Детективы - скачать книги или читать онлайн. Страница 394

Pärast mõneaastast vegeteerimist politsei varastatud asjade laos, karistuseks pattude eest Linda mõrva lahendamisel, kutsutakse kurikuulus Evert Bäckström tagasi eesliinile. Seekord Solna politseimajja, kus ta saab kohe lahendamiseks ühe pealtnäha tavalise joodikumõrva. Karl Danielsson on omaenda esikus potikaanega maha löödud ja esialgu paistab, et lahendus on õige lähedal. Ent ajapikku selgub, et esimene mulje on petlik, ja lihtsast joodikujuhtumist kasvab välja mastaapne jälitusoperatsioon, mis puudutab otseselt ka Bäckströmi ennast ja teeb temast üleöö rahvuskangelase. Leif G. W. Persson lisab raamatus „Kes tapaks lohe“ antikangelasest komissarile Evert Bäckströmile mõnuga värve üha juurde. Lisaks tüütutele töökohustustele painavad Bäckströmi arsti hoiatused selle kohta, mis ootab teda ees, kui ta oma ebatervislikke eluviise ei muuda. Ka uue relvaloa taotlemine ei lähe sugugi libedalt, kuigi lõpuks aitavad vanad head trikid ikka hädast välja. Mis Rootsi politseist niimoodi saab, on Bäckström sunnitud korduvalt küsima. Ent selle küsimusega ei pea ta iialgi silmas iseennast. Bäckströmi sarjast on Varrakus varem ilmunud raamat „Linda mõrva juhtum“. 368 lk

Kui kirjanik Owen Quine jääb pikemaks ajaks kadunuks, pöördub tema abikaasa detektiiv Cormoran Strike’i poole. Esialgu arvatakse, et Quine on mõneks ajaks avalikkuse eest peitu läinud – seda on ta teinud varemgi –, ja naine soovib, et Strike kadunud mehe üles otsiks ja tagasi koju tooks. Mida rohkem Strike asja uurib, seda selgemaks saab, et Quine’i kadumise lugu on keerulisem, kui tema abikaasa esialgu arvas. Kirjanik on äsja lõpetanud oma uue romaani käsikirja, milles ta kirjeldab äärmiselt pahatahtlikult peaaegu kõiki, keda ta tunneb. Kui romaan peaks avaldatama, võib see rikkuda väga paljude elu, mistõttu on mitmeid inimesi, kes võivad soovida Quine’i suu kinni toppida. Viimaks Quine siiski leitakse, ent tapetuna ja seda väga iseäralikul moel. Algab võidujooks ajaga, et lahti mõtestada halastamatu mõrvari motiivid, sest niisugust kuritööd pole Strike veel kunagi näinud. Robert Galbraith on Harry Potteri lugude sarja autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. „Siidiuss” on tema teine Galbraithi nime all avaldatud romaan, mille peategelaseks Cormoran Strike. Esimene romaan „Käo kukkumine” ilmus Varrakus 2014. aastal.

Noor ema leitakse Lõuna-Stockholmi Axelsbergi linnaosast lasteaia tagant surnult. Naine on lühikese aja jooksul juba neljas mõrvaohver, kelle puhul võib märgata sarnaseid tunnusjooni: noor ema, keda on rünnatud noahoopidega selja tagant. Õhtulehe toimetuses aimatakse sarimõrvarit ja varsti sunnitakse ka politseid seda tunnistama. Annika Bengtzon on pärast kolme aastat korrespondenditööd USA-s tagasi Stockholmi lehetoimetuses. Ta on ära leppinud oma abikaasa Thomas Samuelssoniga, kes töötab justiitsministeeriumi rahvusvahelise turvalisuse analüütikaosakonnas. Thomas sõidab konverentsile Nairobis. Ringsõidu ajal Somaalia piiri ääres röövitakse kogu delegatsioon – seitse inimest Euroopa eri riikidest. Annika tõmmatakse vägivaldsesse pantvangidraamasse, mis raputab nii Euroopat kui ka Ida-Aafrikat. Röövijate nõudmised on teostamatud ja mõeldamatud. Kui eri riikide valitsused keelduvad läbirääkimisi pidamast, tapetakse vangid üksteise järel. „Vabaduse hind“ on romaan sellest, kuidas vana ja vaba maailm tõrjub raudse eesriidega uut, alles köidikutes vaevlevat maailma; sellest, kuidas suhted inimeste vahel hääbuvad ja nende asemele tekivad uued; ja sellest, milline on Stockholmi eeslinnades luurava kurjuse tegelik pale…

