Литература 20 века - скачать книги или читать онлайн. Страница 33

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus. Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas. […] Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis: „Kas oled ka väsinud?” Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin: „Vaata, kui must larhv!” Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on. Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin: „Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.” Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael. Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi. Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele. […]

20. sajandi ühe silmapaistvama vene kirjaniku Mihhail Afanasjevitš Bulgakovi autobiograafiline romaan. Teatriromaan, mis autoril lõpetamatta jäi, räägib Bulgakovi kogemustest teatrimaailmas.

Uus Dornochi krahv on vastu võtnud McDornide klanni juhi koha, kuid see pole tema jaoks kerge. Ta on pime ega mõista oma alamate keelt, kuna on üles kasvanud ja hariduse saanud Inglismaal. Vara McDorn on nõus mehele appi tõttama ja tema abiliseks hakkama. Krahvi juures olles saab neiu teada, kuidas krahv nägemise kaotas. Vara teab, kust abi leida, kuid enne seda nurjab ta salanõu, mille käigus meest tappa tahetakse. Lõpuks sunnib saatus, mis on krahvi ja Vara kokku viinud, nad teineteisesse lootusetult armuma.

Vaesunud Eldridge’i krahv pärib varanduse ning otsustab oma head õnne ka sõpradega jagada. Ta korraldab neile uhke peo, kuid esitab ühe nõudmise: kõik ta sõbrad peavad endaga kaasa tooma kauni noore naise, kurtisaani, kes asub teistega võistlema, et leida võrreldamatu kaunitar. Võitja kuulub krahvile. Üks tema sõpradest, Sir Edward Howe, lühidalt Harry, on aga hädas, kui tema valitud kurtisaan tulla ei saa. Kõigest hoolimata leiab ta siiski tüdruku, keda kaasa võtta – tüdruku, kes võib veel kõigist kaunim olla. Just see tüdruk avastab, et üks võistlejatest kavatseb krahvi uimastada… just see tüdruk leiab Harry teadvusetuna lebamas…

Kui lord Victor võrgutab ühe kuninganna Victoria kõige auväärsema seltsidaami, saadetakse mees häbistatuna ballihooaja kõrgpunktis Windsori lossist ära. Kuna talle antakse käsk olla kuninganna esindaja kaheksateistkümneaastase printsess Sydella teekonnal Zararisesse Egeuse mere ääres ning tema laulatusel kuningas Stephaniga, jääb Victor ilma kõigist ballidest. Lord Victor võtab kindlaks nõuks sellest kohutavast ülesandest auga välja tulla. Nii et keegi ei tea midagi, kui ta räägib oma sõpradele oma „salajasest missioonist”. Aga kui lord Victor kohtub printsess Sydellaga, kõige kaunima naisega, keda ta iial näinud on, alustab ta hoopis ohtlikumat missiooni…

Eaglefieldi hertsog on tüdinenud. Tüdinenud kuninga Hiina paviljonist, kõrgema seltskonna glamuursetest inimestest, kaunitest naistest, kes ennast ta käte vahele heidavad. Ta on nii eriline, kena ja rikas, et miski tema elus ei ole väljakutse. Sõber Harry Hampton ütleb talle, et hertsog näeb maailma läbi klaasi ja teeb talle ettepaneku kõndida kaheksakümmend kilomeetrit Brightonist Eagle Halli – riietatuna tavaliseks meheks. See on kihlvedu, mis muudab hertsogi elu, sest teel kohtab ta Alysiat, kaunist tütarlast, kes tahab end uputada…

