Книги по психологии - скачать книги или читать онлайн. Страница 467

See ei ole tavaline seksikäsiraamat. Siin ei jääda peatuma rahulduse saavutamisel, vaid minnakse ka naudingutest veel edasi. Juhatatakse teed. See on pikk ja käänuline tee, ääristatud paljude tabude ja saladustega. Sel teel võidakse aeg-ajalt kalduda ka kahtlasematele radadele. Aga just nii jõutakse lõpuks sinna, selle rõõmuni. Ja veelgi kaugemale.

Miks on nii palju raamatuid suhete loomisest, nende hoidmisest ja parandamisest? Ikka sellest, kuidas paremini ja edukamalt muljet avaldada, võrgutada, ahvatleda, seksida… Aga selle kohta, kuidas suhet lõpetada, väga vähe või peaaegu üldse mitte? Jah, kirjandust lahutuste põhjuste ja statistika kohta, juriidilist nõustamist, soovitusi ja nõuandeid lahku minemise vältimiseks või selle tagajärgedest ülesaamiseks on piisavalt. Aga sündmusest endast, lahkuminekust, ei räägi eriti keegi. Me räägime siin peamiselt mehe ja naise suhete lõpetamisest, olgu need siis lühi- või pikaajalised, sõltumata sellest, kas ollakse ametlikult abielus või mitte. Lugeja kirjast: On olnud põhjust teie raamatut soovitada lugeda tuttavatele, kellega on juttu tulnud lahkuminekust. Praktiline ja lühike teemakäsitlus hoiab ohjes emotsioonid ja laseb väärikamalt keerulist olukorda analüüsida ja erinevaid lahkumineku võimalusi selgemalt näha. Just see on oluline, et sa pole ainuke, sa pole üksi, ja variante on erinevaid. Soovin selget meelt ja kainet analüüsivõimet kõigile osapooltele ja veelkord aitäh võimaluse eest lahkuminekust ka must valgel lugeda.

Kui sinu vana mina on kadunud ja sa tahad teda jälle leida, kui sa vaevled alljärgnevate sümptomite käes: -hingamisraskused -südamepekslemine -käte ja jalgade suremine -pearinglus -ebareaalsustunne, mis sind justkui eraldab ülejäänud maailmast -ärevushood -sundmõtted, millega kogu aeg üritad kontrollida, kas on juba märke lähenevast ärevushoost. Naerata, sest see raamat võib olla sinu jaoks. Kirjeldan meetodit, mille rakendamisel oled võimeline vabanema paanikahoost minutitega. See meetod töötab. Annan konkreetsed näpunäited, mida teha, et saada oma mõtete üle kontroll tagasi ning pääseda ärevustsüklist.

"Intelligentsuse psühholoogia" on raamat sellest, kuidas ja miks erinevad inimesed oma vaimsete võimete poolest ning miks need erinevused on olulised. Toimetanud René Mõttus, Jüri Allik ja Anu Realo 10. juunil 2011 esitlevad Tartu Ülikooli teadlased TÜ Kirjastuselt ilmunud uut raamatut "Intelligentsuse psühholoogia". Raamat kõneleb sellest, kuidas ning miks inimesed erinevad oma vaimsete võimete ehk intelligentsuse poolest ning millised on nende erinevuste tagajärjed inimestele endile ning ühiskonnale laiemalt. Pole kahtlust, et inimeste intelligentsuserinevused on psühholoogia ning ühiskonna üks põletavaimaid kokkupuutepunkte. Selle tõenduseks on arvukad raamatud ja artiklid, mis lahkavad inimeste intelligentsuserinevuste sotsiaalset tähendust ning veelgi arvukamad – ja tihti väga häälekad – vastukajad neile kirjutistele. Eesti keeles on seda teemat siiani paraku häbiväärselt vähe kajastatud. "Intelligentsuse psühholoogia" täidab selle lünga, püüdes ühel või teisel moel vastata enamikule olulisematest inimeste intelligentsuserinevustega seotud küsimsutest. Raamatu autorite hulka kuuluvad enam kui kümme Eesti teadlast, kes ühel või teisel moel on seotud intelligentsuse uurimisega või selle tagajärgedega. Seetõttu ei sisalda raamat vaid ühte “tõde” selle vastuolusid tekitava teema kohta, vaid on süntees erinevate teadlaste teadmistest ja vaadetest sellele.

Ahviparadoks on uskumatult võimsalt toimiv teadvuse suunamise mudel, mille abil võite saada õnnelikuks isikuks, kes tunneb end kindlalt ja on tervem ja õnnelikum. Professor Steve Peters selgitab meie teadvuses asetleidvat võitlust ja näitab, kuidas seda teadmist saab rakendada elus nii, et oskate ära tunda, kuidas teie teadvus toimib, mõista ja ohjata oma emotsioone ja mõtteid, ohjata iseennast ja saada isikuks, kes te olla soovite.

Raamat räägib intelligentsuse uurimisvaldkonnast revolutsiooni käigus, kus aina enam uurijaid loobub käsitlusest, mis peab muutlikku intelligentsust sama muutumatuks nagu silmavärvi, ning näeb seda pigem millegi lihasjõu sarnasena, millel on bioloogiline alus, kuid mis allub ka treeningule. See lugu jutustab erakordsest muutusest meie arusaamas ühe inimese põhiomaduse kohta: kas ratsionaalse mõtlemise võime – õppimisoskuse – piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saame ise selle suhtes midagi ette võtta?

