Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 239

Dirigent Eri Klas on eriline fenomen Eesti kultuuriloos, kes koos Georg Otsa, Gustav Ernesaksa, Neeme Järvi ja Arvo Pärdiga kuulub Eesti muusikamaailma superviisikusse. Ta on olnud staar džässmuusikuna ja Eesti Raadio meeskvarteti lauljana. Ta on mängeldes ületanud lõhe kergemuusika ja klassika vahel, provintsi ja metropoli vahel, Eesti ja välis-Eesti vahel. Dirigent on side lava ja orkestri vahel, aga Eri Klas on ühendanud ka ajastuid ja kultuuriruume. Eesti kultuuri suursaadikuna on tema teod, nagu Rahvusooper Estonia lähetamine Stockholmi või Pariisi, jäänud tänaseni ületamatuks. Loomulikult mõjutas Eri kujunemist tema enda eriline isiklik lugu, mida me selles raamatus samuti ei unusta. Erilisest Erist räägivad Heli Lääts, Peeter Saul, Eino Baskin, Kalju Terasmaa, Mai Murdmaa, Helgi Sallo, Aivar Mäe, Jüri Leiten, Ariel Klas, Erkki-Sven Tüür, Hans Mirka, Toomas Velmet, Arne Mikk, Jaan Talts ja paljud teised.

Arvo Valton (snd 1935) portreteerib raamatus „Ühises hoovuses“ seitsetkümmet viit eesti kirjanikku ja kirjandustegelast, ning oma eeskujude, sõprade ja kolleegide kaudu ka iseennast. Need portreed on ausad, harivad ja rohkete huvitavate detailidega. Koloriidi neile lugudele annab Elu ise – Valtoni ja tema pere küüditamine, kirjanikutöö nõukogude tsensuuri pihtide vahel, soome-ugri asja ajamine taasiseseisvunud Eestis. Lugude sagedaseks tegevuspaigaks on kirjanike liit ja Tallinnfilm. Et Valtoni juured ulatuvad Hiiumaale, on raamatus ka tubli annus hiiu huumorit. „Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat koosneb kahest osast. Esimeses meenutab autor soome, saksa, vene ja eesti literaate, kellega ta on kokku puutunud. Teises osas peatub ta aga pikemalt sellel ühel, kellega elu raamatu autori mitmeks aastaks lähemalt ühte viis. See ei ole ainult meenutus, see on ka purunenud armastuse lugu.

Sarja "Kirjanikud omavahel" kuuluv raamat käsitleb autori kokkupuuteid eesti kirjanikega alates 1971. aastast. Esimesed kohtumised sündisid raamatute kaudu, hilisemad on isiklikud. Üldistavad vahelugemised puudutavad kirjanike ja elunähtuste vahekordi: kirjanikud ja ajakirjandus, kirjanikud ja kõnekunst, kirjanikud ja alkohol, kirjanikud ja vägivald, kirjanikud ja huumor jne. Humoristliku lähenemisega kirjutatud teosest ei ole välja jäänud ka tõsisemat laadi ja traagilised mälestused.

„Kui sina oled selle ära unustanud, auväärt härra, siis las ma tuletan sulle seda ise meelde: ma olen sinu naine.” Nii kirjutab Napolis elav Vanda oma abikaasale Aldole, kes on äsja pere maha jätnud ja uue naise juurde läinud. Aastakümneid hiljem, kui Vanda ja Aldo on juba vanaks jäänud, murtakse ühel päeval nende korterisse sisse. Vägivaldne sündmus äratab ellu mälestused, mida seni hoolikalt luku taga on hoitud. „Seotud” räägib loo lahkuminekust ja perekonna lagunemisest. Vähesed kirjanikud on suutnud seda valusat teemat edasi anda sellise psühholoogilise meisterlikkusega, juhtides lugeja läbi erinevate tunnete kadalipu. Domenico Starnone (snd 1943) on Napolist pärit kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik. Tema raamatute põhjal on valminud filme ja ta on Itaalia olulisima kirjandusauhinna Strega laureaat. „Siin on käsil nutikas mäng ja lugeja mõistab üsna ruttu, et on sattunud väga intelligentse kirjaniku meelevalda.” – Jhumpa Lahiri, kirjanik

