Публицистика - скачать книги или читать онлайн. Страница 956

Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, selle tipp näib olevat veel ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks (auto)biograafiaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast pagulaspoisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Raamat sisaldab palju fotosid nii Ibrahimovići lapsepõlvest kui säravast karjäärist jalgpalliväljakutel.

„Kodu kõikjal kaasas“ sisaldab Ain Kaalep reisimälestusi alustades elust Soome allohvitserikoolis ning lõpetades kultuurireisidega Leetu, Armeeniasse, Aserbaidžaani, Jugoslaaviasse, Usbekistani, Tšehhoslovakkiasse, Tadžikistani, Venemaale, Saksamaale, Kuubasse ja muidugi Georgiasse. Mõned tekstid viivad lugeja võõrastesse maadesse ja kultuuridesse kaudsemaid radu pidi; näiteks Prantsusmaad kirjeldab Kaalep eelkõige Charles Baudelaire’i loomingu kaudu. Kõik lood on tihedalt läbi põimitud meenutustega kaasaegsetest kultuuritegelastest, võõrriigi võimust ja selle mõjust kultuurile ning eri maade ja rahvaste kirjandusest ja selle tõlkimisest.

Raamat vesipallis olümpiavõitjaks tulnud Mait Riismanist.

Autobiograafiline raamat esimesest eesti kergejõustiklasest, Jüri Tarmakust, kes on võitnud olümpiamängudel kuldmedali.

Jaan Taltsi 60 aastat ajakirjanduses ilmunud aritklite läbi.

Elu, tervis, töö, raskused, suhted, armastus, õnn ja rahulolu- need on teemad, mida me oma eluteel igapäevaselt kohtame. Pidevalt on õhus küsimused, kuhu, mida, kuidas? Kõigil on oma valikud ja võimalused. Elulistel teemadel varem avaldatud kui ka seniavaldamata mõtted ja soovitused tuntud ning vähemtuntud eestlastelt ning välisautoritelt aitavad ehk mõelda ja oma teed valida. "Kõik tark on ju varem ära mõeldud, tuleb vaid üritada mõtelda uuesti".J.W. Goethe. Armas kingitus endale või oma lähedastele.

Selle raamatu kaante vahele on kogutud 16 intervjuud Venemaa tuntud kultuuritegelaste, nagu Sergei Lukjanenko («Öine vahtkond» ja «Päevane vahtkond» ilmunud ka eesti keeles), Karen Žahnazarov (režissöör ja Mosfilmi direktor) ning teised, ajaloolaste, majandusteadlaste, politoloogide ja ajakirjanikega.

Robert ja Emi Kiyosaki leidsid õnne erinevaid teid pidi. Nad riskisid, tegid vigu, kogesid elu õppetunde ja leidsid kumbki oma spirituaalse perekonna. Robertist on saanud maailmakuulus ettevõtja, kirjanik ja õpetaja rahandusküsimustes. Ta on rahvusvaheliseks menukiks kujunenud raamatu „Rikas isa, vaene isa” autor. Emi on aga sügavalt pühendunud budistlik nunn, kirjanik ja vaimne õpetaja. Kogenud vähktõbe ja südamehaigust, mõistis ta, et raha – või selle puudumine – ei mõjuta mitte elukvaliteeti, vaid ka elu ennast. Oma vennas Robertis näeb ta meest, kes kasutab võimalusi seal, kus teiste pilk märkab ainult takistusi.

