Зарубежные детективы - скачать книги или читать онлайн. Страница 144

Rootslase Alexander Söderbergi (s 1970) esikromaan kõneleb rahvusvahelisest kuritegevusest. Romaani ekraniseerimisõigus on müüdud Hollywoodi ja sellest loodetakse Stieg Larssoni romaanidega võrreldavat edulugu. On koguni öeldud, et „Andaluusia sõbras“ kohtub lohetätoveeringuga tüdruk Sopranodega. Kaunis ja tasane haiglaõde Sophie Brinkmann tutvub haiglas sümpaatse patsiendi, autoõnnetuse ohvri Hector Guzmaniga. Selle tagajärjel põimub Sophie elu laiahaardelise narko- ja relvaäriga ning omavahel rivaalitsevate maffiaorganisatsioonidega. Tegelasteks on venelased, hispaanlased, kolumbialased ja rootslased, kõik on ostetavad ja müüdavad, kaasa arvatud politsei. Veritasu kehtib maffiamaailmas, nii nagu see kehtis viikingiajal. Autod lendavad õhku, laevadel toimuvad tulevahetused, mehi langeb ühel ja teisel pool ebamäärast rindejoont, ja Rootsi politsei teeb vaid näilisi katseid seda maailma ohjeldada.

Ühel 2008. aasta talvepäeval jääb pensionil olev kõrge mereväeohvitser Håkan von Enke oma igapäevasel jalutuskäigul Lilljansskogenis kadunuks. Kurt Wallanderi jaoks on see juhtum äärmiselt isiklik. Nimelt on von Enke Linda Wallanderi väikese tütre teine vanaisa. Ehkki juhtunut uurib Stockholmi politsei, ei saa Kurt Wallander sellest kõrvale jääda. Lugu muutub veel salapärasemaks, kui sama jäljetult ja mõistatuslikult kaob mõni aeg hiljem ka von Enke abikaasa Louise. Niidid viivad ajas tagasi, jõudes välja külma sõja, paremäärmuslike rühmituste ja Ida-Euroopa palgamõrtsukate juurde. Wallander aimab, et on sattunud väga suure saladuse jälile ja ta paisatakse sündmusteahelasse, mille üle puudub tal igasugune kontroll. Samal ajal koguneb silmapiiril aga veelgi süngem pilv… Henning Mankell on kõige loetum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari, teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Teleekraanil kehastas Kurt Wallanderit viimati inglise näitleja Kenneth Branagh BBC sarjas „Wallander”, mis sai BAFTA parima draamasarja auhinna ja mida näidati meilgi ETV ekraanil. „Murelik mees” on viimane Wallanderist jutustav romaan.

Tänapäeva Stockholm. Kaks naist, kelle teed ristuvad. „Varesetüdruk“ räägib reetmisest ja sellest, mida reetmine võib inimesega teha. Psühhoterapeut Sofia Zetterlundil on kaks tähtsamat patsienti: Samuel Bai, lapssõdur Sierra Leonest, ja Victoria Bergman, keskealine naine, kelle hinges on lapsepõlvest saadik suur, lahtine haav. Kaks inimest, samad sümptomid: mõlemas on märke mitmest isiksusest. Samal ajal leitakse põõsastest noore poisi surnukeha. Kehal on rängad vägivalla tundemärgid. Piinatud? Ta on välismaalt ja juhtumit ei peeta kuigi tähtsaks, sest keegi ei tunne temast puudust. Kriminaalkomissar Jeanette Kihlberg ja terapeut Sofia Zetterlund põrkuvad sama küsimusega: kui palju kannatusi saab üks inimene teistele põhjustada, kuni ta pole ise enam inimene, vaid muutub koletiseks? „Varesetüdruk“ on esimene osa triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus“.

Romaani tegevus toimub majanduslanguse käes kannatavas Suurbritannias. Noor vasakpoolne õppejõud Perry ja tema sõbranna Gail sõidavad Antigua saarele puhkama. Seal tutvuvad nad venelasega, kelle nimi on Dima ning see juhukohtumine määrab nende edasise elukäigu, sest alguse saab terve pettuste ja reetmiste ahel. Raamatu tegevus kandub Londonisse ja Šveitsi ning mängu tulevad erinevate riikide luuretalitused. Romaan annab võimaluse jälgida, mis juhtub inimestega olukorras, kus nende otsustest hakkab äkki sõltuma nii mõndagi. John le Carré (s 1931) on oma loomingus juba ammu žanrikirjanduse piirest väljunud ja väärtkirjanduse autorite hulka loetud. Viimati ilmus eesti keeles temalt „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” (2012), mille põhjal valmis Tomas Alfredsoni käe all samanimeline fi lm Gary Oldmaniga peaosas. Ajaleht Daily Telegraph on nimetanud Le Carréd „meie ajastut esindavaks hääleks”.