„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mütoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See räägib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise värvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajärjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased mäletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi. Lugu sellest, kuidas nende maale langes põlev taevakivi, mis tõi endaga kaasa laastava haiguse ning mürgitas haldjate hinged. Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sõbrad võtsid ette retke kivi hävitamiseks, uskudes ettemääratusse ja saatusesse. Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemääratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mängivad. Aga ennekõike oli see lugu, mis pani laste südamed pimedatel õhtutel värisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli väljamõeldis. Või kas ikka oli?

Roger Zelazny "Varjude Jacki" (Jack of Shadows; 1971) on nimetatud kirjaniku loomingu kvintessents-teoseks, "Valguse Isanda" lugejasõbralikuks versiooniks, sammuks "Needuste allee" juurest "Amberi kroonikate" varjumaailmade manu. Ja kõik need hinnangud on omal kombel õiged. Tegu on Zelazny ühe vahest tähtsama üksikromaaniga, mille peategelane elab maailmas, kus hiiglaslik masin on peatanud planeedi pöörlemise, nii et see on jagunenud päevavalguse käes asuvaks teadusmaailmaks ja ööpimedusse mattunud maagiaühiskonnaks. Peategelane Jack on ainus, kes suudab liikuda nii pimeduse- kui valgusetsoonis. Ta peab lahendama dilemma, mida selle maailma südames asuva masinaga peale hakata. See Hugo auhinnale nomineeritud romaan on mõeldud austusavaldusena ka ulmekirjanduse suurmeistri Jack Vance´i kaubamärgiks kujunenud eksootilisi ja fantastilisi maailmu kujutavale loomingule.

Rootsi kuningas Gustav III surmast on möödunud üks aasta. Kroonprints on alaealine ja sõja-aastad on tühjendanud riigikassa. Võimukandjad ajavad omakasu taga ja rahvas kannatab. Keegi ei usalda kedagi. Kõikjal vohab rahulolematus ja paranoia. 1793. aasta sügisel leitakse Stockholmis Södermalmi aguli solgijärvest käte ja jalgadeta surnu. Tiisikushaige jurist Cecil Winge, kellel on õiglusejanuse idealisti maine, on otsustanud kuritöö ohvri isiku ja saatuse iga hinna eest välja selgitada. Romaan „1793” maalib Gustav III aja lõpust naturalistliku, tumedates toonides pildi. Jurist Cecil Winge, sõjaveteran Mickel Cardell, velskriõpilane Kristofer Blix, ketrusmaja vang Anna Stina Knapp ja teised tegelased, kelle lood romaanis põimuvad, on igaüks omal moel sõjast, haigustest, julmusest, ebaõiglusest ja kõlvatusest sandistatud aja ohvrid, kes siiski kannavad hinges unistust paremast tulevikust. Selle teose iseloomustamiseks on vermitud mõiste Bellman noir, mis annab mõista, et ajastu ja olustiku kirjeldamisel on autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud. Niklas Natt och Dag on sündinud 1979. aastal ning üles kasvanud Stockholmis. Töötab ajakirjanikuna. Tema esivanemad tapsid Engelbrekti, kaotasid pealinna Kristian Türannile ning pidid minema maapakku, kui nõudsid, et Jean Baptiste Bernadotte loobuks troonist.

Нари не верит в магию. При этом у нее есть необычные таланты – знание языков и способность заговаривать болезни. Это, как и другие трюки, помогает ей жить, занимаясь воровством и мелким мошенничеством на улицах Каира XVIII века. Она надеется, что ей улыбнется удача и она уедет в Стамбул для изучения медицины.

