Классика - скачать книги или читать онлайн. Страница 280

Minevikust kõneldes kipume tihtipeale unustama, et see on olevikust väga erinev, kusjuures ajalooline mälu osutub mõnikord uskumatult ebatäpseks. Euroopa minevikust mõeldes meenuvad enamasti just tänapäevalgi eksisteerivate riikide ajalood: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa jne. Tegelik ajalugu on aga tunduvalt keerulisem ja paljusid riike mäletavad tänapäeval väga vähesed. Selle raamatu vahendusel tutvume aegade hämaruses suuri tegusid teinud riikide ja nende valitsejatega (näiteks väga vähe tuntud Alt Clud ehk Kaljukuningriik praeguses Suurbritannias või arvukad Burgundia kuningriigid ja hertsogkonnad). Samuti on kõne all ka veel suhteliselt hiljuti silma paistnud riigid nagu Etruuria või ainult ühe päeva iseseisvust nautida saanud riik Taga-Karpaatias. Erilist tähelepanu Eesti lugejale peaks pakkuma Nõukogude Liidu maakaardilt kadumise lugu, mida ühtlasi võib pidada ka Eesti taasiseseisvumise looks, sest Davies tutvustab lugejale nii laulvat revolutsiooni, Balti ketti, iseseisvuse väljakuulutamist kui ka pronkssõduri saagat ja sellele järgnenud küberrünnakut. Professor Norman Davies (snd 1939) on üks maailma tuntumaid ajaloolasi, kes tegeleb peaasjalikult Euroopa (ning kitsamalt Suurbritannia ja Poola ajalooga). Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Euroopa sõjas 1939-1945“ (2009).

Oscar Wilde´i nimi on lugejatele ilmselt tuttav juba varasematest tõlgetest, nagu on teada ka tema värvika ja traagiliselt lõppenud elu seigad. Käesolevas kogumikus on tõlgitud tema loominguprobleeme, kunsti ja elu vahekordi käsitlevad esseed "Valetamise allakäik", "Sulg, pliiats ja mürk", "Kriitik kui kunstnik", "Maskide tõde" ning "Inimese hing sotsialismi ajal". Esseedele on lisatud ka "Readingi vangla ballaad".

August Kitzberg (1855-1927) on eesti kirjandusklassikute hulka kuuluv autor, kelle näidendeid kohustusliku kirjanduse raames kõik eesti lapsed lugema peavad. „Libahunt” kuulub 9. ja „Kauka jumal” 10. klassi lugemisvarasse. Raamatus on Kätlin Vainola järelsõna, mis on kirjutatud just kooliõpilasele mõeldes. Selles tutvustatakse huvitavalt autori elukäiku ja loomingut ning analüüsitakse mõlema näidendi sisu, vürtsitades seda folklooritausta ja meedias avaldatuga.

Mihhail Bulgakovi 1925. aastal ilmunud satiiriline jutustus Maiga Variku tõlkes kujutab endast teravat ja vaimukat kriitikat pseudoteaduse ning utoopilise maailmakorra pihta.

Oscar Wilde’i lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Oscar Wilde’i lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

“Mäeküla piimamees” ilmus esmakordselt trükist 1916. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda loetakse tema tugevaimaks teoseks. “Mäeküla piimamehest” valmis 1965. aastal režissöör Leida Laiuse käe all mängufilm, kus peaosi mängisid Jüri Järvet, Elle Eha ja Ants Lauter. 1.0

“Alandatud ja solvatud” on Fjodor Dostojevski 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav armastuse lugu. Peategelase põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. 1.0

Vladimir Nabokov kirjutas, et just see jutustus on kõige kirkam, kõige täiuslikum ja kõige keerulisem Tolstoi teos. Jutustuse alguses arutavad ametnikud oma kolleegi surma üle. Igaüks neist mõtleb, millist isiklikku kasu nad sellest saavad. Rõhutades “elavate surnute” egoismi, kes püüavad elada oma elu “meeldivalt ja hästi”, kirjeldab autor peategelase elu kuni surmani. See raamat on spetsiaalselt valmistatud seadmete jaoks, mis toetavad EPUB3 formaati. 1.0

Romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide – vastikuse ja kurjuse kehastuse. Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu. Dostojevski sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks. See raamat on spetsiaalselt valmistatud seadmete jaoks, mis toetavad EPUB3 formaati. 1.1 Parandatud kirjavead, märkuste lingid muudetud vanematele e-lugeritele sobivaks, loetud täiendav korrektuur

Õieti on siin mitu ajalugu. On tõikade ajalugu – juhi, sõja ja võitude lugu. Vallutuste ja vägivalla lugu. Ent see on vaid raam; keskmes on teine, salajasem ja suurem ajalugu – inimese ihade, tungide ja unistuste lugu. Hirmu, armu, ilu ja kaemuse lugu. See, mis jätkub ka sajandeid hiljem, kui tõigaloo kangelased ammuilma on kadunud; see salajasem lugu kestab siinsamas ja täna, kui me igapäevas taas kirjutatakse vallutustest ja vägivallast, võõrastest meie keskel või piiri taga. Vaadates võõrasse ajaloos, jutustab Nikolai Baturin seda inimlikult tuntavamaks meis enestes, praegu ja homme.

Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshede politseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asju juhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmima kõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas aset vägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutub mõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis, mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgi elusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetuna prügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitava sarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalne krimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurima väljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kui tohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974) on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ on tema neljas raamat eesti keeles