Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 592

Anthony Peardew on Kaotatud Asjade Hoidja. Mees kaotas nelikümmend aastat tagasi mälestuseseme, mille oli tema hoolde usaldanud ta armastatud mõrsja. Naine suri ootamatult samal päeval. Leinav Anthony hakkas lohutust otsima kaotsi läinud – inimeste poolt käest pillatud, kogemata valesse kohta pandud või maha unustatud – asju päästes ja nende kohta lugusid kirjutades. Nüüd, olles oma elus lõpusirgele jõudnud, hakkab Anthony muretsema, et pole suutnud oma ülesannet täita ja asju nende omanikega uuesti kokku viia. Ta pärandab oma koos kõigi selles peituvate aaretega, rahutu kummitus kaasa arvatud, oma mitte midagi aimavale assistendile Laurale, tehes naisele ülesandeks oma pooleli jäänud töö jätkamise. Traumeerivast lahutusest toibuv Laura on samuti mingil moel üks Anthony kaotatud asjadest. Kui üksildane naine suurde majja kolib, leiab ta ootamatult uue sõbra naabrite atsakas tütres, kelle nimi on Sunshine ja huviobjekti maja robustses Freddy nimelises aednikus. Tumedad pilved hakkavad ta ümber hajuma ja Laura asub koos oma uute kaaslastega täitma Anthony viimast soovi: kaotatud asju nende omanikega taas kokku viima. Kunagi ammu leidis Eunice Londoni tänavalt ehteasja ja on seda sellest ajast saadik alles hoidnud. Nüüd, mil tema enda aeg hakkab otsa saama, kaotas naine omakorda endale kalli eseme – ja on sunnitud tänu sellele saatuse traagilisele keerdkäigule murdma kunagi kallile inimesele antud lubadust. Laura, kellest on saanud Kaotatud Asjade Hoidja, hoiab enda käes nii Anthony kui Eunice’i lunastuse võtit. Aga kas ta suudab minevikusaladused lahendada ja luua seosed, mis aitavad kummitustel viimaks rahu leida? Nõiduslik, nutikas ja liigutav lugu lõpututest võimalustest ja rõõmuküllastest avastustest räägib enda kaotamisest ja leidmisest, antud ja täitmata jäänud lubadustest, olulistest asjadest ja lubadustest meie elus ja ootamatutest sidemetest, mis meid kõiki omavahel seovad. See on raamat armastusest, kaotusest, sõprusest ja lojaalsusest.

„Esme Lennoxi kadumine“ on Maggie O’Farrelli lummav ja kiitust pälvinud gooti stiilis lugu peresaladustest ning otsatust vabadusest, mille annab meile tõde. Šikk ja sõltumatu Iris Lockhart peab Edinburghis väärtrõivaste poodi (ning üritab vältida oma abielus kavaleri), kui ühel päeval saab ta jahmatava telefonikõne. Vanatädi Esme – kelle olemasolust ei olnud tal aimugi – lastakse välja Cauldstone’i haiglast, kus teda on üle kuuekümne aasta kinni hoitud. Irise vanaema Kitty on alati väitnud, et ta oli pere ainus laps. Ent Esme dokumendid tõendavad, et ta on Kitty õde. Esme palgeil tunneb Iris ära oma isa näojooned. Esme tunnistatakse ohutuks – piisavalt terve mõistusega, et maailmas hakkama saada, kuid samas ka võõras, varjul hoitud pereliige, kes haiglast lahkudes kannab endaga kaasa hulga saladusi. Põimides meisterlikult kokku kolm jutustajahäält – Iris, Kitty ja Esme –, kirjutab Maggie O’Farrell lahti Esme traagilise ning painava puudumise põhjuse.

Deborah pole oma õde näinud ajast, mil too mehele läks ja Toft-Warreni mõisa elama asus. Pärast isa surma asub ta aga Ida-Inglismaa tasandike poole teele, et Beatrice’i külastada. Kuid jaamas ei ole tal kedagi vastas. Veelgi enam, ta kuuleb, et Toft-Warreni mõis põles paar päeva tagasi maha ja ta õde hukkus tules. Kuid kas tegu oli ikka vaid õnnetusjuhtumiga?

Rahvusvaheliselt menukas autor Ruth Ware pakub taas hämmastavate pöörete ja klaustrofoobse, kuid samas tontlikult kauni tegevuspaigaga põnevat lugemist. Reisiajakirjanik Lo Blaclock saab elu parima töölähetuse: nädal ülimalt eksklusiivsel luksuslaeval. Esialgu on pardal kõik imeline: peened kajutid, suurejoonelised õhtusöögid ja elegantsed külalised. Aga tasapisi olukord muutub – jäine tuul peksab laevatekki, taevas muutub halliks ja ähvardavaks ja siis näeb Lo juhuslikult pealt, et keegi naine heidetakse üle parda. Kõik reisijad on pardal? Sest laev seilab edasi nagu poleks midagi juhtunud, hoolimata Lo meeleheitlikest katsetest tõestada, et midagi on väga valesti.