MIS SUNNIB Seersant William South on mõrvajuurdluseid alati vältinud. Kirglik linnuvaatleja ja vaikne mees piirdub üksikute suhetega ja talle meeldib selline elu. TUBLISID MEHI Aga kui ta ainus sõber jõhkralt surnuks pekstuna leitakse, pannakse Southi distantseeritus proovile. Ta mitte üksnes ei leina – paistab, et kahtlusalune on temaga seotud. TAPMA? Sest Southil on saladus. Viha, millega tapeti ta sõber, on mehele tuttav. Ta tunneb inimesi, kes võiksid midagi sellist korda saata. Ta teab, sest seersant William South on ise mõrvar. Tagumine lakk William Shaw on Briti krimikirjanik, kes on võitnud laialdast tunnustust oma „Breen & Tozer“ sarja kriminaalromaanidega, mille tegevus toimub kuuekümnendate aastate Londonis. „Linnuvaatleja“ on romaan, milles lugejate ette astub uurija Alexandra Cupidi tegelaskuju, kellest saab keskne karakter Shaw’ järgmises kriminaalromaanide sarjas. „Suurepärase ülesehitusega põnevik, mida jutustatakse osaliselt läbi põgusate traumeerivate tagasivaadete peategelase minevikule, mille kirja panemiseks on kasutatud nappi ja otsekohest stiili ning mis leiab aset imeliselt meeleolukas tormidest räsitud keskkonnas.“

Pino Lella ei taha ei sõjast ega natsidest midagi teada. Ta on tavaline Itaalia teismeline, kellele meeldivad üle kõige muusika, toit ja tüdrukud, kuid nooruspõlve süütud ja muretud mängud on lõppemas. Kui ta kodumaja Milanos liitlasvägede pommirünnakus hävib, ühineb Pino põrandaaluse võrgustikuga, mis aitab juutidel teisele poole Alpe pageda, ning armub endast kuus aastat vanemasse kaunisse leske Annasse. Pino vanemad tahavad poega säästa ning sunnivad teda astuma Saksa armeesse – nende arvates pääseb ta niimoodi rindele saatmisest. Kui aga Pino haavata saab, võetakse ta pelgalt kaheksateistkümne aastasena Adolf Hitleri asemiku Itaalias ning ühe Kolmanda Reich’i kõige mõistatuslikuma ja võimsama väejuhi kindral Hans Leyersi isiklikuks autojuhiks. Nüüd, kus Pinol on võimalik liitlaste hüvanguks Saksamaa kõrgema väejuhatuse järele luurata, suudab ta oma salajast võitlust pidades välja kannatada nii sõjakoledused kui ka natside okupatsiooni ning tema julgusele annab tiivad armastus Anna vastu ja unistus nende tulevasest ühisest elust. Unustatud kangelase tõestisündinud lool põhinev „Veripunase taeva all“ on võimas lugu ühe noore mehe uskumatust vaprusest ja sitkusest ajaloo süngeimatel hetkedel. Raamatu põhjal on valmimas teleseriaal. MARK SULLIVAN (snd 1958) on kirjutanud kaheksateist romaani, sealhulgas New York Timesi menuka sarja „Private“, mida ta kirjutab kahasse James Pattersoniga. Ta on oma teoste eest saanud arvukalt auhindu, sealhulgas WHSmithi uue talendi auhinna, ning tema teostele on omistatud New York Timesi märkimisväärse raamatu ning Los Angeles Timesi aasta parima raamatu aunimetused. Ta kasvas üles Massachusettsi osariigis Medfieldsis ning lõpetas Hamiltoni kolledži. Seejärel töötas ta rahukorpuse vabatahtlikuna Lääne-Aafrikas Nigeris. Ameerika Ühendriikidesse naastes omandas ta Northwesterni ülikooli Medilli ajakirjandusinstituudist magistrikraadi ning hakkas tööle uuriva ajakirjanikuna. Sullivan armastab suusatada ning elab koos abikaasaga Montana osariigis Bozemanis. Eesti keeles on Sullivanilt ilmunud „Puhtaks saamine“ (2000) ja „Vaimutants“ (2002) ning koos James Pattersoniga „Salamängud“ (2012).

Amber ootab oma hukkunud mehelt last ja seetõttu tundub kiindumus uue tuttava Adami vastu kohatu. Nad on vaid sõbrad…