Raamat keskendub Eesti esimese iseseisvusaja põrandaalustele kommunistidele ja marksistlikele intellektuaalidele Nigol Andresenile, Johannes Vares-Barbarusele ja Johannes Semperile. Peategelasi vaadeldakse nö seestpoolt, peamiselt nende kirjavahetuse alusel. See teeb teksti värvikaks ja kujundlikuks. Käsitlust raamistab ajastu hõng – nooruslikkus, kompromissitus, erinevate ideoloogiate terav ja väga verine võitlus. Kommunismi käsitletakse poliitilise religioonina. Raamatus pakutakse muuhulgas värskete teadmistega rikastatud uut vaadet 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatsele ning selles on ka palju muid ootamatuid, seni kasutamata arhiiviallikatele tuginevaid avastusi. Raamat on kirjutatud ladusas keeles, maht 400 lehekülge, peale teksti on 20 värvitahvlit (Eesti kunstnike temaatilised maalid ja Nõukogude Liidu kommunistlikud postrid) ja 40 must-valget fotot. Raamat on tasuta. Ent kui teos meeldis ning tekkis äravõitmatu tahtmine kiirendada raamatu järgmise osa valmimist, siis on võimalik seda soovi toetada rahalise ülekandega Jaak Valge arvele EE842200221034198411 või Jaak Valge bitcoini kontole 1PTZxVU4rvKFwf1QDNWLrybgystnDkarrr, märkides selgitusse Punased II.

Pankrottimine kui uue aja hobusevargus Sisukirjeldus: See raamat on tervitus pankrotimeister Rein Kilgile tema ustavatelt töötajatelt. Kuidas alluvad kohtu ja politsei kätte jätta ja ise puhtalt pääseda.

"Lea Dali Lioni raamatus „Joonista valgus“ on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevustest ja samal ajal toimuvatest vaimsetest õppetundidest ning kogemustest nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks. Lea kirjutas selle raamatu ise, sest kolm eelmist katset kahelt kirjastuselt ei olnud universumi poolt määratud teoks saama. „Mulle anti ülevaltpoolt mõista, et pean raamatu ise kirjutama nii, nagu mina tunnen, et on õige. Nii ma siis alustasingi selle kirjapanemist teadmata, et minu elu kisub kohe varsti pööraselt huvitavaks. Justkui selleks, et raamat ikka piisavalt põnev tuleks. Minuga on juhtunud uskumatuid lugusid ja osa neist on põimitud ka sellesse raamatusse. Pärast seda, kui andsin avalikkusele teada, et olen põdenud haigust nimega vähk ja läbi teinud nii keemiaravi, operatsiooni kui kiiritusravi, hakkasin suurel hulgal kirju saama. Iga kirja taga seisis keegi õnnetu, kel parasjagu mõni raske haigus või muu talumatu mure. Kuna mind oli ainult üks, hädalisi aga palju, sain varsti aru, et kõigile neile eraldi pole mul võimalik vastata. Seega panin raamatusse kirja ka kogu informatsiooni, kuidas mina end aitama õppisin ja milliseid tehnikaid kasutasin. Mis aga minu jaoks selles raamatus kõige tähtsam on? Ma proovin iseenda najal näidata, et igal olukorral on mitu erinevat nägu ja meil endal on alati võimalus valida, milliste nägudega olukordi me oma elus näha soovime. Et ka valu võib ilus olla, kui me teda päriselt tundma õpime. Ja et maailm on geniaalselt üles ehitatud ja töötab tervikuna kui õlitatult. Meil ei jää üle muud kui protsessi ilu nautida.“„Joonista valgus“ on ka Lea laul, mis on talle erilise tähtsusega. Tal oli seljataga kaheksakuune raviprotsess ning ta polnud ammu midagi loonud. Ja siis ühel ööl see tuli… „Lõpetasin viie paiku hommikul, just siis, kui kurjus magab. Tõmbasin demo Ipod´i, et koos selle kauni lauluga, klapid peas, voodisse ronida ja uinuda.“

"Raamatus “Estonia inimesed. 20 aastat pärast laevahukku” räägivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejõu ja ime läbi eluga pääsesid ja kes oma lähedase või lähedased kaotasid. Kuna suurõnnetusest on möödas kakskümmend aastat, on siin ka ülevaade, mis tol ööl laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid päästetööd, kuidas õnnetuse järel tegid oma tööd uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psühholoogid ja vaimulikud. Loodetavasti on raamat väikesekski toeks kõigile neile, keda tabab õnnetus, mure või lein. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat. „Lootus, et täna või homme on see päev, kus ta koju tuleb, aitas kindlasti elada… Ja kolm aastat säilis väikegi lootus koju tulles teda eest leida.” – Sille Herma