Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 241

„Üks meist valetab“ on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata. Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema. Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast. Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale’i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja. Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad? Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku. Romaan „Üks meist valetab“ on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas krimka – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu. Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. Tõlkeõigused on müüdud enam neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta, tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. Karen McManuse teine romaan TWO CAN KEEP A SECRET ilmub eesti keeles 2019.

„Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks. Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks. Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“ (2012).

LKA analüütik komistab Ameerika pinnal viibivaid Venemaa uinuvaid agente jahtides ohtliku saladuse otsa, mis paneb proovile tema ustavuse oma tööandja – ja naise perekonna suhtes. Mida peale hakata, kui kõik, millesse sa uskunud oled, võib ühtäkki valeks osutuda? Vivian Miller on oma ametile pühendunud LKA vastuluureanalüütik, kelle ülesandeks on Ameerika Ühendriikides tegutsevate Venemaa uinuvate agentide rakukeste avastamine. Naine töötas edutamist ihaldades välja süsteemi, mille abil tuvastada vene agente, pealtnäha täiesti tavalist elu elavaid tavalisi inimesi. Võimaliku Venemaa operatiivtöötaja arvutisse juurdepääsu saanud Vivian komistab salajase kausta otsa, mis varjab infot Ameerikas tegutsevate salaagentide kohta. Paar hiireklõpsu ja kõik, mida naine enda jaoks oluliseks peab – ta töö, abikaasa, isegi nende neli last – on korraga ohus. Vivian on andnud vande kaitsta oma riiki kõigi vaenlaste, nii välis- kui kodumaiste eest. Aga nüüd seisab naine korraga silmitsi võimatute valikutega. Keda saab naine usaldada, kui kaalukausil on ustavus ja reeturlikkus, riigitruudus ja -reetmine, armastus ja kahtlused?

John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.

See on autorile ülemaailmse kuulsuse toonud Vanamehe sõja sarja neljas raamat, milles on romaani „Viimane koloonia“ sündmused peategelase John Perry teismelise kasutütre vaatenurgast. Selgub, et Zoё on näinud väga palju asju, mida John Perry ise ei näinud, ei teadnud, ja millest kunagi teadagi ei saanud. Et päästa koloonia ja sõbrad, peab Zoё sekkuma planeetidevahelisse võimumängu ja vastu võtma väga raskeid otsuseid.

В нашем очаровательном волшебном саду под каждым листиком, в каждом домике бурлит интересная жизнь. У маленьких героев всё по-настоящему, как у людей: они дружат и радуются, сердятся и грустят, чтобы в конце концов научиться пониманию и терпению, доброте и любви. Ведь в этом маленьком большом мире возможно всё, особенно если у тебя есть друзья!

Harry Dresden, Chicagos tegutsev võlur, kes on paljudel keerulistel juhtudel politseid aidanud, on oma elu jooksul kohtunud paljude päris hirmuäratavate vastastega, kuid midagi sellist pole ta kunagi näinud. Kõikjal Chicagos tekitavad probleeme vaimud, kes on piinatud, vägivaldsed ja tapmishimulised. Keegi – või miski – püüab meelega panna neid põrgulikku hävitustööd tegema. Kuid miks? Ja miks on nii paljud ohvrid seotud Harryga? Enne kui ta isegi aru saab, on ta ülepeakaela probleemidesse kistud, mis ähvardavad ka teda ennast vaimuks muuta.

