Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 591

Janine Shakerit oli raske üllatada, kuid siis teeb multimiljonär Max Striver talle ettepaneku astuda näilisse abiellu. Maxil on vaja ajutist abikaasat ja ihaldusväärne Janine tundub selleks hästi sobivat. Ta teab, et Janine’il on võimatu keelduda nii rahast kui ka voodist. Kuid nende võltsabielu osutub oodatust kirglikumaks. Kas see kõik on ainult teesklus?

Kord ta juba tapeti… Ta jäeti surnuks peetuna oma mõrvatud isa kõrvale. Kolmeteistkümneaastane tüdruk vannub, et otsib üles mehe, kes selle võika teo toime pani – Solomon Tutuola. Nüüdseks täiskasvanud pearahakütt Cat Dupree ei lase millelgi – ega kellelgi – takistada end tõotust ellu viimast. Isegi mitte oma armastatul Wilson McKayl. Nende seksuaalselt laetud kohtumised panevad McKay igatsema midagi enamat, kuid Cat eelistab distantsi hoida. Ta ei vaja emotsionaalseid nõudmisi esitavat meest, mitte nüüd, kui kättemaks on lähedal. Kahtlustades, et Tutuola on ikka veel elus, kuigi Cat nägi kohutavat plahvatust, mis oleks pidanud mehe tapma, asub naine Mehhikos ohtlikule uurimisretkele, vandudes, et ei tule tagasi enne, kui on veendunud Tutuola surmas – isegi kui see tähendaks tema enda lõppu.

Nii hea välimus peaks seadusega keelatud olema…

Multimiljonärist ärimees Ron Raven mängis 25 aastat armastavat abikaasat ja isa kahes väga erinevas majapidamises. Aga kui Ron kaob, tuleb tema pettus päevavalgele. Suurima reetmisega silmitsi seistes ei tea kumbki perekond, keda usaldada… ja kes on kahtlusalune.

25 aastat etendas multimiljonärist ärimees Ron Raven kahele äärmiselt erinevale leibkonnale armastavat abikaasat ja isa. Kui mees aga kadus, tuli ta pettus ilmsiks. Mõlemad perekonnad murdsid pead mitmete küsimuste üle, aga ainus inimene, kes oleks osanud neile vastata, oli… KADUNUD.

Selles ümbruskonnas varitseb oht kodu lähedal. Põnevik täis saladusi ja keerdkäike, millele ei näi tulevat lõppu – menuki „Teisel pool seina“ autorilt.

Durrellide perekonnale on andnud surematuse Gerald Durrelli raamat „Minu pere ja muud loomad“ ja ITV poolt selle põhjal loodud teleseriaal „Durrellid“. Aga mis elu elasid Durrellid tegelikult? Miks nad üldse Korfule läksid ja mis sai neist pärast saarelt lahkumist? Durrellide perekonna tegelik lugu on niisama üllatav ja köitev kui Gerry raamatud, ja Michael Haag, kes perekonnaga isiklikult kokku puutus, sobib seda ideaalselt jutustama. Ta võtab seejuures aluseks päevikud, kirjavahetuse ja avaldamata autobiograafilised katked. „Durrellid Korful“ kirjeldab perekonna elu Indias ning neid kõigepealt Inglismaale ja seejärel Kreekasse viinud kriisi. Selles on juttu ehedatest tegelaskujudest, kellega nad Korful kohtusid – bioloog Theodores, taksojuht Spiro Halikiopoulos ja sunnitööline Kostis –, ja Ameerika kirjaniku Henry Milleri külaskäigust. Haag kirjeldab lugejale ka seda, kuidas Durrellid Korfult lahkusid, unustamata Margo ja Larry viimasel hetkel aset leidnud sõja jalust pagemist. Pikk ja põhjalik epiloog annab ülevaate Larry kujunemisest maailmakuulsaks romaanikirjanikuks ja sellest, kuidas Gerryst sai loodusteadlane ja ohustatud liikide kaitsja. Juttu tuleb ka ülejäänud perekonna, nende sõprade ja muude loomade käekäigust. Raamatu illustreerimiseks on kasutatud Gerald Durrelli arhiivist pärit perekonnapilte, paljud neist jõuavad avalikkuse ette esimest korda. „Durrellide perekonna tõeline lugu on köitev – Haag kirjeldab vaimustavalt nende teekonda sõjaeelsel Korful, Inglismaal ja Indias.“ Simon Nye, stsenarist, ITV „Durrellid“.

