Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 999

Ma elan maailmas, kuspole maagiat ega imesid. Kohas, kus pole selgeltnägijaid ega kujumuutjaid,ingleid ega üliinimlikke poisse, kes sind päästma tuleksid. Kohas, kus inimesedsurevad, muusika laguneb ja asjad on nõmedad. Reaalsuse raskus surub mind niikõvasti vastu maad, et mõnikord panen imeks, kuidas ma üldse veel jalgu tõstaja kõndida suudan. NastjaKašnikov oli imelaps, kellele ennustati pianistina suurt tulevikku. Nüüd on talkõigest kaks soovi: lõpetada keskkool, ilma et keegi saaks teada temaminevikust, ja panna poiss, kes röövis temalt kõik – ta identiteedi, vaimu,elutahte –, oma teo eest maksma. JoshBennetti lugu pole kellelegi saladus: kõik talle kallid inimesed on tema elustlahkunud – seitsmeteistkümnesena pole talle enam kedagi jäänud. Nüüd tahab tavaid, et ta rahule jäetaks, ja seda ka tehakse, sest kui su nimi on surmasünonüümiks, eelistavad inimesed eemale hoida. Kõikpeale Nastja, sest see salapärane tüdruk ilmub järjepidevalt kohale ega lahku,kuni on tervenisti Joshi ellu imbunud. Aga mida rohkem poiss teda tundma õpib,seda mõistatuslikumaks muutub tüdruk. Sedamööda, kuidas nende suhe areneb javastuseta küsimused kuhjuvad, hakkab Josh pead murdma, kas ta saab üldse kunagiteada saladused, mida tüdruk varjab – või kas ta neid teada tahabki. Paljudeauhindadega pärjatud „Vaikuse meri” on sisukas, pinev ja hiilgavalt läbimõeldud lugu, mis räägib üksildasest poisist, emotsionaalselt haprast tüdrukustja teise võimaluse imest. Katja Millay kasvas üles Floridasning omandas kraadi New Yorgi ülikooli Tischi kunstikolledžis filmi jatelesaadete erialal. Ta on töötanud teleprodutsendina ning filmiuuringute jastsenaristitöö õppejõuna. Praegu elab ta koos oma perega Floridas. „Vaikusemeri” on tema esimene raamat.

Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu. Proovige seda ette kujutada – kiiremini kui silmapilgutus oled sa pildilt kadunud. Ma polnud siiski päriselt surnud – laipa polnud. Ma surin teistsugust surma … Robert ei tea enam, mida teha. Pärast seda, kui keegi on kasutanud tema mobiili ja postitanud tema nime alt internetti siivutu pildi klassikaaslastest, põlgab teda terve klass ja ka parimad sõbrad pööravad talle selja. Tal ei õnnestu kuidagi oma süütust tõestada, sest keegi ei usu teda, ka vanemad ega politsei mitte. Asi väljub kiiresti kontrolli alt ja põhjustab vägivalla- ja vihkamislaine, millega Robertil on üha raskem toime tulla. Samast sarjast: Ulrieke Ruwisch „Laigid on kogu su elu“

Suve kutsel koguneb Evie pere taas ilusasse vanasse jõeäärsesse majja, mida kõik südamest armastavad. Paraku avastab Evie saladuse, mis heidab ähvardavat varju kogu suguvõsale. Võib juhtuda, et see jääb viimaseks suveks, kus terve pere üksmeelselt koos on … Charliele avaneb võõrasema Eviele külla sõites oodatud võimalus pääseda korrakski eemale Londonist ja oma õnnetust abielust. Ühtäkki toob juhuslik kohtumine mehe ellu muutuse: ta armub jõe ääres kohatud erakordsesse naisesse ja mehe kaks maailma põrkuvad omavahel. Omajagu vaeva nähes, et saladused päevavalgele ei tuleks, soovivad nii Evie kui ka Charlie, et see suvi ei saaks iial otsa… Ons võimalik, et suvine õnn kestab igavesti? Briti kirjanik Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid ballettiõpetajana. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Jõuluingel“, „Sellised me oleme“, „Suvemaja“ ja „Vananaistesuvi“.

Tumedad hävitavad jõud on vägevad Atlantise väravad, iidseimad väepaigad Maal, üle võtnud. Kurus, kelle valduses on tuhandeid aastaid vanad teadmised, mille inimkond on unustanud, soovivad muuta Maa oma orjakolooniaks. Aimele paljastatakse uskumatu saladus – ta on ainus, kes võib muuta korraga kahe ajastu sündmusi ja takistada katastroofi, mis ohustab inimkonna püsimajäämist. Kui tüdruk sellest teada saab, on maailmal, mida ta tunneb, jäänud lõplikku kaosesse paiskumiseni 33 päeva. Neiu peab ühendama jõud sladusliku aadliku Nathanieliga. Maa ühest iidseimast rahvakillust pärit blond ja helesiniste silmadeg ajalootudeng ja kuningas Arthuri vereliini Egiptuse vaaraode dünastiatega ühendav mees leiavad ennast võitlemas mõjuka Vennaskonnaga, kes suudab iga nende liigutust ette aimata. Võidujooksus ajaga satutakse legendaarsetesse paikadesse ja esimeste tsivilisatsioonide jälgedele. Maailma lõppu saab ära hoida ainult iidse rassi teadmiste abil, kui leitakse kõik Atlanise väravad…