Kuus lasku. Viis laipa. Hirmu küüsi paisatud sisemaalinn. Politseinikud lahendavad aga kuriteo mõne tunniga, tegu on algusest peale selge juhtumiga. Asja juures on ainult üks komistuskivi. Kahtlusalune ütleb: "Te võtsite kinni vale mehe." Ja siis: "Võtke ühendust Reacheriga". Ja endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher tuleb tõesti. Ta tunneb tabatud tulistajat – see on väljaõppinud snaiper, kes poleks mingil juhul märgist mööda lasknud. Reacher on kindel, et siin miski ei klapi – ning varsti ei jää algusest peale selgest lahendusest midagi järele. Nüüd töötab Reacher koos ilusa noore advokaadiga ning läheneb nähtamatule vaenlasele, kes selle juhtumi niite tõmbab. Reacher teab, et ükski vastane ei ole teisega sarnane. Seekordne on tulnud sisemaale omaenda põrgust. Ja Reacher teab, et tema võitmiseks on vaja astuda talle vastu samaväärse halastamatuse ja kavalusega – ning siis temast laskhaaval jagu saada. Raamatu baasil on valminud detsembri lõpus ka Eesti kinodes linastunud Oscari-võitja Christopher McQuarrie film „Jack Reacher“, Tom Cruisega peaosas.

Nick Foxton võitis kunagi Grand Nationali, kuid tema karjäär lõppes ränga õnnetuse tõttu. Tagasi võidusõidurajale jõuab ta juba pealtvaatajana – aastaid hiljem, kuid taas tähelepanu äratades. Kui Nicki kolleeg vahetult enne võiduajamist maha lastakse, ei oska ta politseid millegagi aidata, sest ei suuda mõista, miks peaks keegi tahtma tema sõpra tappa. Leidnud aga Herbi taskust ähvarduskirja, saab ta aru, et ei teadnud sõbra elust nii palju, kui ta arvas. Ja kui veel selgub, et Herb on teinud ta oma testamendis enda pärijaks, läheb kogu lugu üsna kurjakuulutavaks ning Nick peab hoolitsema selle eest, et temast ei saaks järgmist ohvrit.

Jens Lapiduse debüütromaan „Kiire raha“ (e.k. 2010) on Rootsi 2000. aastate kõmulisemaid ja müüdumaid raamatuid, mille põhjal valmis ka samanimeline mängufilm. Triloogia teises osas on tegutsemas uued tegelased, kuid Stockholm on ikka sama ja ka allilma tipus on samad pealikud. Jugoslaavlaste grupeeringu juht Radovan valitseb endiselt. Ja nüüd on Stockholm ka mentide linn, päris mentide päris linn. Jens Lapidus kirjutab täpselt, detailirohkelt, hirmutavalt ja julmalt usutavalt. Halastamatu hooga kirjeldab Lapidus kurjategijate loogikat nii, nagu ei keegi teine enne teda. Tahaks ju, et kõik oleks must-valge, pahad heade vastu, aga selles romaanis ei ole asjad nii lihtsad. Lapidus on ameerika kirjaniku James Ellroy eeskujul loonud omaenese žanri, Stockholm Noir’i ning teeb Stockholmiga täna seda, mida Ellroy viiekümnendate Los Angelesiga romaanides „L.A. Confidential“ ja „The Big Nowhere“.