„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Scenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval ja öösel venelastega taplusi pidada, kus nad siis sagedasti võitjaks jäid, mispärast Ivo Schenkenbergi need, kes kadedad olid, Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks nimetasid. Selle Hannibali ja tema rahva vastu olid venelased iseäranis vaenu ja vimma täis.“ Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika” On 9. märts 1577 ja Liivi sõjas juhib eestlaste väesalka Ivo. Sõjaraskuste kõrval saavad tähelepanu romantika ja suhted. Arvo Valton jutustab Eesti sõjakangelase elust, avades Eesti ajalugu laiemalt. Raamat on haarav lugemine nii noortele kui ka vanadele.

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks õnnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekümne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jätnud, ning Aiden on väga kallis ja väga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on õpetada Aiden heaks teenindajaks. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki. Kuna ta pääseb ligi kõigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on kõige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden välja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on käepärast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine. Kas valem töötab? Kas väga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab välja raalida, mis täpselt on see, mis teeb inimolendid õnnelikuks? *** Raamatu autor P. Z. Reizin töötas enne kirjutama hakkamist ajakirjanikuna ja produtsendina raadios, televisioonis ja trükimeedias. Ta on olnud seotud mitme moodsa idufirmaga, millest ükski pole ohustanud Google’it, Twitterit või Facebooki. Mees on abielus, tal on tütar ja ta elab Londonis.

Minu Pärnusse kuuluvad supitirinad, lõunaooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik kõnepruuk, pealelõunane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas hetäär vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges põlles, kodanliku kultuuri, Eesti riigi, Konstantin Pätsi ja skaudiliikumise häll. Ma ei teagi, kas minu Pärnu üldse on glamuurne kuurort. Kuurort kõlab sama naljakalt kui torukübar või puudritoos. Ma hulbin ebamäärases pärnakate kihis ja arvan end turistidest ja suvitajatest ülemaks. Kohalikuks, sest olen siin sündinud ja kasvanud. Tegelikult olen samasugune kui suvitajad – hooajaline. Minu suhe selle linnaga katkeb, kui „kogu maa on kaetud valge lumega“. Alles siis olen ma täielikult teiste linnade päralt. Tõmme Pärnu poole algab siis, kui kevaditi taevas kõrgeks kisub ja merest tindikala hakatakse püüdma. Mind tõmbab nostalgia: lapsepõlv, ajalugu, maja kõnelevad palgid, Orto päikesekreem, Kuldne Trio… Minusuguseid on palju. Neid, kes ei suuda ega taha lahti lasta kirest selle sinirohelise linnakese vastu. – PIRET TALI

Tuhat elu. Tuhat võimalust. Üks saatus. Marguerite Caine’i füüsikutest vanemad on tuntud oma maailma muutvate saavutuste poolest. Nende kõige hämmastavam leiutis Tulilind võimaldab selle kandjal reisida universumite vahet ja tõotab igaveseks muuta kogu teadust. Kui Marguerite’i isa tapetakse, osutavad kõik asitõendid ühele isikule – Paulile, tüdruku vanemate salapärasele lemmikõpilasele. Paul põgeneb teise dimensiooni ning näib, et tal on õnnestunud sooritada täiuslik kuritegu. Aga ta ei arvestanud Marguerite’iga. Marguerite ei lepi sellega, et mees, kes hävitas tema perekonna, pääseb karistuseta, ning ta alustab dimensioonidevahelist metsikut jahti, leides end aina uutes iseenda versioonides. Igas uues maailmas, kuhu Marguerite hüppab, kohtub ta ka Pauli uue versiooniga. Kuid Marguerite hakkab kahtlema Pauli süüs – ja iseenda tunnetes – ning avastab peagi, et tema isa saladusliku surma põhjus on palju kurjakuulutavam, kui ta arvas. Seigeldes neis pööraselt erinevates eludes, on ta kord suurvürstitar Tsaari-Venemaal, kord klubides traaliv orvust teismeline futuristlikus Londonis, siis ülemaailmse üleujutuse eest pakku läinud põgenik ookeanijaamas. Neis maailmades on saatus vältimatu, tõde raskesti tabatav ning kõige suuremaks müsteeriumiks hoopis armastus. Claudia Gray on New Orleansis elava kirjaniku Amy Vincenti pseudonüüm, mille all on ilmunud ka tema populaarne New Yorgi edetabelid vallutanud sari „Evernight”. Ta on töötanud advokaadi, ajakirjaniku, diskori ja eriti kehval järjel ettekandjana. Tema huvi müstilise ja seletamatu vastu on arvatavasti pärit lapsena vanavanemate riiulist leitud raamatust „Mysteries of the Unexplained”. Tõeline märulirikas avapauk… Gray liidab sundimatult ühte ulme, ajaloolise romaani ja tänapäevase kirjutamislaadi. – Publishers Weekly Ülimalt seikluslik romaan, mis on täis ootamatuid pöördeid ja käänakuid ja üllatusi. – Booklist Pingeline ja põnev fantaasiaromaan, mille iga lehekülg sunnib mõistatama, mis järgmisena juhtuda võiks. – New York Timesi menukite autor Jennifer L. Armentrout Imeline segu seiklus-, ulme- ja armastusromaanist pakub rõõmu väga laiale lugejaskonnale. – School Library Journal

