Классика - скачать книги или читать онлайн. Страница 291

Meta Lindley on noor intelligentne tütarlaps, kellest saab kuninganna Victoria salakuulaja. Tema kõrgeaususe soovil üürib Meta koos vend Richardiga oma mõisa Venemaa vürstile…

Solita uskus, et vihkab oma eestkostjat Calverleigh’ hertsogit, sest too jättis oma kohused pikaks ajaks unarusse. Pärast seda, kui ta leidis end ootamatult lossipeo külalisena, tema arvamus aga muutus. Väliselt igav hertsog oli tegelikult salateenistuse agent ja püüdis avastada viisi, kuidas jõudis India kontorist Põhja-Lääne rindele saadetud sõjaväeinfo mässajate kätte. Esiotsa kahtles hertsog Solita hoiatuses, et tema armuke, imekaunis vürstinna Zenka ja tema oletatav vend vürst Ivan on venelaste spioonid, kes üritavad temalt häbistamise ähvardusel raha välja pressida. Solita riskis eluga, et päästa hertsog hüpnotiseerimisest, ja sai teada, et mõne saladuse ilmsiks tulek võib olla kuulist surmavam. Surmaohus viibides kogesid hertsog ja Solita õnnejoovastust, mis trotsis neid lahutada püüdvat maailma.

Lehtlat raamistasid hõbedased kuukiired ning Demelza meenutas hetke, mil oli oma südame kaotanud. Ta ei suutnud kujutleda midagi taevalikumat kui krahvi suudlus. Kuid see poleks olnud õige. Alates päevast, mil Trevarnoni krahv Valient, tuntud elupõletaja ja naiste hukatus, saabus Ascoti kuninglike võiduajamiste ajaks Langstoni mõisa, pidi Demelza end varjama maja salakäikude labürindis. Mõisa vaikust ja salapära vürtsitavad hädaoht ja intriigid, enne kui Valient ja Demelza võivad jagada kirglikku ja hunnitut armastuse imet.

Kõrgseltskonna ihaldatuim poissmees Charncliffe’i krahv on huvitatud Elaine Dale’ist. Krahv teeb Elaine’ile abieluettepaneku. Mehe hämmastuseks ei võta naine seda vastu. Ta ütleb, et krahv peab oma armastust tõestama, tuues talle Prantsusmaalt mööblit. Krahv leiab Pariisi lähedalt lossist Lynetta, keda piiravad verejanulised revolutsionäärid. Krahv toimetab neiu salaja lossist minema ning nad leiavad end Tuilleries’i paleest peakonsuli külalistena. Neil tuleb teeselda abielupaari. Krahv saab aru, et tema armastus neiu vastu kasvab tund-tunnilt. Ent ta ei ole vaba. Lubaduse murdmine põhjustaks perekonna skandaali, ent kuidas võiks ta kaotada Lynetta?

"Laske mul minna või ma hakkan appi karjuma!" Kui vihane markii tiris teda nagu kruustangide vahel haardes hoides maa-aluste vangikongide poole, teadis Trina Sherington, et tal pole võimalik mehele nõutud selgitust anda. Aitamaks suures rahahädas leedi Sheringtoni, oli Trina plaaninud kasu lõigata asjaolust, et ta oli emaga äravahetamiseni sarnane, ning sellest, et vananev Clevedoni markiis vajas nooruse eliksiiri. Kas neiu kavatsused pidi nurjama markiisi liiga terane poeg? Seni, kuni Provence’i muinasjutuloss polnud saladusi Trinale veel paljastanud, ei saanud ta markiile tõde avaldada ega nautida mehe tormakat kirge, mille läbi neist mõlemast sai osake armastuse laulust.

Kui Romina Huntley kuuleb, et tema vend on Kairos surnud, otsustab ta kohale minna ja täpselt juhtunust teada saada. Vend oli talle kirjutanud, et on millegi tähtsa jälil, ning Romina ei usu, et ta surm oli õnnetus. Rominal on ka teine põhjus Londonist mõni aeg eemal olla. Ta oli end bravuurse ja ohtlikult hea väljanägemisega Londoni elumehe krahv Alexander Salvekovi ees narriks teinud. Romina reisikaaslaseks pidi saama Merlin Forde, kes paistis teadvat ta venna tegemistest kõike, kuid ei olnud Romina kaasaminekust eriti huvitatud. Tõeotsingud viivad Egiptusest Ateenasse ning tagasi Egiptusesse. Samas leiab Romina, et tema ja Merlini vahelistest pingetest hoolimata tunneb ta mehe vastu järjest suuremat külgetõmmet – sellist, mis võib kasvada armastuseks.

