Классика - скачать книги или читать онлайн. Страница 281

Direktori asetäitja Villem Alavain on jõudnud oma 40. sünnipäevani. Pidu on läbi, külalised lahkunud, küünlad kustumas ja Villem mõtleb tagasi neile neljakümnele aastale – küünal haaval. Iseenesest on Villemi elukäik sarnane nii paljude tema aastakäigu poiste omadega: gümnaasium, põgenemine Soome, sõdimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline töö otsimine. Villemit – nagu paljusid teisigi – aitavad tutvused „õigete” inimestega, ta teeb kiiret karjääri ja enne neljakümneseks saamist on tal justkui kõik olemas mis vaja: hinnatud töö, õnnelik abielu, hea armuke, jõukus. Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame? Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega. Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral… Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas? kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

«Hirmu ja õuduse jutud» pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist 1840-1940, lisaks ka uuemaid tekste tänapäeva õuduskirjanduse meistritelt. Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas "Hingede saarel" toimunud verine seikluslugu, loos "Minevik" kasutavad tegelased parimat eksortsismimeetodit, mis üldse võimalik, kui seda rakendada osatakse, H. P. Lovecraft esineb tuntud headuses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel ja omamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pinget teismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatute veel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti, William Hope Hodgson, A. Merritt jt.

Ray Bradbury raamatusse on koondatud ta kuulsaimad 1940. aastate lühilood, millele ta on lisanud paar uut ja saanud kollaažromaani, milles on ehedat lapsepõlvenostalgiat ja halloweeni-igatsust. Selles tegutseb surematu ja üleloomulike võimetega Elliottide perekond, kes elavad sajandeid vanas majas. Nende hulka kuuluvad öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, igavesti magav Cecy, kes suudab teiste inimeste kehasid üle võtta, ja teisi poolmütoloogilisi tegelasi. Lisaks kuulub lapsendatuna perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et ta oleks surematu, kuid kes peab leppima ajaliku eluga.

"Amfiibinimese" autori lugu noorest arstist Marie Laurentist, kes võtab vastu töö professor Kerni juures ja avastab siis, et too uurib, kuidas säilitada elu kehast eraldatud peades. Professor Kern säilitab ka oma õpetaja ja mentori, geniaalse professor Dowelli pead salaja oma laboratooriumis, sundides seda enda heaks teadustöid tegema. Kehast eraldi elava pea motiiv pole küll Beljajevi välja mõeldud, kuid ta teadis ilmselt suurepäraselt, mida võiks tunda kehast eraldi elav pea – kirjanik oli ise aastaid halvatuna voodisse aheldatud. Nii "Amfiibinimesest" kui "Professor Dowelli peast" on tehtud peaaegu sama kuulsad filmiversioonid.

Saalomoni saarte pärismaalased olid kahekümnenda sajandi alguses metsik rahvas, kes armastas väga inimliha ja kogus inimpäid. Ometi oli valgeid mehi, kes elasid neil saartel paarkümmend aastat ja tundsid neilt lahkudes koduigatsust. Kuidas see võimalik oli? Lõunamere jutud on jutukogu tol ajal Vaikse ookeani lõunaosas toimunust. Valgetele tsiviliseerijatele vastanduvad looduslastest saarteelanikud. Tegelaskujud on värvikad ja toimumiskohad maalilised. Kogumiku jutud: Vaalahammas, Mauki, Yah! Yah! Yah, Pagan, Kohutavad Saalomoni saared, Vältimatu valge mees, McCoy järglane.

Selle köitega on tehtud esimene katse vahetult tutvustada ka eestikeelsele lugejale Tartus sündinud, Eestist maailma läinud osalt eesti verd jõu- ja kirjamehe Georg Hackenschmidti (1877-1968) mõttemaailma. Pealkiri “Valitseda elu“ seob omavahel ühte kaks teost – „Attitudes and their Relation to Human Manifestations“ (1937) ja „Man and Cosmic Antagonism to Mind and Spirit“ (1935) –, mis pärast kuulsa spordimehe maadluskarjääri lõppu ingliskeeli mõteldud ja kirja pandud. Standardselt metafüüsilisel taustal, kuid süsteemi-taotleva põhimõttelise isemõtleja algupärases sõnastuses – uute „entiteetide“ (á la Kosmose Rütmiline Energia) esoteeriliselt suurtähelised personifitseeringud! – saavad peaaegu et „vulgaarmaterialistlikult“ lahutatud keha ja hing (vaim), et seejärel võidukalt taotleda nende uut ühtsust. Kuid tõe teed on teatavasti raske sillutada pelgalt hea tahtega …

“Sissejuhatus filosoofiasse” sihiks olnud Joadi sõnul “varuda üldine ülevaade filosoofia peaväljakust, tutvustada ülevaate käigus põhiprobleeme, mille üle filosoofid vaidlevad, näidata, miks nad nende üle vaidlevad, ja anda mõned illustratsioonid meetodeist, mille varal nende diskussioonid toimuvad”.

Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus. Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni. Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.

Oskar Lutsu ühevaatuseline naljalugu kujutab Eesti vabaduse ajalugu – on tugeva iroonia- annusega pildike Sirgamäe talust, kus vana ihnuskoid Samuel Pliuhkamit ei huvita Saksa okupatsiooni lõpp ega Eesti vabaduse saabumine ja niinimetatud Kalevi kojutulek, vaid ainult oma rahakott. Puskar tahab ajamist, aga Pliuhkamil on puudu üks oluline toru.

None

Piret Bristoli kolmas romaan kirjeldab üliõpilaste elu Tartus 20. sajandi viimase kümnendi hakul. Suvest suveni 1989–1990 leiavad Leningradi (praeguse Narva) maantee tornühiselamus aset kõikvõimalikud sündmused nii provintsist saabunud minategelase kui ka vanade olijate, füüsika-üliõpilaste, elus. See oli aeg, kui Tartu tänavate veneaegsed nimed olid rahva mälus värskemad kui äsjase ümbernimetamise käigus taastatud ning Eesti kuulus veel Nõukogudemaa koosseisu, Poest sai kõike osta rublade eest, kuid ka valuutapoode tärkas nagu seeni pärast vihma; Toomkiriku varemed ja vana Werneri kohvik olid tellingutes ning ülikooli peahoone juurest viis raekoja platsile kitsuke tänav, mida rahvasuu kutsus Poola koridoriks. Perestroika ja glasnost olid juba oma vilju näidanud. Oli ilmselt lähedal aeg, kui üks poliitik võilattu sisse murrab. Kes see ikka ühiselamus võid sõi? Oli kaunis kevad, meie kahekümneaastased. Tehniline progress oli kohale jõudnud. Kõik oli alles ees.