Зарубежные любовные романы - скачать книги или читать онлайн. Страница 150

Лили Холлоуэй ни за что не желает возвращаться к безжалостному богачу Рафаэлю Кастелли, своему сводному брату, от которого сбежала пять лет назад. Но он узнает, что она родила от него сына, и не намерен ее отпускать. Чтобы сохранить свободу и остатки благоразумия, Лили притворяется, что потеряла память.

Grace Monroel on põhjust eluga rahul olla. Ta on noor, ilus ja tänu oma vastsele abielule on ta sattunud otse Londoni glamuurse seltskonnaelu keskmesse. Ent naise südant närib kahtlus. Ta tunneb, et ta ei vasta 1950. aastate edukate seltskonnategelaste ootustele, ja ta pole kindel, kas ta seda tahabki. Ühel õhtul saabub talle kiri Prantsusmaalt. Võhivõõras proua Eva d’Orsey on jätnud talle ootamatult päranduse. Grace asub tundmatu heategija jälgi ajama. Lugu, mille ta avastab, viib ta 1920. aastate New Yorki, Monte Carlosse, Pariisi ja Londonisse ning teeb ta tuttavaks ebatavalise naisega, kes pakkus inspiratsiooni Pariisi ühele kuulsamale parfüümide loojale. Eva d’Orsey eluloo tundma õppimine muudab ka Grace’i enda saatust, sundides teda valima, kas käituda nii, nagu teised temalt ootavad, või näidata oma tõelist mina. „Lõhnakoguja“ on jutustus muusa ja kunstniku vahelisest sõltuvust tekitavast keerukast armastusest ning mälestuste ja parfüümide tohutust mõjujõust. 312 lk

Vaimustav jutuvestjaoskus, unustamatud tegelased ja täpsed ajaloolised detailid – nõnda võib lühidalt iseloomustada Diana Gabaldoni populaarset raamatusarja. Neid New York Times'i bestsellereid kiidavad ühtviisi nii kriitikud kui ka miljonid lugejad. "Võõramaalases" saab alguse kahe tähelepanuväärse kirjandusliku tegelase, Claire Randalli ja Jamie Fraseri lugu. See lummav ajalooline romaan ühendab põnevad seiklused ajatu armastuslooga. Aasta 1945. Briti armees õena teeninud Claire Randall on teenistusest vabanenud ja veedab oma abikaasaga – kellest sõda ta pikaks ajaks lahutas – romantiliste Šoti mägede vahel teisi mesinädalaid. Paraku satub Claire pahaaimamatult üht iidset, Stonehenge'i-taolist kiviringi uudistades tagasi minevikku. Ühtäkki on ta kistud intriigide, röövkäikude ja klannivaenuste keerisesse aastal… 1743. Ja mitte ainult seda. Peagi on kaheks kistud ka tema süda – kahe täiesti erineva mehe vahel, keda lahutab kakssada aastat. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, "kuidas see käib", kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele "Võõramaalase"-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari. 448 lk

Dramaatiline sündmustik, ajalooline kontekst ja suured tunded – Diana Gabaldoni „Võõramaalane“ jätkub lugejaid lummates. Claire Randall ja Jamie Fraser jätkavad võitlust õigluse ning armastuse nimel. Gabaldonil on oskust ja aega avada oma tegelasi ning nende suhteid järk-järgult, millega kaasaskäimine mõjub aina uute maailmade avastamisena. Ajas kakssada aastat tagasi paisatud peategelane peab läbi käima õige mitmest katsumusest, et pääseda varjulisse sadamasse – mis paraku osutub vaid ajutiseks. Jamiel tuleb aga üle elada nii õõvastav kogemus, et see ähvardab tema keha kõrval hävitada ka tema vaimu. Šotimaal on aasta 1743 ja suurte õnnetuste aeg läheneb vääramatult. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, „kuidas see käib“, kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele „Võõramaalase“-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari, mille võtsid ühtviisi soojalt vastu nii kriitikud kui ka vaatajad. 416 lk

Mart Kadastik (59): Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei elukogemus ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik? Katariina Tammert (32): Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik. „Paarismäng” on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.

Mida teha, kui sõbranna kuuekümnenda ja armukese kolmekümnenda sünnipäeva pidu juhtuvad samale päevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi kätte või üksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale föönisoeng teha, kui lapsel on täid peas? Kas on normaalne jätta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast täisid otsid? Kas dalai-laama säutsub omal käel või käib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem säutse, seda vähem jälgijaid? Kas tehnoloogia on tänapäeval viies loodusjõud? Või on viies loodusjõud hoopis puit? Kui määrida täidlusefektiga huulegeeli kätele, kas sõrmed muutuvad siis täidlaseks? Kas tänapäeval pärast kaht kohtingut ja kuut nädalat sõnumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama välja, mis Jane Austini päevil pärast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda? Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, üksikemaduse, säutsumise, sõnumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda kõike – hoiatus, kohe tuleb halva kõlaga vanamoodne väljend! – keskeas. Neliteist aastat väldanud vaikuse järel võidukalt lagedale ilmunud „Bridget Jones: poisi järele hull“ on ajakohane, liigutav, õrn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat. Helen Fielding kirjutas romaanid „Bridget Jonesi päevik“ ja „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi järele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses . 448 lk

Järg Helen Fieldingu ülimenukale romaanile "Bridget Jonesi päevik". Eelmise raamatu lõpus saabus õnn Mark Darcy kujul Bridgeti õuele. Kas Markiga on aga võimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida – need on küsimused, millega Bridgetil nüüd tegemist tuleb teha. Lisaks annab talle nõu ema, kelle eraelu on läinud üsna tormiliseks, Bridget peetakse kinni narkoäris kahtlustatuna ning ka eneseabiraamatud ei paista enam aitavat. 368 lk