Kui ema sõidab Šveitsi, lähevad Anita ja tema õed elama sugulaste juurde. Noorima tütrena pole Anital muud võimalust kui minna Harrogate’i, kus elab vanatädi, kes on pühendunud heategevusele. Enne lahkumist väiksest külast, kus ta koos õdedega elab, vaatab Anita taevasse ning mõtleb Lutsiferist ja ümber pöörates näebki teda enda ees! Neiu kohtub temaga uuesti Harrogate’i pumbamajas ja saades teada, et tegu on Ollertoni hertsogiga, palub Anita temalt abi, põgenemaks vana pastori eest, kellega neiu peab vanatädi käsul abielluma.

Šotimaalt pärit Davita Kilcraigi muinasjutuline elu muutub 1891. aastal Londonis luupainajaks, kui ta kasuõde Violet ja lord Mundesley teda julmalt ära kasutavad, õiendamaks arveid silmipimestavalt kena Vange´i markiiga. Kuigi Davita põgeneb Londonist, avastab ta, et markii külgetõmbejõust pole nii lihtne vabaneda…

«Ma tahan sinuga armatseda.» Kuninga hääl kõlas endiselt Zita kõrvus. Mis oli alanud muretu julgustükina, oli ootamatult muutunud tõsiseks asjaks. Kannustades hobust kuningast eemale palee poole liikuma, teadis ta, et oli oma südame kaotanud. Kuna Zita vanemad tahtsid, et kuningas Maximilian abielluks tema õega, ei lubatud printsess Zital mehega kohtuda, kui too nende palees viibis. Teades, et kuninglik eskort peatub Kuldse Risti võõrastemajas, maskeeris Zita end ettekandjaks ja kohtus Maximilianiga silmast silma. Tema maskeraadi tagajärjed polnud põrmugi sellised, nagu ta oli oodanud. Zita teadis, et peab Maximiliani elust kaduma ja otsis pelgupaika mägedes aga armastus ei tunne mingeid piire, kui süda kutsub südant

“Punane pöidlajälg” on doktor Thorndyke’i sarja esimene lugu(ilmunud 1907). Thorndyke asub kaitsma meest, keda süüdistatakse häbiväärses kuritöös. Tõendid on vääramatud ja isegi süüdistatava advokaat ei usu oma kliendi juttu. Thorndyke aga ei usu üldse midagi, enne kui teaduslik uurimine on kinnitust toonud. Kui teaduse kiretutele argumentidele hakkab lisanduma raevukaid mõrvakatseid Thorndyke’i enda vastu, näib üha kindlam, et ta on tõe jälil. Kas aga tabab tema enne tõe või tundmatu roimar ta enda?

Mahuka jutustuse aluseks ja inspiratsiooniks on eelkõige eestlaste kirgi üles kütnud džunglistaari-lugu. Autor oli nimelt üks neist, kes kaugel Malaisias igas mõttes ellu pidi jääma. Aga jutt pole kaugeltki mitte ainult džungliseiklustest ja läbielamistest. Autor kirjeldab nii otse kui kaude pigem paljudele nii tuttavat ängistuse tunnet vabaduse ja samas vabasetuse vahel elus üldse, nagu sümboliseerib ja osutab ka raamatu pealkiri. Džungliteema on üle kantud ka ühe naise igapäevasesse ellu ja tegemistesse. Jututamisstiil on katimurutarilikult tuttav, emotsionaalne ning sõna- ja mõttemänguline.

Agnes Taari (1897-1976) omaeluloolise taustaga romaan ühest lapse- ja koolipõlvest 20. sajandi esimese kümnendi Mulgimaal pakub meeleolukaid pilte tolleaegsest eesti külaelust väikese tüdruku pilgu läbi: mängudest koduõuel, karjalapse kogemustest, esimese kooliaasta rõõmudest ja muredest, jõuludest kodus ja koolitoas, põnevatest laadalkäikudest ja esimesest armastusest.