Публицистика - скачать книги или читать онлайн. Страница 959

„Eilne maailm“ on nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi viimane teos, 1944. aastal ilmunud mälestusteraamat, mis õhkab taga Austria kodanlikku idülli ja õitsvat kultuuri – seda kohvikute ja häärberite, Klimti ja Straussi, luuleõhtute, Burgtheateri ja šampanjaklaasidega palistatud maailma, mille kõigepealt lõi puruks Esimene, ja siis Teine maailmasõda. Raamatu on tõlkinud Jaan Kross ning eesti keeles ilmus see esmakordselt 1988. aastal. Eesti keelde on Zweigi arvukatest teostest tõlgitud ligi paarkümmend novelli ja biograafiat.

"Lohejooksja" on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusustatud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahe, vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni järgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, kui Afganistanis algab sõda, ning usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.

Ma ei kavatsenud nii varases eas mälestusi avaldada, aga kui need jutuks tulid, leidsid paljud, nende seas ka Eesti Päevalehe peatoimetaja, et võiksin seda teha. Nõnda otsustasingi avaldada oma varem valmis kirjutatud ja tuleviku jaoks mõeldud meenutused Päevalehes järjejutuna ja nüüd eraldi raamatuna. Oma mälestused peaks kirja panema iga eestlane. Sellest kasvaks tuleviku ajaloolastele hindamatu materjal, mis muidugi oleks subjektiivne, aga tuhandete kirjutajate subjektiivsusest saaks kokku objektiivne pilt ajast, mil oleme elanud. Minul on olnud õnn elada murrangulisel ajal: Nõukogude aeg, laulev revolutsioon, üleminekuaeg, tänapäev… Loodetavasti on ees veelgi huvitavaid aegu ning mälestused ei lõpe nende sündmustega. Autor

Televiisori sees on veel üks maailm. Palju suurem, kui üheltki ekraanilt välja paistab. See on apsude ja segaduste lõputu maailm. Sellese raamatusse on jäädvustatud lood, mis on pidanud vastu ajahambale. Nende lugude kangelased on telemaailma legendid: Valdo Pant, Hardi Tiidus, Rein Karemäe, Kalle Mihkels, Urmas Ott, Alice Talvik, Harri Kingo, Enn Eesmaa, Mati Talvik, Vahur Kersna, Marite Kallasma, Urmas Reitelmann ja paljud teised nii siin- kui ka sealpool kaamerasilma.

Soomepoiss Hans Karro jutustab raamatus oma seiklusrikkast elust, nõukogude ajal kulaklikuks kuulutatud kodutalust Palgimäest ja selle elanike saatusest ning eesti rahva kannatustest 20. sajandi sõdade ja okupatsioonide aastail.

Tuntud vene geograaf Pjotr Petrovitš Semjonov-Tjan-Šanski, kes üle 40 aasta juhtis Vene Geograafia Seltsi tegevust, tungis esimese uurijana salapärase mägismaa Tjan-Šani sisemusse. Ta uuris tol ajal teadusele tundmatut Issõk-Kuli järve, avastas kümneid uusi taimeliike, nägi Han-Tengri majesteetlikku püramiidi. Oma reiside ajal Tjan-Šanis tundis Semjonov elavat huvi kirgiisi ja kasahhi rahva vastu. Geograaf õppis tähelepanelikult tundma nende igapäevast elu, kuulas nende rahvapärimusi. Kohalik elanikkond nägi temas lähedast sõpra ja pühendas teda kõikidesse oma elu saladustesse. Neil aegadel oli kirgiisi ja kasahhi rahvale suureks õnnetuseks omavahelised relvastatud kokkupõrked ja Pjotr Petrovitš Semjonov nägi palju vaeva, et lepitada vaenulikke pooli. Kõigest sellest jutustab Semjonov oma raamatus, mis on kirja pandud memuaaride vormis.

1980. aastal ei oleks keegi osanud ennustada, et nendest neljast siledate nägudega elektroonilist popmuusikat harrastavast poisikesest võiks mõne aastaga saada hiigelstaadionitel rahvast hullutavad rokijumalad. Sellele vaatamata sai Depeche Mode üheks kümnest läbi aegade enimmüüvaks briti ansambliks, mis pistis edetabelites rinda selliste gigantidega nagu The Beatles, The Stones, Led Zeppelin ja David Bowie. Bänd on tegutsenud juba kolmkümmend aastat ja on endiselt tipus. Raamatu autor Simon Spence on kaardistanud bändi teekonna tillukestest Essexi ööklubidest Euroopa ja USA hiigelstaadionitele. See on muusikaline rännak, mis algab varajase „ultrapopi“ hittsinglitega ja lõpeb sünge ning tõsise albumiga „Black Celebration“. Pärast sõda kerkinud eksperimentaallinnast Basildonist pärit üdini elektrooniline Depeche Mode on laulja Dave Gahani sõnul „uutmoodi linnas sündinud uutmoodi bänd“. Spence ütleb, et Depeche Mode’i muusika nurgelise kõla ning sünge meeleolu taga on just modernistliku betoonarhitektuuriga Basildoni linn, mis kerkis kontrastina põllumaadele ja tagasihoidlike talumajade ümber. Osalt muusikalise odüsseia ning osalt kultuuriajaloo edasi andmiseks on Spence intervjueerinud kümneid bändiga kokku puutunud inimesi, et anda lugejale võimalus tutvuda lähemalt pop- ja rokkmuusika ajaloo ühe uskumatuma edulooga.