Romaan on jätk 1950ndate lõpus anonüümselt ja 1967. aastal Emmanuelle Arsani nime all ilmunud erootilisele romaanile „Emmanuelle. Inimsuse õppetund”. Emmanuelle’i lood kuuluvad kahtlemata erootikaklassikasse ja nende põhjal on valminud arvukaid filmiversioone. Noor sarmikas prantslanna Emmanuelle, kes on Bangkokki ärimehest abikaasa juurde kolinud, jätkab oma hedonistlikku elu Bangkokis resideeruvate Lääne kodanike seltskonnas. Itaalia aristokraat Mario, kellega Emmanuelle raamatu esimeses osas tutvus, õhutab Emmanuelle’i seksuaalsete kogemuste otsinguil veelgi kaugemale minema ja voodipartnerite arvu kasvatama. Emmanuelle ja Mario kohtuvad noore uskliku Anna Maria Serguine’iga, kes on neitsi. Emmanuelle armub tüdrukusse. Kirg saab Anna Mariast lõpuks võitu ja moodustub õnnelik kolmik… Emmanuelle’i lugude autorlus on mõnevõrra segane. Väidetavalt on romaani kirjutanud autorinime Emmanuelle Arsani taha peitunud Marayat Rollet-Andriane, kes sündis 1932. (või hoopis 1940.) aastal Tais, teistel andmetel aga hoopis tema diplomaadist abikaasa Louis-Jacques Rollet-Andriane.

Selle romaani keskmeks on seksuaalsuse otsingud. Inimese seksuaalsus võib väljenduda väga erinevalt: nähtavalt ja nähtamatult, häälekalt ja hääletult, nii sõnade kui kehade dialoogis. Meelad mõtted viivad romaani meestegelasi – endine ajakirjanik, rikas ärimees, lugupeetud arst, tuntud ooperilaulja, kogenud poliitik – üha sügavamale noorte naiste maailma. Nukralt grotesksetes suhetes kogevad mehed vabanemisrõõmu, erutavat lähedust ja ka pettumust. Ei mehed ega naised ole intiimelu haprasse hämarusse sattunuina enam need, kes nad igapäevavalguses paistavad olevat. “Suvi sulab talvel” on Mart Kadastiku esikromaani “Kevad saabub sügisel” iseseisev järg. Raamatu tegevus toimub 2013. aasta suvel ja sügisel.

Te tunnete Emmi Rothnerit ja Leo Leiket? Siis olete te lugenud romaani „Hea põhjatuule vastu”, seda tavatut armastuslugu kahest inimesest, kes teineteist nägemata meili teel lootusetult armuvad. Paraku toob sellele loole saatusliku lõpu üks vale kirjatäht… Aga Emmi ja Leo said nii paljudele lugejatele üle maailma nii lähedasteks, et kirjanik otsutas neile anda veel ühe võimaluse. Kas nad oskavad seda kasutada? Te ei tea, kellest jutt? Pole probleemi: hakake lugema ja te saate teada, kui ehtsad ja elusad võivad olla kahe inimese suhted, olgugi et oma mõtete ja tunnete väljendamiseks kasutatakse vaid elektroonilisi vahendeid. Daniel Glattaueri sooja ja intelligentse huumorimeelega kirja pandud e-kiriromaan „Hea põhjatuule vastu” ilmus Austrias 2006 (eesti keeles Varrakult 2011) ja sai kiirelt bestselleriks, mille põhjal on loodud ka teatrilavastusi. Ning kuna paljude-paljude lugejate soov oli saada teada, kuidas võis nende tegelaste elu edasi minna, kirjutas autor romaanile järje “Kõik seitse lainet” (Alle sieben Wellen), mis ilmus 2009.

„Mehed minu sohval“ on lugu ootamatutest ja põnevatest reisidest meeste erootilisse teadvusse. See, mida raamatu autor, psühhiaater Brandy Engler nende rännakute ajal oma klientide ihade ja soovide kohta teada sai, üllatas teda, kuid vähe sellest – see pani ka tõsiselt kahtluse alla ka tema arusaamad ja oletused meeste ning iseenda kohta.Kuigi kõik selles raamatus kirjeldatud mehed on erinevad, on neil üks ühine joon: nad ei ole perverdid ega hälvikud, nad on kutid meie igapäevaelust, nad elavad mistahes maanurgas ja on pärit mitmetest ühiskonnakihtidest – igaüks neist võiks vabalt olla iga naise kallim, abikaasa, vend või sõber. Need on mehed, keda me kõik tunneme, ja mehed, kellest naised rohkem teada tahavad.

Kolmekümne viie tüdruku jaoks on Valik erakordne võimalus – ainus väljapääs neile sündides ette kirjutatud saatusest. Mõelda vaid! Kanda printsessikleite ja kiiskavaid kalliskive. Elada palees ja võidelda võrratu prints Maxoni südame pärast. Aga America Singeri jaoks on see õudusunenägu. Esiteks tähendab see lahkumist tema suurest armastusest Aspenist – mehest, kes kuulub temast aste madalamasse kasti. Ja teiseks kodu maha jätmist, et konkureerida krooni nimel, mida ta sugugi ei ihalda. Rääkimata elamisest palees, mida igast suunast ründavad mässajad. Aga siis kohtub America prints Maxoniga. Vaikselt hakkab ta mõistma, et tulevik, millest ta kunagi isegi unistada ei tahtnud, võib olla võrratum kui kõik muu, mida ta seni elus nii tähtsaks ja kindlaks oli pidanud. „Väljavalitu“ on esimene raamat Kiera Cassi ülimenukast triloogiast, mida on avaldatud rohkem kui kahekümnes riigis üle maailma ning on New York Timesi bestseller.