Зарубежные детективы - скачать книги или читать онлайн. Страница 142

Kui Harry Svensson pärast luhtaläinud seiklust öises Malmös tagasi oma hotellituppa jõuab, märkab ta naabertoa irvakil ukse vahelt seal magavat tuntud artisti. Muusiku kõrval lamab aga surnud naine. Ehkki Harry on äsja ajakirjanikutööga lõpparve teinud ja plaanib käivitada hoopis restoraniäri, ei suuda ta sülle kukkunud võimalusest loobuda ja otsustab sellest loo kirjutada. Pärast uudise avalikuks tulemist jätkab ta tundmatu mõrvaohvri tausta uurimist ja intervjueerib comeback’i üritavat artisti. Peagi ähvardab ka Harryt oht rambivalgusesse sattuda. Mõni kuu hiljem toimub Göteborgis peaaegu samasugune mõrv. Seekord on ohvriks toosama naine, kelle seltsis Harry Malmös ebaõnnestunult aega veetis. Nende kohting oli olnud täiesti tavaline, kui jätta kõrvale asjaolu, et nad olid kavatsenud piitsutamisega tegeleda. Nii satub Harry sarimõrstuka tagaajamisse, kusjuures tema seisukohalt on väga soovitav, et päevavalgele tuleks vaid osa tõest. Mats Olsson on ajakirjanik, kes on rohkem kui viie aastakümne jooksul kirjutanud lugusid muusikast, filmist, spordist, toidust ja veel paljust muust. Ta on avaldanud romaani „De ensamma pojkarna” ( e.k „Üksildased poisid”). „Karista ja lase surra” on tema debüüt krimikirjanikuna.

On 23. detsember 1980. Kell on pisut üle südaöö. Istanbulist Pariisi poole lendav suur Airbusi lennuk satub Šveitsi ja Prantsusmaa piiril lumetormi ja kukub teadmata põhjusel Juura mäestiku kohal alla. Kõik viitab sellele, et pardal viibinutest pääseb imekombel vaid üks reisija, kolme kuu vanune imik. Aga kes on tema vanemad? Puhkeb võitlus kahe perekonna vahel, kes mõlemad on veendunud, et laps on just nende järeltulija. Kaheksateist aastat hiljem on lennukirusude lähedalt leitud lapsest sirgunud noor neiu. Ta ei tea veel nüüdki, kes on tema pärisvanemad. Vastust võib teada vaid detektiiv, kes kõik need aastad on loo kallal töötanud. Paari päeva jooksul tuleb mõistatus üksipulgi lahti harutada, aga lahendust ei paista kusagilt. Vastus tuleb siiski tingimata leida, sest paljude jaoks on see olnud algusest peale elu ja surma küsimus. Michel Bussi (snd 1965) on politoloog ja Roueni ülikooli geograafiaprofessor. Romaanist „Leidlaps lumetormist“ kujunes Bussi läbilöögiromaan, mis saavutas kiiresti populaarsuse nii Prantsusmaal, Inglismaal kui ka mitmel teisel maal. Üllatavate süžeepööretega kaasakiskuv lugemine Stieg Larssoni ja Gyllian Flynni loomingu austajatele.

See romaan on kuri muinasjutt täiskasvanud lastele. See räägib ühest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaalkomissar Evert Bäckströmi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Lühidalt öeldes on tegu tõestisündinud looga Pinocchio ninast. „Tõestisündinud lugu Pinocchio ninast” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia kolmas osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Kirjastuselt Varrak on ilmunud samast sarjast romaanid „Linda mõrva juhtum” ja „Kes tapaks lohe”.

1973. aasta jaanuariööl algas Islandi külje all Heimaey saarel ootamatu vulkaanipurse, mis mattis järgnevate päevade jooksul suure osa saarest laava ja tuha alla. Mitu aastakümmet hiljem, kui piirkonda välja kaevama hakatakse, leitakse ühe maja keldrist mitme mehe laibad – ja veel ühe mehe ilma kehata pea. Kunagise majaomaniku poeg Markús nõuab, et tal lubataks esimesena keldrisse minna. Advokaat Thóra Gudmundsdóttiri ülesandeks saab tõestada, et Markús pole sooritanud ei keldris ilmsiks tulnud võikaid kuritöid ega ole süüdi ka oma lapsepõlvesõbranna surmas. Tõde on maetud paksu tuha- ja ajakihi alla. Ýrsa Sigurðardóttir on Islandi krimikirjanduse üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid autoreid, psühholoogilise detektiivromaani vaieldamatu meister. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud tema romaanid „Kolmas märk“ ja „Kes teisele hauda kaevab“

