Зарубежная фантастика - скачать книги или читать онлайн. Страница 20

Darrow on punane – see tähendab, et ta kuulub tulevikuühiskonna kõige madalamasse klassi. Nagu teisedki punased, töötab ta päevad otsa sügaval maa all, et kujundada nii Marsi pind sobivaks elukeskkonnaks tulevastele põlvedele. Ta teeb seda vabatahtlikult, sest teab, et tänu tema verele ja higile saab maailmast parem elupaik tema lastele ja lastelastele. Aga Darrow’d ja tema rahvast on petetud. Peagi saab ta teada, et inimsugu on juba mitu põlve Marsi pinnal elanud. Planeeti katavad hiiglaslikud linnad ja avarad pargid. Tuleb välja, et Darrow ja teised temasugused punased ei ole midagi enamat kui orjad, kes teenivad mandunud valitsevat klassi. Südames mälestused oma kadunud armsamast, tahab Darrow õigluse taas jalule seada. Ta ohverdab kõik, et pääseda sisse legendaarsesse, üksnes maailma valitsejatele ehk kuldsetele mõeldud instituuti, kus inimsoo ülemkihi järeltulijad võimu pärast võitlevad. Tal tuleb rinda pista valitseva klassi kõige paremate ja jõhkramate liikmetega, et päästa nii enda kui ka tsivilisatsiooni tulevik. Darrow kavatseb oma vaenlased iga hinna eest hävitada, isegi, kui ta peab ise nendesuguseks muutuma.

Romaani tegevus toimub sügistalvel 2020-2021, lähitulevikus, mis on vanemale põlvkonnale hirmutavalt tuttav lähimineviku kaudu. Suur maailm on muutunud – Euroopa Liidust on lahkunud tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu kunagi saabunud, laienev ja piire ületav terrorismioht on tinginud totaalse kontrolli inimeste elude üle. Olukord kulmineerub Eesti ja kogu Baltikumi andmisega Vene rahuvalvajate kontrolli alla. Kõige selle taustal elab Nõmmel oma igapäevaelu 44-aastaseks saav üksikema, kelle lugu see raamat jutustab.

Vürstkaupmeeste sarjas leiab 21. sajandi Ühendriikides päris edukalt toime tulnud majandusajakirjanik Miriam Beckstein end järjest sagedamini leedi Helge rollist. Ja pealtnäha primitiivsed, keskaegses maailmas elavad sugulased oskavad seada talle väikesi lõkse, millesse ta järjepanu sisse astub, kahandades nii oma valikuvõimalusi. Ning mitte juhuslikult ei küsi sugulased usalduslikult leedi Helge abiellumisplaanide järele, selle asemel, et uurida, kuidas edeneb tema Uus-Britannia projekteerimisfirmal auruautode moderniseerimine. Milline tüdruk ei unistaks siis abiellumisest ehtsa printsiga? Tõsi, prints on teatud peetusega. Kohe päris tugeva arengupeetusega. Aga tema lapsed oleksid troonipärijad. Mis avaks ka nende emale uusi võimalusi. Kihluspidu saab aga üsnagi ootamatu pöörde ja toob kohale ühe täiesti ootamatu külaliseI.

Romaani „Pereäri“ järjes jätkuvad Bostoni majandusajakirjaniku Miriam Becksteini seiklused. Eelmises romaanis avastas Miriam oma paralleelmaailmas elavad sugulased ja nendega kaasa tulnud kohustused ja tiitlid. Miriam (äsjaleitud perekonnale leedi Helge) asub äsja avastatud merkantilistlikus pseudoviktoriaanlikus paralleelmaailmas kasutama moodsaid äripraktikaid ja teadussaavutusi, et oma eesmärkideni jõuda, püüdes samal ajal ka lihtsalt elus püsida. Charles Stross, 2013. aasta Tallinna kirjandusfestivali HeadRead üks külalisi, on üks parimaid ja tuntumaid 21. sajandi ulmekirjanikke.

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast „inimest tänavalt“ fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber. Kristjan Sander (snd 1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid „Valguse nimel“ (2003) ja „13 talvist hetke“ (2008). Valikkogusse „Õhtu rannal“ on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast. Kolm neist ilmuvad käesolevas väljaandes terviklike lõpetatud teostena esmakordselt.

