. Kuid Brady on teadvusel ja tema kasutuses on uued võimed, mis lubavad külvata kujuteldamatut hävingut haiglapalatist väljumata. „Valve lõpus” leiab Stephen Kingi Hodgesi-triloogia närvekõditava lõpplahenduse, kus põnevik on ühendatud Kingi populaarseima kaubamärgi, südant põksuma paneva üleloomuliku elemendiga. Tulemuseks onkaasahaarav pilguheit inimese haavatavusse ning kõhedusttekitav põnevus ja pinge.