Зарубежная фантастика - скачать книги или читать онлайн. Страница 22

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“. Raamat on eesti ja inglise keeles.

Kogumik "Tuumahiid 2: Toorium" koondab üheksat veebiajakirjas Reaktor ajavahemikul november 2012 kuni veebruar 2014 avaldatud ulmejuttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis avaldamiseni. Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik hoolivus hoiab elus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib kõikvõimsa jumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb; armastus võib olla koletis või ka päästja. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi naha ohtlik saladus ja veel palju muud.

USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära on nende kaante vahele välja valinud kümme Whiteheadi kõige eriskummalisemat ning õõvatekitavamat jutustust ja lühijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid-inimkasvajaid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi ja -kombeid, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernõia käest kohutava needuse kaela saavat orjalaeva kaptenit, aga näiteks ka Uus-Inglismaa täiesti lovecraftilikus kolkakülas lapsi röövivaid guule. Whiteheadi mõju moodsale õudusele on raske üle hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jäljendustest ja töötlustest, kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo-praktikaid, mida oli põhjalikult tundma õppinud, suure respekti ja mõistmisega, justkui oleks see midagi, mis võib päriseltki tema kristliku maailma kõrval eksisteerida. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Lääne-India saarte koloniaalkultuuri, härrastemajade ja kirikute anglikaani, katoliku ja luterliku maailma kõrval eksisteerib nende saarte põlismetsades ja džunglite südames hoopis teistsugune, Lääne-Aafrikast pärit kultuur ja religioon oma õõvastavate ja jõledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Üks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljöömeistrit ning autentse Lääne-India atmosfääri edasiandjat on võimatu leida.

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani. Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki. Kogumiku lood: Lew R. Berg: "Musta Roosi vennaskond" Siim Veskimees: "Asteriuse kodutee" Maniakkide Tänav: "Au ei olegi vaja" ("Saladusliku tsaari" järg) Manfred Kalmsten: "Põgeneda Rottidelinnast" Helena Alexandra Altroff: "Defectis" Catherine Asaro: "Virmalised neljal häälel", tõlkinud Iris-Barbara Jeletski Raul Sulbi lugu Jules Verne'ist, "150 aastat "Erakordseid reise"" Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Õudusklassiku jutukogu nimiloos vallutab ühe Miskatonicu ülikooli professori teadvuse võõras olend, kes asub uurima inimkonna varjatud okultset ajalugu. Jutustuse «Värv maailmaruumist» tegevus keerleb 1882. aastal Arkhami lähedale kukkunud salapärase meteoriidi ümber, mis kuidagi jahtuda ei taha. Kirjandusajaloolist ülevaadet «Üleloomulik õudus kirjanduses» peetakse parimaks õuduskirjanduse kujunemisloo kokkuvõtteks ning Lovecrafti säravaimaks esseeks. Kirjanik peatub selles põhjalikult nn. gooti romaanil, kirjeldab kõigi olulisemate 19. sajandi õuduskirjanike loomingut ning jõuab välja oma otseste eelkäijate M. R. Jamesi, Arthur Macheni ning Algernon Blackwoodini. Tõlkijateks Priit Kenkmann, Iris-Barbara Jeletski, Martin Kirotar. Sarja koostaja Raul Sulbi.

Tuntud Eesti ulmekirjaniku jutukogu, milles mitmete juttude tegelased on lugejaile ka varasemast tuttavad, nagu eksortsist pan Grpowski, Dom Ramón del Estero („Palveränd uude maailma“). Lühiromaan “Tagasi tulevikku IV” on mõistagi inspireeritud filmitriloogiast “Back to the Future I-III”. Lühiromaan “Roos ja lumekristall” on aga inspireeritud ühe maailma kuulsaima kirjaniku üsnagi karismaatilisest tekstist.

Edgar Allan Poe´d teatakse rohkem kui õudus- ja kriminaallugude autorit. Käesolev raamat tutvustab aga ameerika kirjandusklassikut märksa mitmekülgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed õudusmaalingud võivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa ühiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste õuduslugude uustõlgetele leidub siin ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli sügavam ja filosoofilisemgi tasand.

Maniakkide Tänava romaanivõistlusel esiletõstetud teos on kui meeletu postmodernne kompott, milles segunevad õuduskirjandusest tuttavad öised surnuaiad, veri, soolikad ja mootorsaed, punkkultuurile omane õhustik, vaimukas ja kaasahaarav jutustamislaad, hoogne stiil ning moodsale linnafantaasiale omane maagilis-realistlik element.