Uurija-üleminspektor Banksil tuleb seekord leida põhjus, miks sillalt alla kukkunud töötul ja puruvaesel endisel kolledžiõpetajal Gavin Milleril oli surres taskus viis tuhat naela sularaha. Kahtlusaluste rivi on kirju. Siin on nii inimesi kolledžist, kus Gavin Miller varem õpetas ja kust ta seksuaalse ahistamise süüdistuse pärast lahkuma oli sunnitud, kui ka salapärane naine Milleri minevikust, kellega tutvus ulatub 1970. aastatesse. Kui Banksile mõista antakse, et parem oleks uurimine sinnapaika jätta, saab kogenud inspektor aru, et selle mõrvaloo taga on peidus palju rohkem räpaseid saladusi, kui esmapilgul arvata oli. Lisaks keerulise kuritöö lahendamisele peab Banks hakkama saama ka kolme naisalluva ja ühe naisülemusega ning seisma silmitsi vaat et hirmsaima asjaga oma elus – võimalusega, et ta saadetakse pensionile. Inglise menuka ja rohkelt auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoni inspektor Banksist jutustavaid romaane iseloomustavad pingeline süžee, ootamatud sündmustikupöörded ja usutavad tegelased, kellest igaühel on küll omad inimlikud vead, aga kellele lugeja hakkab kiiresti kaasa elama. Varraku kirjastuses on varem ilmunud Robinsoni romaanid „Vältimatu lõpp“, „Pühendunud mees“ ja „Ripporg“.

Külmal ja niiskel maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetus seisundis riskikapitalist ja endine Riigipäeva liige Ingemar Lerberg, keda on ilmselgelt kõvasti piinatud. Tema naine on jäljetult kadunud. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saab ülesandeks juhtumist lugu kirjutada. Naise eraelus on samal ajal keeruline periood. Ta elab oma uue kallima ja tema kahe lapsega ning püüab samal ajal koos endise abikaasa Thomasega hakkama saada ka omaenda laste kasvatamisega. Selline elu ei suju just valutult. Õhtulehe peatoimetaja Anders Schyman satub avalikkuse tähelepanu alla, sest tema aastatetagune ja olulise ajakirjanduspreemia saanud reportaaž sisaldab väidetavalt valeandmeid. Ingemar Lerbergi tervislik seisund ei ilmuta paranemise märke, kriitika Anders Schymani aadressil kogub hoogu ja jõuka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab üha selgemalt välja paistma midagi väga musta ja võltsi. Miks tahtis keegi piinata surnuks endist poliitikut ja kus on mehe kadunud abikaasa? „Õnnelik tänav” on Liza Marklundi kümnes raamat ajakirjanik Annika Bengtzonist. See on kaasahaarav põnevik moodsa aja kärgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse töösse ja silmiavav pilguheit sellele, kuidas nüüdisaegsed sotsiaalsed suhted ja meediavõim meie elu mõjutavad.

Sõja kaotanud Saksamaa on varemetes. 12. detsembril 1945 maandub Bückeburgi lennuväljal Inglise sõjaväelennuk. Lennukist astub maha selle ainuke reisija, kaasas väike must kohver. Ta viiakse autoga Hamelni vangla väravate juurde. Järgmise päeva varahommikul hukatakse seal üheksa meessoost ja kolm naissoost sõjakurjategijat. Ühel 1999. aasta oktoobrikuu päeval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Härjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Näib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja põrandal on näha selgeid veriseid jalajälgi. Juhtumi uurijale tundub, et jälgede asetus moodustab kummalise mustri. Äkitselt taipab ta, mida need tähendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud. Boråsi linnas loeb kriminaalpolitseinik Stefan Lindman ajalehest, et tema kunagine töökaaslane Molin on tapetud. Ta otsustab mõrvapaika sõita ja välja uurida, mis juhtus. Peagi saab ta aru, et on inimesi, kellele ei meeldi, et ta Molini saatuse vastu huvi tunneb. Ajapikku hakkab ta aimama, et Härjedaleni metsades tegutsevad mineviku mustad varjud. Arvukate bestsellerite autorina on krimikirjanik Henning Mankell Rootsi üks loetumaid kirjanikke. 380 lk

Noor naine leitakse tapetuna, kurjategija on teadmata ja politsei peab mõrvajuhtumi lahendama. Just sellest see romaan räägibki: kuidas politsei tänapäeval ühte tüüpilist mõrvajuhtumit uurib ja mil moel see asjaosaliste elu mõjutab. Kriminaalkomissaride Jan Lewini ja Anna Holti ning inspektor Lisa Mattei jaoks on tegu lihtsa looga. Kurikuulsa komissar Bäckströmi jaoks see niisama lihtne ei paista. Tegelikult on loos ainult kolm imelikku asja. Esiteks, et politsei leiab mõrvari üles, kuigi tegelikult otsitakse hoopis teist tüüpi kurjategijat. Teiseks, et kurjategijat üle kuulav Anna Holt teab juba ette, kuidas too tema küsimustele vastab. Kolmandaks, et Lisa Mattei arvates on tegu hoopis millegi muu kui noore naise mõrvaga. „Linda – nagu Linda mõrva puhul” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia esimene osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. 504 lk