Buclingtoni hertsog on elevil ja rõõmus, kui saab teada, et Austria keisrinna Elizabeth tuleb Inglismaale ja peatub nädal aega tema esivanemate majas, et minna siis edasi Towcesteris üüritud majja krahv Spenceri koertega jahti pidama. Hertsogile meenub, et kui keisrinna viimati Inglismaal käis, olid tal oma hobused kaasas ja mees otsustab valitsejannat üllatada, ostes tema saabumise puhuks Ungarist hobuseid. Hertsog kavatseb ise Ungarisse sõita, ent kuninganna saadab ta enda esindajana Taani ühele tähtsale tseremooniale. Leskmehest hertsog oli nõustunud oma ainsa tütre leedi Aletha Ungarisse kaasa võtma ja neiu on reisi ärajäämise tõttu äärmiselt pettunud. Hertsog saadab enda asemel Ungarisse oma usaldusväärse mõisavalitseja, kes hoolitseb kodus kõikide tema tallide eest. Kohe, kui hertsog on lahkunud, otsustab leedi Aletha, et keegi ei takista tal Ungarisse sõitmast ja ta kavatseb end näidata alles Calais'-Viini rongis, kus hertsogi mõisavalitsejal oleks teda võimatu tagasi Inglismaale saata.

Kui leedi Athina Ling on sunnitud ööseks postijaama jääma, kuuleb ta väikese poisi karjeid, keda peksab metsikult lord Burnham, lapse kasuisa. Neiu tõotab poisi päästa ning viib lapse järgmisel hommikul väga vara poisi onu, markii Rockingdale'i juurde, veendes teda Peterit enda juurde võtma. Ühiselt jõuavad nad järeldusele, et arvatavasti tahab lord Burnham oma kasupoja tema päranduse saamiseks tappa. Kuid markii võib saada Peteri seaduslikuks eestkostjaks üksnes siis, kui on abiellunud, mis võimaldaks tal saada määratud kuningliku ratsaväe ülemaks Buckinghami palees. Siiski pole ei markiil ega ka Athinal abiellumiseks vähimatki soovi…

Sylvia Mace'i hoolde usaldatakse Sir Roberti tütre kasvatamine, ent neiul tuleb salapärases Sheldon Hallis rinda pista võimuka ja auahne vana lesknaise leedi Clementinaga ning võidelda ka keelatud armastuse pärast, enne kui tema meeletuimad unistused täituvad.

«Kuidas ma selle üle elan? Kuidas ma saan abielluda kellegi teisega peale sinu?» Kapten Conrad Horn, Napoleni sõdade kangelane, peab vastu tahtmist purjetama Lääne-India saartele, pardal soovimatu reisija. Selleks on leedi Delora, kes peab abielluma Antigua kuberneriga – liiderliku härraga, kellega neiu pole varem kohtunud. Suurtes tormides ja ägedais lahinguis armuvad Conrad ja Delora jäägitult teineteisesse, mõistes, et oma kohuseid täites pole neil võimalik koos õnnelikuks saada. Õnneks on aga armsamaga tüüri juures olles pimedaim aeg just enne koitu…

Lord Frome kutsub maailma üht parimat sanskriti keele tundjat professor Barnard Wardelli Nepali muistseid käsikirju otsima. Enne reisi algust tabab professorit infarkt ja kuna nad vajavad arstide jaoks hädasti raha, läheb tema tütar Chandra isa asemel. Naistevihkajast lord Frome on maruvihane, kui Chandra Indias rongijaama saabub. Kartuses ilma jääda Nepali sisenemise loast, on lord sunnitud neiu kaasa võtma. Kuidas Chandra talub rasket retke üle mägede? Kui ebaharilikult põhjendab lord Frome tema sealviibimist? Kuidas Chandra satub hädaohtu? Kõik see on kirjas ääretult paeluvas ja dramaatilises romaanis.

Beau Bardsley, ainus näitleja, kes suudab pärast proua Siddonsi lahkumist Theatre Royal Drury Lane´i rahvast meelitada, on haige. Tema seisund on nii raske, et tütar Shimona, keda pole kunagi teatrisse lubatud, läheb isaga kaasa riietusruumi, kus Beau Hamleti rolliks valmistub. Kui tütar seal viibib, palub liiderlik Ravenstone´i hertsog, kes on tuntud ka kui «Tema Hiilgusetus«, Beau abi. Hertsog vajab noort näitlejannat kaheks päevaks üht rolli etendama ning on valmis selle eest maksma hiigelsuure summa – 500 gini. Shimona teab, et selle rahaga saab tasuda isa reisi eest Itaaliasse ning võib-olla päästa tema elu.