Sa oled alati arvanud, et sul on vaja tohutult palju asju… Kuni sa lahkud, kaasas vaid telefon, rahakott ja ema foto. Marin pööras oma vanale elule selja ja lahkus kellelegi sõnagi lausumata. Keegi ei tea tõde nende viimaste nädalate kohta. Isegi tema parimal sõbral Mabelil pole aimu, mis juhtus. Kuigi Marin on põgenenud Californiast tuhandete miilide kaugusele New Yorki, igatseb ta maailma, mis vanaisa surma järel kokku varises. Nüüd, mitu kuud hiljem, on ta üksinda talvevaheajaks tühjaks voolanud ühiselamus ja ootab külla Mabelit. Marin peab silmitsi seisma kõigega, mis on ütlemata jäänud, ning lõpuks astuma vastu üksildusele, mis on end tema südames sisse seadnud. See kaunis, südantmurdvalt aus portree leinast tuletab meile meelde, kui oluline on hoida neid, keda armastame. „Meiega on kõik korras” on Nina LaCouri viies romaan, mis võitis Ameerika Raamatukogude Ühingu 2018. aasta parima noorteromaani auhinna – Michael L. Printz Awardi. Ilus nagu parimad mälestused, kurb nagu parimad laulud, lootusrikas nagu su kaunimad unistused. – Siobhan Vivian

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist. Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma sedasorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu perekond 12 tunni pärast maalt välja saadetakse. Ei oleks minulik temasse armuda. Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul see kõik meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks. Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub? Nagu läbi prisma kumav päikesevalgus on „Päike on ju samuti täht” ainulaadne armastuslugu, mida jutustatakse läbi mitme särava tegelaskuju. See kaleidoskoopiline romaan kokkusattumustest ja saatuse kontseptsioonist, juhuslikest kohtumistest ja pealtnäha tähtsusetutest hetkedest, mis ometi määravad omal moel meie tuleviku, liigub liueldes ja väreledes imelise lõpplahenduse poole, mis meid üdini läbi raputab. Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti. „Päike on ju samuti täht” oli National Book Awardi finalist ja pälvis Ameerika Raamatukogude Ühingu 2018. aasta Michael L. Printzi parima noorteromaani aumedali. Liigutav ja pinev. – Publishers Weekly Tundeküllane ja kaasahaarav, tulvil lootust, südamevalu, saatust… ja kogu universumitäie inimsüdamete ühiseid tukseid. – Booklist Meeltülendav, lootust täis romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuseteadus, must ollus ja kõige omavaheline seotus. See on raamat märkamisest ja märgatud olemisest ja armastuse võimalikkusest. – Shelf Awareness See märkimisväärne uurimust elust ja armastusest, mis sobib ühel ajal nii küünikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaalsuse lootuse õrna iluga viisil, mis on sügavalt liigutav ja samas rahuldust pakkuv. – Kirkus Armastuslugu, mis on nutikas, ilma et oleks küüniline; südantsoojendav, ilma et oleks liialt imal… –The Bulletin

Vilgukivioru Tonje on Vilgukiviorus ainuke laps ja kõige vahvam tüdruk, kes orus üle hulga aja elanud. Tonje parim sõber on 74 aastat vana pahur Gunnvald. Nad tunnevad teineteist läbi ja lõhki. Või kas ikka tunnevad? Kui Gunnvald satub reieluumurruga haiglasse, avastab Tonje, et vanamees on tema eest varjanud midagi suurt ja tähtsat, mis ähvardab senise hea elu Vilgukiviorus igaveseks ära rikkuda. Sellal kui kevad võitleb lumega ja paneb mäed sädelema ning jõe kohisema, võitleb Tonje selle eest, et tema kõigi aegade kõige parema sõbra õnn ja viiulimäng alles jääksid. Selles on talle abiks moto „Kiirus ja eneseusaldus!“ Norra lastekirjanik Maria Parr on saanud oma menuka raamatu „Vilgukivioru Tonje“ eest mitmeid auhindu, sh Norra ühe mõjukama, Brage auhinna ja Saksamaal 2010. aasta parima lasteraamatu auhinna.

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata. Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop. „Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele. „Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.” –Peter James „Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“ –Geir Tangen