Wehrmachti snaipri, rüütliristi kavaleri Josef Allerbergeri mälestused See raamat pakub lugejale tõepärase ja ilustamata ülevaate ühe Wehrmachti edukaima snaipri värbamisest, väljaõppest ja lahingutegevusest. Ühes temaga saate osa 3. Mägidivisjoni võitlusest idarindel ning tema argipäevast täis hirme, eneseületamist ja võitlusi. Lugejale avaneb selle raamatu lehekülgedel sõja tõeline nägu. Tavalise sõduri jaoks ei ole sõda põnev maastikumäng, nagu seda vahel kujutatakse, vaid raske teekond läbi ohtude. See on haruldane pilguheit sõjaajaloole, mis näitab hirmutavat lõhet halastamatu ja kohati lausa talumatu avameelsuse ning liigagi kiiresti tekkiva distantsoptimismi vahel.

Luureässa Sidney Reilly tabamisest Lenini enamlaste poolt 1925. aastal kuni punapäise voodiluuraja Anna Chapmani väljasaatmiseni USAst 2010. aastal on Kremli ja lääne luurejuhid aina omavahel mõõku ristanud. „Pettuses“ paljastab Edward Lucas Chapmani ning tema Suurbritannias ja Ameerikas elanud uinuvatest agentidest kaaslaste tõelise loo, selgitades nende salaülesannet ja kirjeldades spioonijahti, millega nad lõpuks tabati. Raamatus tuuakse avalikkuse ette lääne luure vähetuntud triumfid ja läbikukkumised külma sõja ajal, mis kujutavad endast tausta nüüdsele tööstus- ja poliitilisele luurele. Nõukogudejärgsete spioonisõdade ilmestamiseks võib Lucas toetuda eksklusiivintervjuudele Venemaa tähtsaima agendiga NATOs, Herman Simmiga. Samuti paljastab ta Moskva juristi Sergei Magnitski kohutava kohtlemise, kes julges astuda vastu Venemaal valitsevale kriminaalsele sündikaadile. Kunagi hirmutas Moskva maailma rahvusvahelise kommunismiga, nüüd on sealseks ohuks niinimetatud jõumehed, Venemaa jõustruktuuride halastamatud esindajad. „Pettust“ peaksid lugema kõik, kes tahavad mõista, millist ohtu nad kujutavad maailmale – ja ka omaenda rahvale. Edward Lucas on Economisti vanemtoimetaja. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Tema sulest on ilmunud raamat „Uus külm sõda“, mis on tõlgitud enam kui viieteistkümnesse keelde. Ta on abielus kolumnist Cristina Odone’iga ja elab Londonis.

KGB : riiklike julgeolekuorganite esimehed. Paljastatud saladused

“Mina olen võitja! Ma olen terve kogu hooaja vältel. Ma olen õnnelik inimene! Mina olen 2006. aasta olümpiavõitja. Kui vett on võimalik muuta mõttega, siis mina suudan oma mõttega teha kõik selleks, et olla ülivõimas ja võitmatu. Ma armastan ennast ja inimesi enda ümber. Ma saan kõik, mida ma tahan!” Minu lugu räägib tavalisest tüdrukust, kes oli unistuste nimel valmis raiuma end läbi halli kivi. Tahan julgustada inimesi. Julgege unistada suurelt! Ja isegi kui keegi teile ütleb, et sellest ei tule midagi, siis kuulake oma sisetunnet ja tehke kõik selleks, et oma unistused ellu viia. Kui te olete midagi ette võtnud, siis ärge kalduge oma teelt kõrvale. Võitja ei tee kompromisse. Peab pühenduma oma valitud teele ja andma endast alati mitte sada, vaid kakssada protsenti.

"Neymari lugu algab jalgpalli kõige kuumemas keskpunktis Brasiilias ja jõuab lõpuks teise, mitte vähem olulisse – Barcelonasse. Lugeja saab suurepärase ülevaate sellest, kuidas ühe riigi aardest on saanud ülemaailmne jalgpalli superstaar. Luca Caioli on seni edukaim jalgpalluritest kirjutav autor, kes nüüd on kajastanud Neymari iga eluetappi. Ta kirjutab, kuidas erinevad sündmused on Neymari karjääri mõjutanud ja kuidas noor brasiillane on nii kiiresti nii kaugele jõudnud. Raamatus saavad sõna Neymari sõbrad ja perekond, treenerid, meeskonnakaaslased ja muidugi ka fännid. Lisatud on peatükid 2014. aasta maailmameistrivõistlustelt, kus Neymar pidi staadionilt ohtliku vigastuse tõttu lahkuma ja meeskond jäi nii olulisel hetkel ilma kõige tähtsamast mängijast.