Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1000

Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud veel kaks raamatut – «Linnud, loomad ja sugulased» ning «Jumalate aed». „Minu pere ja muud loomad“ on lugu humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Just Korful tärkas Gerald Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel. Tema vend Larry, kellest sai mõjukas kirjanik Lawrence Durrell, elas Korful ja teistel Kreeka saartel ka pärast Teist maailmasõda ning kirjutas need oma paljudesse romaanidesse ja reisikirjadesse. Korfu-triloogia põhjal on valminud ka telesari „The Durrells“, mille esimene hooaeg jõudis ekraanile 2016. Inglise keelest tõlkinud Piret Saluri ja Rein Saluri

Paulo Coelho räägib oma uues romaanis loo Mata Hari salapärasest elust. Mata Hari oli tantsija, kes ei peljanud alasti lavale astuda, paljude rikaste ja mõjukate meeste armuke ja julge teenäitaja, kes oli üle 20. sajandi alguse provintslikust piiratusest, teenides sellega ära Pariisi suurilmadaamide kadeduse ja viha. Paulo Coelho esitab Mata Hari loo läbi tema viimase kirja, mille peategelane kirjutab Pariisi Saint-Lazare’i vanglas, kus ta viibib kahtlustatuna spionaažis. See kiri on otsekui testament, mille adressaadiks on Mata Hari tütar, kellele ema tahab selgitada, miks ta otsustas omal ajal kodust lahkuda ja elule iseseisva naisena vastu astuda, kuni ta oma Champs-Elyseel asuvas hotellitoas 1917. aastal arreteeriti. Paulo Coelho romaan loob sellest ajaloo ühest mõistatuslikust naisest elava pildi ning näitab, et ka kõige kõrgemad puud kasvavad vaid väikesest seemnest, nagu õpetas tulevasele tantsijannale tema ema.

Mis ühist saab olla esmapilgul nii erinevatel naistel? Blanche Marchem on imeline kaunitar, laitmatu reputatsiooniga seltskonnadaam, Trischa Wells aga tasane ja väärikas abikaasa, eeskujulik koduperenaine. Kuid selgub, et juhuslikult tutvunud naisi ühendab siiski miski. Kumbki pole nii õnnelik, nagu kõrvalseisjaile tundub. Ja siis otsustavad Blanche ja Trischa oma elu muuta…

Paljude jaoks kehastasin müüti, olin kõige imelisema legendi, muinasjutu võrdkuju. Mõned pidasid mind koletiseks. Mu suureks õnnetuseks aeti mind kord segamini ingliga. Emale olin ma kõik. Isale eikeegi. Vanaemale meenutasin iga päev ammukaotatud armsamaid. Ent ma teadsin tõde – sisimas teadsin seda kogu aeg. Ma olin lihtsalt tüdruk. Mitu põlvkonda Roux’sid on saanud valusa õppetunni. Traagiline armastus oleks nende eludesse otsekui sisse kirjutatud, määrates õnnetu saatuse ka suguvõsa noorimatele järeltulijatele, kaksikutele Ava ja Henry Lavenderile. Henry on suure osa lapsepõlvest vait ja Ava – muidu igati normaalne tüdruk – sündis linnutiibadega. Üritades mõista oma iseäralikku olemust ja kasvavat soovi eakaaslaste sekka sobituda, sukeldub 16-aastane Ava oma perekonna minevikku ja astub julgelt laia maailma. Kahjuks ei ole ta valmis avastusteks, mis teda seal ootavad, ega oska karta teiste kurje kavatsusi. Kevadel, mil Ava saab kuusteist, ei saja ainsatki vihmapiiska, kuni saabub suvise pööripäeva pidu. Sel ööl pääseb taevas valla, õhku täidavad vihm ja suled ning Ava otsirännak ja perekonnasaaga jõuavad sünge ja südantlõhestava haripunktini. Leslye Walton sündis Ameerika Ühendriikide kirdeosas Vaikse ookeani rannikul. Võib-olla just selle pärast on tal lapsepõlvest saati olnud eriline suhe nartsissidega – ka see lill jõuab oma imelise iluni alles pärast pikka ligunemist külma vihma käes. Esimese romaani jaoks sai Leslye inspiratsiooni ühel eriti tusasel päeval, kui ta külma vihmatormi kätte jäänuna mõtiskles loogika olemasolu – või siis selle puudumise– üle armastuses. Kui Leslye parasjagu ei kirjuta, õpetab ta põhikoolilapsi lugema ja kirjutama ning, mis eriti tähtis, kuidas olla üksteise vastu head, isegi neil päevil, kui selleks eriti tuju ei ole. Praegu töötab ta oma teise romaani kallal. “See raamat on pärlite pärl. Sõnulseletamatult kaunis.” – SanFrancisco Book Review “See lugu jääb meelde tänu Ava Lavenderi lummavale tegelaskujule, kes teab, mida tähendab olla teistsugune.” – The Guardian See armastuslugu on haruldane ja täiuslik nagu Mona Lisa naeratus. – Hooray for Books! www.leslyewalton.com www.paikesekirjastus.ee “See lugu jääb meelde tänu Ava Lavenderi lummavale tegelaskujule, kes teab, mida tähendab olla teistsugune.” – The Guardian Waltoni romaan on nii iseäralik kui ka kaunis. Erakordne raamat, soovitame kõigile! – School Library Journal See ühtaegu painav ja lootusrikas romaan räägib sellest,miks me armastame ja kuidas sellest kinni hoiame.” – Kiera Cass, menuautor See armastuslugu on haruldane ja täiuslik nagu MonaLisa naeratus. – Hooray for Books! See raamat on pärlite pärl. Sõnulseletamatult kaunis. – San Francisco Book Review Rabav, maagiline, eriskummaline ja loomulikult imeilus. – Tor.com