Lee Childi kriminaalromaanide kangelane, erruläinud sõjaväepolitseinik Jack Reacher satub „Tõmbetraadis” kokku kõige ohtlikuma ja halastamatuma vastasega, kellega tal on tulnud tegemist teha. Samas ootavad teda ees ka üllatavad kohtumised ammu kadunud tuttavatega ja ülimalt jõulised lembetunded. Mööda Ühendriike ringi uitav Reacher viibib parajasti Floridas, kui teda tuleb otsima üks eradetektiiv. Ent Reacher ei anna talle endast teada ja sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib mitme inimese surmani. Tekkinud olukorra põhjused on aga peidus kauges minevikus ehk Vietnami sõjas. 1954. aastal Inglismaal Coventrys sündinud Lee Child õppis ülikoolis õigusteadust ja töötas aastaid televisioonis, kust ta 1995. aastal koondati. Pärast seda mõtles ta tõsiselt järele, mida edasi teha, ning otsustas hakata kirjutama põnevikke, mis hoiaks lugejaid hommikutundideni ärkvel. Kangelaseks valis ta mehe, kes saab iseendaga suurepäraselt hakkama ja suudab seetõttu ka teisi aidata. Viimati on Lee Childilt eesti keeles ilmunud romaanid „Tagaotsitav” ja „Üks lask”. 544 lk

Scotland Yardis töötav komissar Duncan Kincaid ja tema kauaaegne abiline Gemma James saadetakse Holmbury St Marysse kohalikule politseile appi otsima mõrvarit, kes surmas jõhkralt politseidirektor Alistair Gilberti. Kuriteo uurimist raskendavad endassesulgunud küla komplitseeritud inimsuhted ja tõrksus ennast välismaailmale avada. Keerukamaks on muutunud ka Kincaidi ja Gemma vahelised suhted ning neilgi ei kulge enda avamine teineteisele kergesti. Kõigest hoolimata selgitavad Kincaid ja Gemma tänu oma tundlikul ja kaastundlikul meelel põhinevale intuitsioonile välja, kes siiski tappis kõrge politseiohvitseri. Kuueteistkümne kaasahaarava Kincaidi-romaani (kolm nendest on juba varem eesti keelde tõlgitud) autori Deborah Crombie seekordse loo tegevus leiab aset Inglismaa klassikalises maaolustikus, mille muutumist uusaja tingimustes ta huviga jälgib.

Purkissi töö on sirgjooneline. Ajada luureteenistuste agentide jälgi, kes võtavad pistist, sooritavad roimasid või kuritarvitavad muul viisil ametipositsiooni. Ja panna õiglus maksma. „Sirgjooneline” ei tähenda kerget… Kui ülejooksikust endist Briti meisterspiooni Fallonit märgatakse Tallinnas Vene ja Eesti presidentide ajaloolise tippkohtumise eelõhtul, saadetakse Purkiss asja uurima ning ta avastab vandenõu, mis ähvardab lõhestada Euroopa ja kogu maailma. Aga Purkissil on Falloni jälitamiseks ka isiklik põhjus. Neli aastat tagasi mõisteti Fallonile eluaegne vanglakaristus Purkissi kihlatu tapmise eest, selle mõrva tunnistajaks oli Purkiss ise. Nüüd, kui algab võidujooks ajaga enne võimalikku katastroofilist konflikti Venemaa ja Lääne vahel, peab Purkiss reetmistest ja ootamatust vägivallast ümbritsetuna talitsema oma kättemaksujanu, et tagada maailma – ja enda – ellujäämine. Lugejad on „Rotipüüdjat” kirjeldanud kaasakiskuva spioonipõnevikuna, mille suurepärase koreograafiaga märulistseenid mõjuvad lausa peadpööritavalt. See romaan, korraga adrenaliiniküllane seiklusmärul ning karm detektiivlugu, paljastab spioonide maailma, kus motiivid ja teod on haruharva mustvalged. 248 lk

Hercule Poirot’ romaan Esimese romaani ilmumisest saadik 1920. aastal on kogu maailmas müüdud rohkem kui kaks miljardit Agatha Christie teost. Esimest korda on tema pärandi hoidjad andnud oma õnnistuse täiesti uue romaani sünnile, mille peategelane on Dame Agatha kõige armastatum kangelane Hercule Poirot. Hercule Poirot’ rahulikku õhtustamist Londoni kohvikus saabub segama noor naine, kes usaldab talle, et kardab peatselt langeda mõrva ohvriks. Ta on väga hirmunud – kuid pa lub Poirot’d oma tapjat mitte otsida ega karistada. Kui tema on surnud, teatab naine, saab õiglus viimaks jalule seatud. Hiljem samal õhtul kuuleb Poirot, et ühes uhkes Londoni hotellis on tapetud kolm külalist, kusjuures igaühe suust leiti mansetinööp. Kas see saab kuidagi olla seotud hirmunud naisega? Kuni Poirot püüab mõistatuse lahendamiseks oma tähelepanekuid kuidagi kokku sobitada, valmistub mõrvar taas tapmiseks… 336 lk