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Briti kirjaniku Sarah Perry haaravalt jutustatud „Essexi siug” viib lugeja Victoria ajastu Londonisse ja Essexi külakesse, aega, mil teedrajavad avastused loodusteaduste vallas asetasid uude valgusesse kõik selle, mida seni usuti. Peategelasteks on kirglik loodusteadustehuviline, äsja abikaasa kaotanud Cora Seaborne ja kohalik vikaar Will. Kui külakeses hakkavad ringlema jutud, et müütiline Essexi siug, koletis ammustest aegadest, on taas välja ilmunud, püüavad nii Cora kui Will olukorda omal moel lahendada. Naine on veendunud, et tegu on mõne uue liigiga, mis tuleb „avastada”. Vikaar Willi peamiseks mureks on hoida külakest sattumast paanikasse, mis võiks kaasa tuua moraalse allakäigu ja usust taganemise. Ehkki Cora ja Will on pea kõiges erimeelt, liidab tekkinud segadus nad kokku ja tasapisi hakkab arenema suhe, mille jooksul nende armastus eri vorme võtab. • Waterstone’i poeketi 2016. aasta raamat • 2017. aasta Costa Romaani Auhinna nomiment • 2017. aasta Baileyse Naiste Kirjandusauhinna nominent Briti kirjanik Sarah Perry (snd 1979) on pärit Essexist tõsiusklike baptistide perekonnast. Lapsepõlves polnud tal pea mingit kokkupuudet popkultuuriga, küll aga õppis ta põhjalikult tundma klassikalist kirjandust, muusikat jne. Tänaseks on ilmunud temalt kolm romaani. Lisaks „Essexi siugile” ka debüütromaan „After Me Comes The Flood” (2014) ja „Melmoth” (2018). Lõik raamatust: „Mõnikord mõtlen, et ma müüksin hinge ära, et saaksin elada nii, nagu ma pean. Oh ei, ma ei mõtle, et ilma moraali või südametunnistuseta, mõtlen ainult, et vabana mõtlema neid mõtteid, mis pähe tulevad, laskma neil minna sinna, kuhu mina tahan lasta neil minna, mitte lasta neil kulgeda mööda rööpaid, mille keegi teine on maha vedanud ja mis viivad ainult sinna või tänna …“ Otsmikku kibrutades lasi ta sõrmega üle siu selja ning ütles: „Ma ei ole seda kunagi varem öelnud, mitte kellelegi, kuigi olen kavatsenud, aga jah, ma olengi oma hinge ära müünud, ehkki ma kardan, et ei saanud selle eest eriti head hinda.“ – lk 117 Ajalooromaanide sari „Loo aeg” Sarah Perry „Essexi siug” on esimene romaan Galluse kirjastuse ajalooromaanide sarjast „Loo aeg”, kus pakume lugemiseks tunnustatud tänapäeva kirjanike haaravalt kirja pandud romaane, mis mitte ainult ei räägi ammu juhtunud sündmusest, vaid aitavad kaasaegsel lugejal neid aegu tunda, endast läbi lasta ja annavad nii mõtteainest, mille valguses ka meie ajastusele värske pilk heita. Ilmumas: Francis Spufford „Kuldne küngas” Romaan seikluslikust, ent halastamatust 18. sajandi New Yorgist.

Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta proosapreemia laureaadi Olle Lauli romaan „Kuristik" on palju-häälne jutustus, mis puudutab viie põlvkonna elusaatusi ja saab alguse 1923. aasta maikuu hommi-kul, kui Prokop Jefimovitš Lõkovi tabab rongireisil kole kõhuvalu, mis sunnib ta tundmatus Vapnjarka küla raudteejaamas vagunist maha astuma. See, mida Prokop ise plaanis, mille poole ta teel oli, on sellest hetkest täiesti tähtsusetu. Saatus, Jumal; päritolu ja rahvus – need on küsimused, mis korduvad läbi romaani. Küsimus mõiste-tamatust, hoomamatust väest, mille ees inimene on abitu ja väeti. Miski, mis võib oma tahtsi paisata ukrainlase ja venelase Pirita-Kosele või Narva, mis võib Eestis sündinud Nõukogude sõjaväelase lapsest teha USA illegaali või sundida läbi ja lõhki eesti rahvusest naise kodumaalt lahkuma. Kui riigipiirid muutuvad ja ajalugu tähendab ühele üht, teisele teist, muutub üha tungivamaks vajadus leida midagi, millele lõpuni kindel olla. Ja selgemaks saab ka arusaamine, kui keeruline see on. Tegelaste lood on edasi antud intensiivsete eri teadvuste peegeldustena, keskendudes ikka ja jälle noile hetketele inimeste elus, kus väike on silmitsi suurega. Põhjatuga. Välja kooruvad küsimused, millest suuremaid me enam ei leia. Milleks see kõik? Ja kuigi on küsimused, pole vastuseid sugugi võtta. Nende asemel on tumm meeheide, viha, vaikimine. Ja vahel ka leppimine, alistumine. „Kuristik” on Olle Lauli kolmas romaan. Varem on ilmunud„Niguliste õpilased" (2007) ja Eesti Kul-tuurkapitali aastapreemiaga pärjatud „Kodutus” (2011). „Lauli on nii temaatiliselt kui stilistiliselt selgelt isikupärane autor, suveräänne hääl. Keegi teine ei kirjuta praeguses Eestis sellise kannatlikkusega inimhinge kannatustest. „Kuristik“ jätkab Laulile omasel moel eksistentsiaalsest, otsekui paratamatust kannatusest võrsuva lunastusvõimaluse otsimis-ega, ent lisab sellele esmakordselt ajaloolise mõõtme.” – Jan Kaus, kirjanik