Pseudonüümi Michael Mortimer alla on koondunud Rootsi hetke silmapaistvaim kirjanikeduo. Sarja teises raamatus „Põgenemine paradiisist” on läbivaks teemaks üleloomuliku jõuga kivid, muteerunud loomad ja ohtlikud ained, mis võivad valedesse kätesse sattudes viia uue ökosüsteemi ja isegi uue inimliigi tekkimiseni. Kõige keskmes on kummalised kivid, mille Rootsi teadlane Daniel Solander 1769. aastal Uus-Meremaalt leiab. Aegade jooksul on kivid kuulunud näiteks Johann Wolfgang von Goethele, Nikolai II-le ja Jossif Stalinile. Stalini käsul tegutsevad salajases nõukogude uurimislinnas teadlased, kes kasutavad kivi omadusi, et inimeste peal julmalt eksperimenteerida. Üks kivi – Neitsikivi – satub raamatu peategelase, noore üliõpilase Ida Nordlundi kätte. Vastutahtsi tõmmatakse ta sündmuste keerisesse ning koos teadlasest vanaema Alma ja kasuisa Lassega peavad nad asuma ohtlikule teekonnale Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Rooma, et leida üles kõik kivid. "Hoogsam kui Eco, nutikam kui Brown" Sam Sundberg, Svenska Dagbladet

Kui sul oleks üksainus võimalus muuta ajalugu… Kuhu sa läheksid? Mida sa teeksid? Kelle sa tapaksid? On 1914. aasta 1. juuni. Hugh Stanton, endine sõjaväelane ja kuulus seikleja on sõna otseses mõttes kõige üksildasem inimene maamuna peal. Mitte keegi, keda ta varem tundis ja armastas, pole veel sündinud. Võib-olla ei sünnigi kunagi. Stanton teab, et varsti algab suur ja kohutav sõda. Kollektiivne suitsiidne hullus, mis hävitab Euroopa tsivilisatsiooni ja toob alanud sajandil häda miljonitele. Stanton teab seda, sest tema jaoks on see sajand juba ajalooks saanud. Teda valitakse seda ajalugu muutma. Ta peab sõja ära hoidma. Sõja, mis algab ühest kuulist. Aga kas üks kuul suudab tõesti hävitada kogu sajandi? Ja kui suudab, kas üks teine kuul saab selle päästa? *** Ben Elton on Suurbritannia üks provokatiivsemaid ja haaravamaid kirjanikke. Kuulsustest kliimamuutuseni, esimesest maailmasõjast maailma lõpuni – ta vaatleb oma raamatutes ainulaadse nurga alt meie aja kõige vastuolulisemaid teemasid. Ta on kirjutanud neliteist bestsellerit, sealhulgas „Stark“, „Popcorn“, „Inconceivable“ (filmina tuntud kui „Maybe Baby“, mille ta ise lavastas), „Dead Famous“, „High Society“ („Kõrgem seltskond“, ilmus eesti keeles 2005. aastal), „The First Casualty“ ja „Two Brothers“. Ben Eltoni palju auhindu võitnud TV-seriaalid on näiteks „The Young Ones“, „Blackadder“ (näidatud ka ETV-s) ja „The Thin Blue Line“. Tema lavahitid on Olivieri auhinna võitnud „Popcorn“ (etendus Ugalas 2002. aastal, lavastaja Ilmar Raag) ja globaalne fenomen „We Will Rock You“."

Ülimastaapse haardega Gort Ashryn jutustab Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja teenimatult vähetuntud kangelase klooni saaga 1000 aasta pärast aset leidvates tulevikusõdades. Aastatel 2009 ja 2010 Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker pälvinud triloogia viimases osas juhib Anton invasiooni minevikku, et väärata inimeste omavahelise sõja aina meeleheitlikumaid pöördeid võtvat kulgu. Sõda on küll karm, aga rahu osutub veel karmimaks.

Gort Ashryni triloogia teises osas jätkub kapten Anton Irv VIII, Eesti Vabadussõja kangelase kaheksanda klooni lugu inimese ja sõdurina ligi tuhat aastat pärast meie aega. Pärast pikka pausi on inimkond taas jõudnud omavahelise sõjani ning piirid inim- ja tehisintellekti vahel hakkavad hägustuma.