„Taluvuse karikas“ on järg raamatutele „Kreeklase armuke“, „Kättemaksu ballaad“ ja „Ahvatluse ingel“. Peategelane on noor naine Lissandra, kelle elu pärast oma uude korterisse kolimist täielikult muutub. Keerulised suhted ja sõprus narkokurjategijast naabrimehega saavad osaks tema argipäevast. Ootamatult leitakse aga Christos surnuna ja Lissi ei suuda otsustada, kas rääkida politseile oma kahtlustest. Ta on nimelt kindel, et teab, kes on mõrvar.

Selles raamatus jätkub „Elavatesurnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja võimuvõitluse tutvustusWoodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri tõus“. Temapeamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suudataluda kuberneri meetodeid linnarahva lõbustamiseks – omalaadseidgladiaatorivõitlusi elavate surnute ja inimeste vahel või ka inimeste endivahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly seesmise vastasseisu mingilmääral tekitanud tüdruk ise, olles äärmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnibteda peaaegu enesehävituslikule teele. Seega saavad postapokalüptilisesmaailmas inimesed niinimetatud „elavate surnutega“ mingil viisil hakkama, kuidhakkama ei saa nad teiste pingeolukorras inimestega. Mida me maailmas kõigerohkem kardame, oleme me ise.

Aateromaaniks nimetatud „Riigi saladuse“ aine on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Kogu tegevus toimub 30. aasta kevadel pKr 40 päeva jooksul. Haritud ja jõukas roomlane Marcus Mezentius Manilianus saabub Jeruusalemma päeval, mil Jeesus risti lüüakse. Ta näeb seda väga detailselt kirjeldatud sündmust pealt ja käib kaljuhauas, kuhu Jeesuse surnukeha viidi ja kus surnukeha enam ei ole, on vaid surilina. Siit saavadki alguse Marcus Mezentiuse küsimused ja otsingud. Kes oli see ristil surnud kuningas, kas ta tõesti tõusis surnust üles ja mis on tema riigi saladus? „Riigi saladuse“ esimene tõlge eesti keelde ilmus 1965. aastal Kanadas, tõlkijaks Johannes Aavik. Nüüd ilmub „Riigi saladus“ Piret Saluri uues tõlkes. Sisulises mõttes eelneb „Riigi saladuse“ tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari „Inimkonna vaenlastele“ (orig. 1964), aga et „Inimkonna vaenlased“ oli eesti keelde varem täiesti tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. „Inimkonna vaenlased“ on „Riigi saladuse“ peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr.