Romaan „Hariton Naganovi surm ja ajatus” räägib Tallinna kultuurielu lähiminevikust. Sellest, kuidas elasid ja millega tegelesid kohalikud vene (pseudo)haritlased ja (pseudo)boheemlased tormilistel 1990ndatel. Hariton Naganov oli ajastu võrdkuju. Mees, kes jättis jälje kõigele sellele, mida on tänapäeval moodne nimetada eestivene kultuuriks. Kui uue aastatuhande saabudes Hariton Naganov ootamatult suri, ei osanud tagantjärele keegi enam öelda, mis mees ta õigupoolest oli. Mida ta mõtles? Mida talle teha meeldis? Või millega üldse elatist teenis? Küll aga teati ja mäletati hästi tema vastupandamatut sarmi, tänu millele koondusid tema ümber kõik ajastu säravamad tegelinskid. Romaani nimetu jutustaja süüvib salapärase varalahkunu ellu ja otsib üles mehe vanad kamraadid ja kallimad, et nende abil loosse selgust tuua. Ühel hetkel tuleb aga jutustajal nentida, et vastuste asemel leiab ta üksnes uusi küsimusi. Varsti pole kindel seegi, kas Hariton Naganov üldse lavalt lahkunud on. Tasapisi koorub mälestuste raamatust välja kelmiromaan, kus pole tagasi hoitud ei absurdi ega (enese)irooniaga. P. I. Filimonov (snd 1975) on eestivene luuletaja ja prosaist. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis inglise filoloogiat ja lisaks luulele ja proosale kirjutab ta ka näidendeid ning esseistikat. Filimonovilt on ilmunud üks jutukogu, neli luulekogu ja romaanid „Mitteekleudilise geomeetria tsoon“ (Kite, 2010), „Thalassa! Thalassa!“ (Varrak, 2013) ja „Laulis, kuni kõik lõppes“ (Varrak, 2016). 2007. aastal sai ta oma esimese avaldatud luulekoguga aasta parima venekeelse teose Eesti Kultuurkapitali preemia. “Minu meelest muudab Filimonovi tekstid elavaks oma positsioonide õhkulaskmine ja nende samaaegne säilitamine. /../ See annab tekstile elu, annab aimu autori sisemisest intriigist, mis teda kirjutama ajab ja kirjutamas hoiab.” • Anti Saar, kirjanik ja tõlkija “See on linnalegendidest, kuulujuttudest ja anekdootidest kokku punutud hooti naljakas, aga enamasti siiski nukker romaan ajastust, milles nii mina kui ka autor ja tema tegelased elama juhtusime ja mis ilmselt just seetõttu groteskist hoolimata mulle nii tuttav ette tuleb, mõned tegelasedki on justkui maha kirjutatud inimeste pealt, keda tean ja keda olen kuulnud sarnaste seiklustega kelkimas.” • Andrei Ivanov, kirjanik