Psühholoog ja ajakirjanik Daniel Goleman on üle 20 aasta otsinud inimteadmiste piirimailt seda, mis võiks olla uus, üllatav ja oluline. "Keskendumises" käsitleb ta tähelepanu selle kõigis aspektides, tuues rambivalgusse selle kaua alahinnatud ja vähe uuritud vaimuomaduse, mille tähtsus inimeste elude kujunemises on suurem kui esmapilgul arvata võiks. Daniel Goleman on endine New York Timesi teadusajakirjanik. Ta on kirjutanud kümme raamatut ja peab sageli loenguid professionaalsetele organisatsioonidele, äritegelastele ja eri ülikoolide tudengitele. Ta oli Yale’i ülikooli laste uurimiskeskuse akadeemilise, sotsiaalse ja emotsionaalse õppe töörühma kaasasutaja (praegu asub see keskus Illinois’ ülikoolis Chicagos). Tema sulest või osalusel on eesti keeles varem ilmunud raamatud "Emotsionaalne intelligentsus", "Töö emotsionaalse intelligentsusega", "Hävitavad emotsioonid", "Tervendavad emotsioonid", "Loomulik juhtimine" ja "Sotsiaalne intelligentsus".

Mõiste “kasvatushirm”, nagu seda üldiselt kasutatakse, viitab paanikale (mis on vastsete lapsevanemate seas tavaline), et see müütiline teadmuse läte mingil põhjusel ei vallandugi. Raamatu keskne eeldus on, et paljud nüüdisaja ühiskonna lastekasvatusstrateegiad annavad tegelikult tagasilööke – kuna olulised teaduslikud teekäänakud on jäetud kahe silma vahele. Sellest tulenevad väärad eeldused laste arengu kohta on moonutanud lastekasvatamise tavasid, koolide õppekavasid ja sotsiaalpoliitikat. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole häirekella lüüa, vaid õpetada meid lastest teistmoodi, sügavamalt ja selgemalt mõtlema. Raamatus käsitletud teemad on laiahaardelised, pühendatud võrdsetes osades aju ehitusele ja moraalsetele tõekspidamistele. Need seostuvad igas eas lastega, mudilastest teismelisteni. Autorid on pühendanud eraldi peatükid laste enesekindlusele, ööunele, valetamisele, rassistlikele hoiakutele, intelligentsusele, õdede-vendade konfliktile, teismeea mässule, enesekontrollile, agressioonile, tänulikkusele ja keeleoskuse omandamisele.

Kuidas toimuvad inimese mõtteprotsessid? Kuidas sünnivad mõtted, valikud ja otsused, mis meid enim mõjutab? Autori teooria järgi suunavad mõtlemist kaks konkureerivat süsteemi, millest üks on kiire ja kogemustele tuginev ning teine on aeglane ning analüütiline. “Kiire ja aeglane mõtlemine” on üks viimaste aastate müüdumaid ja kõneldumaid aimeraamatuid kogu maailmas, mis kirjeldab populaarses vormis haaravalt inimeste mõttetegevust ning võtab kokku maailma ühe mõjukaima psühholoogi Daniel Kahnemani elutöö. Autor pälvis 2011. aastal Nobeli preemia.

Mida vajavad inimesed, et olla terved, terviklikud ja ühel lainel? Rahuliku pereelu põhilised ideed on lihtsad: võta aeg maha, tekita ühtekuuluvustunnet ja naudi pereelu. Autor pakub võimalust normist kõrvale kalduda ja loobuda ühiskonna pean! tahan! tuleb! suhtumisest. Vahetevahel on selleks mõni meetod, teinekord aga pelgalt vaimne häälestatus – sellest teosest leiab mõlemat. Sellest raamatust leiab igaüks vähemalt ühe mõtte, sammu, ülesande, muudatuse, idee või harjutuse, mis aitaks sinul ja sinu perekonnal nautida oma pereelu nii praegu kui ka kogu ülejäänud elu.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on hääleõigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast nõidadena põletatud. Mõned häirivad küsimused on siiski jäänud… Miks ma pean ennast vahatama? Kas mul tuleks kasutada Botoxit? Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus “Kuidas olla naine” vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran kõigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele küsimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepõlves, teismeeas ja noore naisena.

Raamat kõneleb soovist rääkida, mõista ja olla mõistetud. See õpetab kuulama mitte ainult sõnu, vaid ka nende vahele jäävat. Raamatus kirjeldatu pole mingi maagiline protsess, tegu on osaga meie igapäevasest elust – me kõik edastame informatsiooni ja kuulame, mida meile öelda tahetakse. Raamatu aforismilaadsed lood õpetavad meile uut moodi tähelepanelikkust ja kujutavad delikaatselt psühhoanalüütikut oma tööd tegemas. Lugudest saame teada, kuidas konsultatsiooni käigus saadud õppetunnid osutuvad psühhoanalüütikule sama õpetlikuks nagu patsiendilegi. Lõpuks näitavad need lood, kuidas me end aeg-ajalt kaotame, ent ka seda, kuidas on võimalik end taas leida.