Poliitilised risttuuled ja pool sajandit kestnud okupatsioon räsisid eesti rahvast, paiskasid inimesi võõrsile, lahutasid abielusid, perekondi ja sõpru. Inimesed olid sunnitud elama kaksikelu – kes maha salates oma mõtteid ja minevikku, kes taga igatsedes seda, mis jäi maha meretagusele kodumaale, kes lihtsalt selleks, et unustada võõrsile paisatuna tehtu ebaõnnestunud valikuid. See on raamat kahest sõbrast ning nende sõjapäevil lahku läinud eluteedest. See on raamat kahe perekonna saatusest, kes elasid teine teisel pool Läänemerd – üks okupeeritud Estis ja teine Rootsi kuningriigis. Jäägu lugeja otsustada, kes nendest elas õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu.

Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenti söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial. Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Sest liiga paljud inimesed mõtlevad, et nende tegudel ei ole tagajärgi. Ja liiga vähesed inimesed on valmis sekkuma seal, kus seda hädasti vaja on. * Selle raamatu peategelane, 15-aastane Deivi ei tahtnud saada osaks ehmatavast statistikast ja tema 22-aastasel versioonil polnud kavaski hakata minevikusündmusi uuesti läbi elama. Ent mõnikord on elul kombeks ennast serveerida meie soovidega arvestamata.

Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või on süüdi inimene? Üksinda ja sihi kaotanud, komberdades lugematuid kilomeetreid mööda tundmatut maad aina edasi, tuleb ühel võistlejal – noorel naisel– appi võtta kogu jõud ja ellujäämisinstinktid. Kui ta ei usu ikka veel, et see pole enam ammu mäng. Inglise keelest tõlkinud Heija-Liis Ristikivi

Michel Houellebecqi kuues romaan „Alistumine“ ilmus 2015. aasta alguses ja põhjustas Prantsusmaal palju poleemikat islamiga seotud küsimuste provokatiivse käsitlemise tõttu. Lähituleviku düstoopiaks nimetatud romaani tegevustik toimub 2022. aasta Prantsusmaal, kus presidendivalimistel on kahe suure partei, Rahvusrinde ja Islamiliidu vahelises jõukatsumises poliitiliste kokkumängude tõttu peale jäänud viimased. Prantsusmaal algab uus ajastu ja islamipartei karismaatiline liider Mohammed Ben Abbes hakkab ühiskonnas uusi norme kehtestama: koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad perele ja kodule. Romaani peategelane on keskealine ja üksildane Sorbonne’i ülikooli professor, dekadendist kirjaniku Joris-Karl Huysmansi uurija François, kelle elu on intellektuaalses plaanis ummikus ja ka armastus näib olevat talle selja keeranud. Huysmans pöördus hilises keskeas kristlusesse ja leidis seeläbi meelerahu. Kas suudab islam vaigistada eksistentsiaalseid änge, millega seisab 21. sajandi esimesel poolel silmitsi keskealine Euroopa mees François?

Pierce Browni romaanis „Kuldne poeg“ jätkab Darrow oma teekonda, et õiglus jalule seada ja oma rahvas orjusest vabastada. Päritolult kõige madalamasse, punaste kihti kuuluv Darrow, kellest on tragöödia sunnil saanud mässaja, on imbunud inimkonda valitsevasse kuldsete ülemklassi, et seda seestpoolt hävitama hakata. Oma tõelist palet varjatest kogeb Darrow kuldsete julmas maailmas nii sõprust, lugupidamist kui ka armastust, ent ka vägevate viha ja raevu. Darrow teab, et vabadusse viib ainult üks tee – revolutsioon. Ent ta ei tohi unustada ka, et ta ei võitle mitte kättemaksu, vaid lootusrikka uuestisünni nimel. Pierce Brown on New York Timesi menukite „Punane tõus“ ja „Kuldne poeg“ autor. Enne kirjanikuna läbilöömist töötas ta sotsiaalmeedia juhina ühes tehnoloogiaettevõttes, tegi orjatööd Disney võtteplatsil ja osales assistendina USA Senati valimiskampaanias. Praegu elab Pierce Brown Los Angeleses ja töötab seal oma järgmise romaani kallal. Goodreads.com lugejad valisid „Kuldse poja“ 2015. aasta parimaks ulmeromaaniks.