Kui endine uurija Sam Berger silmad lahti teeb, ei ole tal aimugi, kus ta viibib. Ta leiab end üleni valgest märkideta maailmast. Aga siis ilmub tema kõrvale endine kaitsepolitseinik Molly Blom ja Bergerile saab selgeks, et nad on jooksus õigusemõistmise eest, mis ei mõista õigust. Põhja-Rootsi inimtühjal sisemaal redutav detektiivipaar saab ootamatu ülesande, mis meenutab Sam Bergerile üht ebameeldivat juhtumit minevikust. Kas tookord mõisteti mõrvas süüdi ikka tõeline süüdlane? Pealtnäha lihtne ülesanne vestelda ühe hüsteerilise vandenõuteoreetikuga võtab ehmatavalt tõsise ja isikliku pöörde. Arne Dahli menuka põneviku „Piirimaa” järg „Sisemaa” on närvekõditav retk pimeduse jääkülma südamesse. „Intensiivne, järskude ootamatute kurvidega, kohati pisut irooniline, kuid äärmiselt kaasahaarav. Elamus on suurepärane.” Jaan Martinson Arne Dahli põnevikust „Piirimaa” Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud „Piirimaa” ja kuus teost raamatusarjas „Mirabilia”.

Et sõbrannadele muljet avaldada, korraldab Liina oma kolmekümnenda sünnipäeva puhul peo. Ta valib selle toimumise paigaks Läti piiri ääres üksildases paigas asuva maamõisa, sest tahab oma sõpradele pakkuda midagi väga erilist. Peojärgsel hommikul üksi ja poolalasti mererannas ärgates ei tunne ta ümbrust ära ning arvab, et sõbrad on ta maha jätnud. Peost ja läinud ööst ei suuda ta suurt midagi meenutada. Ekselnud mõnda aega tühjal rannal, leiab ta lõpuks ulualuse tillukeses räämas rannamajakeses, kus juba elab keegi. Peagi selgub, et ka mõis, kus pidu peeti, ei asu kaugel, kuid seal pole enam aisatki hingelist. Hüljatud paigast lahkumiseks võimalusi otsides leiab Liina majakeses elava võõra mehe magamisaseme peatsist tolle kirjutatud päevikud ning hakkab neid salaja lugema.

INIMESE ELLU MAHUB NII PALJU ARMASTUST, ÕNNE JA KURBUST. KUI ME AINULT VÕTAKSIME ENDALE AEGA, ET KUULATA Dorisel on 1928. aastast saadik olnud üks ja seesama aadressiraamat. Seal on kirjas kõik inimesed, kellega ta oma elus on kohtunud. Nüüd elab ta üksinda Stockholmis ühes Bastugatani korteris. Aadressiraamatus on enamik nimesid maha kriipsutatud, surnud, ning Dorise elus on ainsaks vahelduseks hooldustöötaja külaskäigud ja vestlused teisel pool Atlandi ookeani elava õetütre tütre Jennyga. Ühel päeval hakkab Doris aadressiraamatus olevatest sõpradest kirjutama. Et Jenny, kes ainsana teda mäletama jääb, päriks ka tema jutustused. „Punane aadressiraamat” on haarav lugu, mis kirjeldab suure kaasaelamisega elukogemust, mida üks vanem inimene endas kannab. See hõlmab ühte tervet elu ning viib lugeja kaasa reisile möödunud aegade Pariisi, New Yorki ja Stockholmi. Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. „Punane aadressiraamat” on tema debüütromaan, raamatu tõlkeõigused on müüdud 27 riigile kõikjal maailmas.