Ta särab südamete ja laikide paistel, teeb kõik, et neid oleks rohkem. Iga natukese aja tagant on tal vaja kontrollida, kui palju neid on lisandunud. Hullumeelsus tegelikult! Ent see meeldib talle, ta tunneb end niiviisi hästi. Vaat see on päriselu! Sest seal on ta vähemasti populaarne. Hannah’l on vähe sõpru ja teda ei võeta kampa. Vanematelt saadav taskuraha ei võimalda üldse moodne välja näha. Ta on üksi ja õnnetu. Virtuaalmaailmas on ta aga loonud endale teise identiteedi ja naudib seda täiel rinnal, flirdib poistega, on äge ja julge. Kuid õudusunenägu ei lase end kaua oodata, kui ta laadib flirtimislainel endast üles paljastava foto. Algab väljapressimine ja võidujooks avalikuks tulemisega. Samast sarjast: Daniel Höra “Väljatõugatu”

Väikeses Iiri linnakeses on alanud suvi. Emma O’Donovan on saanud äsja 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Kõik on kohal. Kõigi pilgud on Emmal. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Mõnikord ei ole aga inimesed valmis oma silmi uskuma. Eriti siis, kui karm tõde käib linnakese kangelaste kohta. Iiri kirjaniku Louise O’Neilli (snd 1985) raamatud on väärt kogu seda kära, mis nende ilmumisega on kaasas käinud. Juba tema esimene romaan „Only Ever Yours“ (2014) pani kirjandusringkonnad kihama ja noored lugejad ülevoolavaid fännikirju saatma. Samasugune kõrgendatud tähelepanu on saatnud ka „Sai, mis tahtis“ ilmumist, mida Goodreadsi lugejad on hinnanud hindega 4,1. O’Neill vaatleb halastamatult ausalt, kust jookseb piir vägistamise ja vastastikusel nõusolekul toimuva vahekorra vahel ja kuidas toimib ohvri häbistamine nutitelefonide ajastul.

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelisteleaastatele 1939–1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi. Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kuireaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsessemaailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil onerinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdimapeavad nemadki. Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimutõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väikeeliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

Sara Bernardil pannakse jalg kipsi. Valus on küll, aga selle vastu aitab kange tablett. Kui ta taas selgema pilguga ringi vaatab, on tema kuldkõrvarõngad kadunud. Politseiülem teab rääkida, et päris mitmel kipsi pandud patsiendil on väärisasju kadunud, aga seni pole õnnestunud näppajat tabada. Lasse ja Maia mõtlevad välja nutika plaani, kuidas varastatud kraam üles leida … Kui soovid lapses äratada lugemishuvi, siis on LasseMaia raamatu lapsele pihku pistmine on üks parimaid abimehi! Kokku on sarjas kaheksateist raamatut!

Ühes Londoni koolis levitatakse arvutimängu nimega Erebos. Need, kes seda mängivad, satuvad sõltuvusse. Mängu reeglid on karmid: mängijal on ainult üks võimalus võita, seejuures peab ta mängima üksinda, rääkida Erebosist kellelegi teisele on keelatud. Kuid ülesanded, mida arvutimäng mängijatele jagab, peab täitma reaalses maailmas. Nii põimuvadki väljamõeldis ja tegelikkus. Ja ühel päeval käsib mäng Nikil tappa inimene… Ursula Poznanski on kirjutanud haarava loo, kuidas arvutimäng mängijat kinni hoiab, suunab ja käsutab. Hoiatav ja mõtlemisainet andev lugu. „Erebos“, mis on tõlgitud rohkem kui 23 keelde, sai Saksa Noorsookirjanduse auhinna.

Pensionärikamp tegutseb jälle – agaramalt kui kunagi varem! Märtha ja tema sõbrad on Las Vegases. Nad pistavad valehambad suhu ja istuvad ratastooli, et rünnata kasiinot ja tõelises Robin Hoodi vaimus vaestele raha hankida. Pärast kuritegu pöördub Pensionärikamp tagasi Rootsi, et politsei kannult maha raputada, ent satub otse sülle kuritegelikule motojõugule. Kuid Märtha ei lase end hirmutada. Ta pakub poistele vahvleid ja murakalikööri, ise juba järgmise sissemurdmise plaanile viimast lihvi andes. Ehk saaks tsiklimehi järgmises kuritöös ära kasutada? Aga mis siis, kui nad pensionäre tüssata kavatsevad … Märthal, Taibul, Rehal, Anna-Gretal ja Stinal ei ole kerge, kuid nad jätkavad visa võitlust selle nimel, et kogu ühiskonna elu oleks parem. Catharina Ingelman-Sundberg on kirjutanund rea romaane ja populaarteaduslikke raamatuid ajaloost. 2004. aastal lõi läbi huumorižanris hinnatud „Tädileksikoniga”. Pärast pikka aega ajakirjanikuna Svenska Dagbladetis töötamist on ta nüüd pühendunud raamatute kirjutamisele. Pensionärikamp seikles eesti keeles esimest korda raamatus “Vanaproua, kes röövis panka”.