Seda, et Erilised linnas kõigisse hirmu sisendavad, teatakse ka siis, kui nendega kunagi elus ei kohtutagi. Tally aga oli kohtunud nendega juba siis, kui ta oli alles Inetu. Erilised on hirmuäratavalt ilusad, kiired ja tugevad ning nende eest pole pääsu. Sellest on Tally omaenda kogemuste põhjal aru saanud. Ja nüüd on ta ise üks neist, üks neist üliinimestest, kes peab ühiskonda ohjes hoidma ja isepäiseid jooksikuid püüdma. Ta ei oleks aga Tally Youngblood, kui kusagil ta ajusopis ei elaks edasi mälestus millestki muust, sellest, kes ta oli varem. Seda mälestust on siiski võimalik maha suruda. Kuni selle hetkeni, mil ta saadetakse retkele, mille eesmärk on lõplikult hävitada Uus-London. Tallyle tähendab see seda, et ta peab valima ja sellest valikust ei sõltu mitte ainult tema, vaid ka paljude teiste saatus…

Eesti ulme- ja fantaasiakirjanduse sõpradele kindlasti juba hästi tuntud autori Tiit Tarlapi (snd 1954) uus romaan, milles maailm toimib hoopis teisiti, kui meie reaalsuses. Punane rass ehk indiaanihõimud on saanud valitsevaks terves maailmas, valge rass on tõrjutud ning püüab salasepitsuste abil ennast maksma panna. Raamatu peategelane ei kuulu kangelasele kohaselt ei ühte ega teise maailma ning samal ajal sõltub just temast, kas lõhed ja vastuolud kasvavad veelgi või on võimalik inimkonna hapraid niite ühte sõlmida.

Scott Westerfeld on Ameerika ulmekirjanik, üks tänapäeva populaarsemaid noorteraamatute autoreid. Tema noortesarja esimene raamat “Inetud” (Varrak 2011) jutustas maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Raamat „Ilusad“ algabki sellega, et Tally on nüüd ilus ning jälle koos oma sõprade Shay ja Perisega. Nende elu koosneb üksnes lõbutsemisest, kuid ka ilusate seas on oma sõpruskonnad, millesse kuulumiseks tuleb vaeva näha. Tally ihkab saada Krimmide liikmeks ja grupi otsus lubatakse teatavaks teha kostüümipeol. Ootamatult aga ilmub peole Eriliseks maskeerunud Croy, kes tuletab Tallyle meelde tema endist elu londonlaste seas. Tally leiab lõpuks koos oma uue sõbra Zaneiga kirja, mille ta on ise endale kirjutanud. Kirjaga koos on kaks tabletti, mis peaksid ravima ilusaks muutmisega kaasnevad ajukahjustused. Tally ei suuda küllalt kiiresti otsustada ning et Erilised on neid tabamas, neelavad tema ja Zane viimasel hetkel kumbki ühe tableti. Arvates, et nad on mõlemad nüüd terveks ravitud, hakkavad nad kavandama põgenemist Uus-Londonisse ja kutsuvad endaga kaasa veel rea Krimmisid. Kõik ei lähe aga jällegi nagu planeeritud.

Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne… Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.

Olen Marsil lõksus. Mul ei ole kuidagi võimalik Maaga ühendust võtta. Kui oksügenaator katki läheb, siis ma lämbun. Kui vee taaskasutussüsteem katki läheb, siis suren ma janusse. Kui Marsi-majja leke tekib, siis ma lihtsalt justkui plahvatan. Kui ükski neist asjadest ei juhtu, siis saab mul lõpuks toit otsa ja ma suren nälga. Olen omadega perses. Andy Weir (snd 1972) on programmeerija, „Marslane“ on tema debüütromaan. Raamatu põhjal valmib 2015. aasta sügisel mängufilm.

"Ma andsin vande maksta kätte oma isa tapjatele. Ma võin olla pool meest, aga ma andsin terve vande." Prints Yarvi on tõotanud võtta tagasi troon, mida ta pole kunagi ihaldanud. Aga esmalt peab ta jagu saama kurjusest, ahelatest ja Purumere kibesoolastest vetest. Ja seda kõike peab ta tegema kõigest ühe kõlbliku käega. Purumere triloogia esimene raamat.

Labürindi lahendamine pidi olema lõpp. Ei mingeid mõistatusi enam. Ega jooksmist. Thomas oli kindel, et põgenemine tähendas oma elu tagasi saamist. Aga keegi ei teadnud, milline see elu oli, mille juurde naasti… Vabaduse asemel peab Thomas pistma rinda järgmise katsega. Ta peab läbima Põlenu, et taas kord ennast ja oma sõpru päästa… „Põlenu katsed“ on järg James Dashneri romaanile „Labürindijooksja“ (eesti k 2014), mille järgi valminud film hiljuti linastus edukalt üle maailma.