1997. aasta sügis Ystadis. Kaks noort tüdrukut tapavad jõhkralt taksojuhi. Tapjad saadakse kiiresti kätte, kuid ühel neist õnnestub politseimajast põgeneda ja ta kaob jäljetult. Mõni päev hiljem teeb keegi mees oma õhtust jalutuskäiku. Ta peatub pangaautomaadi juures. Turvamees leiab ta hiljem surnult, saldoteade pihku surutud. Peagi pärast seda toimub elektrikatkestus, mis matab suure osa Skånest pimedusse. Riket likvideerima saadetud montöör teeb alajaama juures kohutava avastuse… Uurimist juhtiv Kurt Wallander aimab, et kõik need sündmused on omavahel mingil kombel seotud. Ta hakkab mõistma, kui haavatav on õigupoolest meie kaasaegne ühiskond. Keerulisele uurimistööle ei aita aga kuidagi kaasa see, et Wallanderit ennast süüdistatakse alaealise peksmises. Ükski uurimine tema praktikas pole olnud fiaskole nii lähedal. „Tulemüür“ on hingematvalt põnev lugu ohust, mis võib saada tegelikkuseks.

Kolm noort saavad jaaniõhtul kokku looduskaitseala kõrvalisel metsalagendikul, et ümber riietuda ja suveöös oma salajast rollimängu mängida. Ühe puu taga varjab end aga keegi, kes teeb nende peole kohutava lõpu. Ystadi politseijaoskonnas valitseb suvine vaikus. Kriminaalpolitseinik Kurt Wallander on enda pärast mures ja püüab tervislikumalt elama hakata. Ootamatult leitakse üks politseinik tapetuna. Kolleegid on sunnitud tõdema, kui vähe nad tegelikult üksteise elust teavad. Politsei ainsaks niidiotsaks on foto noortest ajaloolises riietuses ja parukates. Wallander peab esimest korda elus tuhnima oma töökaaslase eraelu saladustes. Ta näeb asju, mida ta poleks iial osanud ette kujutada. Õudsed mõrvad aina jätkuvad ning Wallanderil on tegemist eriti külmaverelise mõrvariga, kes on temast pidevalt sammu võrra ees.

Tuntud Rootsi krimikirjaniku Henning Mankelli (s 1948) romaan saab alguse 1992. aasta 24. aprilli pärastlõunal, kui väikelinnas Ystadis kaob jäljetult kinnisvaramaakler Louise Åkerblom. Samal ajal kavandab fanaatiliste buuride rühm teisel pool maakera Lõuna-Aafrikas juhtiva poliitiku atentaati, et sellega peatada riigi demokratiseerimisprotsess. Kinnisvaramaakleri kadumist uurima hakanud kriminaalkomissar Kurt Wallander mõistab, et tegemist pole tavalise juurdlusega. Louise Åkerblom on pealtnäha õnnelikus abielus olev kahe lapse ema, lisaks veel ka metodisti kiriku liige. Asi muutub veelgi keerulisemaks, kui naine leitakse jõhkralt tapetuna ning kuriteopaigalt avastatakse juhuslikult must maharaiutud sõrm. Kurt Wallander seisab silmitsi oma senise karjääri kõige keerukama ülesandega. Pärast seoste avastamist Lõuna-Aafrikas ette valmistatava vandenõuga kasvab tema abitustunne veelgi. Mõrvaloo kiirest lahendamisest ei sõltu seekord vaid mõne üksiku inimese heaolu – nüüd on Ystadi politseiniku kätes sadade tuhandete inimeste saatus…

Põnevusromaani peategelane Anette töötab Psühholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel ka tõlk. Ühel päeval ilmub tema elektroonilisse postkasti palve kelleltki saksa härrasmehelt, kes palub, et Anette tõlgiks talle tema eestlannast naise ja naise sõbranna meilivahetuse. Anette teebki seda, sest talle lubatakse väga head tasu. Üsna varsti pärast seda hakkavad raamatukogus toimivad kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt mõeldud just Anettele. Lisaks tekib tal kahtlus, et tema äraolekul on käidud ka tema korteris. Anette ei saa varsti enam aru, kas ta kujutab tema ümber toimuvat ette või on see kõik reaalne. Siis aga leiab aset mõrv ning ohver leitakse just nimelt raamatukogust.

Poliitika, intriigid ja kired möllavad iga riigi võimukoridorides. Francis Urquhartil on oma inimene iga poliitilise saladuse lähedal ja ta on peaministriks saamise nimel valmis petma kõiki neist. Mattie Storin on auahne noor reporter, kellele meeldib otsida meediaspinnide tagant tõelisi lugusid. Kui ta komistab kõige kõrgemale tasemele ulatuva skandaalse finantskorruptsioonivõrgustiku otsa, tõotab ta tõe päevavalgele tuua. Ent selle teostamiseks peab ta võitlema ka omaenda deemonitega ning panema mängu kõik, isegi oma elu.