Kes sa oled? Mis me oleme teineteisele teinud? Need on küsimused, mida Nick Dunne endale esitab viienda pulma-aastapäeva hommikul, kui tema naine Amy ootamatult kaob. Politsei kahtlustab Nicki. Amy sõbrad teavad rääkida, et naine kartis oma meest, et tal oli tema eest saladusi. Nick vannub, et see pole tõsi. Politsei leiab tema arvutist kahtlasi otsinguid. Nick väidab, et tema pole neid teinud. Ja siis veel need pidevad helistamised mehe mobiilile… Mis siis ikkagi juhtus Nicki kauni naisega? Gillian Flynni sünge ja salapärane psühholoogiline romaan „Kadunud” on üks viimase aja populaarsemaid ja kõmulisemaid ilukirjandusteoseid. Sel sügisel linastub ka romaani põhjal valminud film, mille režissöör on David Fincher („Seitse”, „Lohetätoveeringuga tüdruk”) ja peaosades Ben Affleck, Rosamund Pike ja Neil Patrick Harris.

Kui üks ängistuses modell lumises Mayfairis rõdult surnuks kukub, arvatakse, et tegemist on enesetapuga. Ent tema venda hakkavad painama kahtlused ja ta külastab eradetektiiv Cormoran Strike’i, et seda juhtumit põhjalikumalt uurida lasta. Strike on nii vaimselt kui füüsiliselt sandistatud sõjaveteran, kelle elus valitseb täielik kaos. See juhtum kujuneb Strike’ile rahalises mõttes küll päästerõngaks, aga isiklikus elus tuleb tal selle eest lõivu maksta: mida rohkem ta noorukese modelli keerukasse ellu süüvib, seda süngemaks lugu muutub ja seda lähemale ta ähvardavale ohule jõuab… „Käo kukkumine” on põnevalt ja elegantselt kirjutatud Londonihõnguline mõrvalugu, mis viib lugeja vaiksetelt Mayfairi tänavatelt East Endi tagahoovide pubidesse ning Soho melu keskele. See tähelepanuväärne ja väga hästi vastuvõetud romaan on J.K. Rowlingu esi- mene Cormoran Strike’i tutvustav krimiraamat, mille ta kirjutas Robert Galbraithi pseudonüümi all. 476 lk

Neli valelikku võrgutajat on endiselt väga pahad tüdrukud. Spencer lõi oma õe poisi üle. Aria südame murdis ta inglise keele ja kirjanduse õpetaja. Emilyle meeldib ta uus sõbranna Maya… märksa rohkem kui lihtsalt sõbranna. Hanna kinnisidee täiuslik välja näha on teinud ta sõna otseses mõttes haigeks. Aga tüdrukute kõige kohutavam saladus on nii skandaalne, et tõde hävitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks rääkima? Nad on ju väärt, et kõigest ilma jääda. Iga kortsus kirja, pahelise online-sõnumi ja kättemaksuhimulise sms-iga, mis ma saadan, vean need valelikud võrgutajad põhja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa „Valelike võrgutajate” romaanisarjast, mille põhjal valminud telesarja Pretty Little Liars näidati ka Eestis Kanal2 ekraanil. 312 lk

Rootsi perekond leitakse surnuks gaasitatult oma kodust Hispaanias Costa del Solil. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saadetakse Marbellasse, et sealses Rootsi kogukonnas ärevust tekitanud kunagise sporditähe pere mõrva juurdlust jälgida. Annika suhted eksabikaasa Thomasega on pingelised ja ta ei tahaks kuidagi jätta lapsi mehe ja ta uue elukaaslase juurde. Ent üha kummalisem info mõrva ja hukkunud pere kohta äratab Annikas kustumatu huvi, tirides ta loosse, mille nii mõnegi tegelasega on ta juba varem kohtunud, ning kuhu on segatud narkokaubandus, rahapesu ja kättemaks… „Koht päikese all” on romaan, mille tegevus põikab nii natsi-Saksamaale, 1950. aastate Rootsi külaühiskonna pahupoolde kui ka tänapäeva Stockholmi, Costa del Soli ööellu ning Maroko kanepiistandustesse. Liza Marklund (snd 1962) on ajalehe Expressen kolumnist, UNICEFi hea tahte saadik ja kirjastuse Piratförlaget üks omanikke. Tema romaane on müüdud üle 15 miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde. Ta on Stieg Larssoni kõrval läbi ajaloo teine Rootsi autor, kelle teos on jõudnud New York Times’i müügiedetabeli tippu. 416 lk