Ühel 1961. aasta lämmatavalt kuumal suvepäeval, kui pere peab oma Suffolki krahvkonna talus oja ääres piknikku, ronib kuueteistaastane Laurel puu otsa ja poeb lapsepõlveaegsesse onni peitu, et unistada Billy-nimelisest poisist, Londonisse kolimisest ja imetabasest tulevikust, mida ei jõua ära oodatagi. Kuid keset idüllilist pärastlõunat näeb Laurel pealt hirmsat kuritegu, ja kõik muutub. 2011. aastal on Laurelist saanud armastatud näitleja, kuid minevikust pärit varjud hakkavad survet avaldama. Painatuna mälestustest ning tol ammusel suvepäeval nähtust, pöördub ta koju tagasi ja hakkab salaminevikku tükk-tükilt kokku panema. Olevikust vahepeal 1930. ja 1960. aastatesse põikav „Saladuse hoidja” on lummav lugu suurematest ja väiksematest saladustest, teatrist ja vargusest, mõrvast ja kustumatust armastusest. Kate Morton kasvas üles Queenslandi kaguosa mägedes ning elab nüüd koos abikaasa ja poegadega Brisbane’is. Ta on õppinud näitekunsti ja inglise kirjandust. Mortoni romaane on praeguseks tõlgitud 32 keelde ning müüdud kokku üle 7 miljoni eksemplari. Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Maja Rivertonis” (2009) ja „Unustatud aed” (1. ja 2. osa, 2013).

Jack Reacher ei ole mees, kellele tikutakse väga kergesti küüti pakkuma – ja eriti veel juhul, kui tal on parajasti puruks löödud ja halvasti lapitud nina. Seepärast oli tema kõrval peatunud auto vägagi teretulnud. Õige pea aga hakkab Reacher mõistma, et autos istuvad kaks meest ja üks naine valetavad kõige kohta, mida ta küsib. Kui politsei üsna varsti auto peatab, hakkab Reacheril tekkima selge ettekujutus, miks ta autosse võeti – kuidas aga nüüd sellest olukorrast välja tulla ja selgusele jõuda, mis siis õieti neil tundmatutel teoksil on?

Yrsa Sigurdardóttiri teises kriminaalromaanis seikleb taas advokaat Thóra Gudmundsdóttir. Seekord läheb Thóra appi hotellipidajast kliendile Jónas Júliussonile, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga”: nimelt seal kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt Birna Halldórsdóttir ning Jónas osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks. Uurimine, mille Thóra seepeale omal käel ette võtab, paljastab Teise maailmasõja aastatel aset leidnud õõvastavad sündmused, millel on seosed nii Birna surma kui ka Islandi mõjuvõimsate poliitikaringkondadega.

Kolmandas Jess Campbelli ja Ian Carteri romaanis saab sündmustik alguse põlengust – ühel ööl põleb maha kaua tühjalt seisnud vana maja ning selle riismetest leitakse surnukeha. Majaomanik Gervase Crown viibib välismaal ja peab seoses põlenguga tagasi tulema. Tema saabumine äratab mälestused ühest vanast tragöödiast ning ta võetakse ümbruskonnas vastu üsna vaenulikult. Gervase’i enda mälestused kodumajast pole samuti kuigi õnnelikud ning uurijatel tuleb leida vastus küsimusele, kas ta oli süütaja või hoopis kavandatud ohver. Kui teda oli püütud tappa, kas see tähendab siis, et mõrvar üritab uuesti? Ja kes oli mees, kelle põlenud surnukeha varemetest leiti?

Nädalake lõõgastavat puhkust on just see, mida Scotland Yardi peainspektor Duncan Kincaid vajab. Ent kui mullivannist avastatakse surnukeha, lõpeb Kincaidi puhkus enne kui see alatagi jõudis. Üks tema uutest tuttavatest on surnud ning üks hotelliasukas peab olema tapja. Kuigi kohalikud politseinikud pole just koostööaltid, ei luba Kincaidi kohusetunne tal kuritegu ignoreerida ning ta palub kohale sõita ka oma entusiastlikul noorel assistendil seersant Gemma Jamesil. Panused tõusevad pärast seda kui toimub veel üks mõrv ning Kincaid ja James tõmmatakse peadpööritavasse mängu, kus tagaaetav naudib tapmist liigagi palju. Deborah Crombie on Texasest pärit kirjanik ja kirjandusteadlane, kelle eriala on keskaja kirjandus. Ta on elanud ka Šotimaal ja Inglismaal. Varem on ilmunud Kincaidi ja Jamesi tegemistest jutustav romaan “Kõik saab korda”.