Контркультура - скачать книги или читать онлайн. Страница 15

On 1823. aasta. Kaljumägede Karusnahakompanii kütid elavad karmi piirialade elu. Raudadega kopraid püüdes seisavad nad päevast päeva silmitsi ohuga, milleks on sõjakad indiaanlaste hõimud ja halastamatud maastikud ning seal elavad loomad. Hugh Glass kui kogenud piirialade elanik ja asjatundlik jäljeajaja on üks kompanii parimaid mehi. Ühel luureretkel satub ta aga vastamisi grislikaruga ja saab rängalt vigastada. Arvatakse, et ta ei jää ellu. Kompanii kapten teeb kahele mehele ülesandeks maha jääda, Glassi eest kuni tema surmani hoolitseda ja ta siis korralikult maha matta. Kui nood kaks aga Glassi hülgavad ja tema väärtusliku vintpüssi, kirve ja muud asjad, millega vigastatud mees ennast kaitsta saaks, kaasa võtavad, ajendab Glassi elus püsima ainuüksi kättemaksuiha. Glass asub jahmatamapaneva meelekindluse ja sihiteadlikkusega roomama üle kolme tuhande miili laiuse Ameerika kaardistamata piiriala. Tal tuleb jagu saada nii inimsoost kui ka muud tõugu kiskjatest, näljasurma ohust ja oma kohutavate haavadega kaasnevast valust. Michael Punke mällu sööbiv romaan “Mees, kes jäi ellu” on lugu sundmõttest, inimese tahtejõust ja sellest, kui kaugele võib inimese viia soov kätte tasuda. Michael Punke on Ameerika Ühendriikide esindaja Genfis asuvas Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Ta on töötanud ka Valge Maja Rahvuslikus Julgeolekunõukogus. Enne seda oli ta Montana Quarterly korrespondent ja Montana ülikooli abiprofessor. Ta elab perega Montanas. 2016. aasta alguses jõuab Eesti kinodesse romaani põhjal vändatud samanimeline film, mille lavastajaks on Alejandro González Iñárritu ning osades Leonardo DiCaprio, Tom Hardy jpt.

XX sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, vonGrünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, naguikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigestmidagi, eriti muidugi noored, nagu Freifraulein Lisi von G. Tema elu peabtingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Jatulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisistunistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Tema elu, ja kõigi nendeinimeste, kes selle sajandi läbi peavad tegema. Ta elab 103-aastaseks. Ta saabnäha kõige selle kadu. Olla õnnelik? Jah, kindlasti. Kindlaminigi kui Neo,tema vanim poeg, ainus, kes sõjast eluga pääseb, ja kes oskab sellestkõigest tunda veel vaid väsimust.

Paula McLaini romaani „Tiir ümber päikese” keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias, kus noor ja kartmatu Beryl satub traagilisse armukolmnurka safarikütt Denys Finch Hattoni ja Taani kirjaniku, teose „Aafrika äärel” autori Karen Blixeniga. Keerulisest tunnetepuntrast teed välja otsides mõistab Beryl lõpuks, et tema kutsumuseks on lennata. Beryl sattus Keeniasse ajal, kui ta oli alles laps. Pärast seda, kui ema pere juurest ära läks, kasvatasid tüdrukut hobusetreenerist isa ja kohaliku kipsigise hõimu liikmed. Tavatu kasvatuse mõjul sirgub Berylist julge ja tahtekindel neiu, kes üle kõige armastab metsikut loodust. Kui kõik tuttav ja usaldusväärne tema elust kaob, satub Beryl äpardunud suhete võrku ning boheemlike ja lõbujanuliste uusasunike seltskonda. McLaini mõjuvõimas romaan kirjeldab ühe erakordse naise ettevõtmisi ja tema iseseisvuspüüdlusi, andes aimu inimvaimu vabaduseihast ja visadusest. Kogu lugu hargneb lahti Aafrika majesteetliku looduse taustal. Paula McLain on rahvusvahelise menuki „Pariisi abikaasa” (e.k 2012) autor. McLain on avaldanud ka luulekogusid ja mälestusteraamatu. Ta elab koos perega Clevelandis.

„On ainult üks tõeline väärtus – see on inimlike suhete väärtus.“ Antoine de Saint-Exupéry Usaldus ja ustavus, ükskõiksus ja hoolimatus, andestus ja surm on seda raamatut läbivad teemad. Puudutamata ei jää muugi, mis ühe naise elus määrav on: keerukas lapsepõlv, meheleminek, viljatusest tingitud alaväärsustunne ja abielulahutus, tõelise armastuse leidmine ning armastatu traagiline surm. Ning sõprus, see võimas tunne kõigis tema vastuoludes. Lugu, mille see romaan meile pajatab, näitab, kui hapraks võib elu murdehetkedel osutuda isegi pikaaegne, ühistes rõõmudes ja tagasilöökides karastunud sõprus. Ometi on andestamine inimese ülimaid võimeid, vägevam solvumisvalust ja pettumuskibedusest. Kuni on elu, pole andestuseks kunagi hilja. Angela Hofbergilt on varem ilmunud romaanid „Päev nagu elu“ (2006. aasta Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ära märgitud teos), „Ikkagi“ (Kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistluse võiduteos) ja „Isa naine. Teekond tõeni“ (2014).

Puhkusesaare Fuerteventura rannas seisab uhiuus auto. Selletagaistmel on pappkast, mille sees surnud imik. Mitte keegi ei otsi teda taga.Auto juht on jälgi jätmata kadunud ja läbisõidumõõdikult vaatab vastuabsurdne näit.Fuerteventura ei vaja inetut lahendamata kriminaalasja, mis võiks turistidsaare baaridest ja randadest eemale peletada. Kohalik politsei üritab tülikasttoimikust pettuse abil vabaneda, ent saarel elav taanlane Erhard ei suuda asjadesellise käiguga leppida ja otsustab tõe omal käel välja selgitada. Erhard on ligi paarkümmend aastat oma perest lahus ja kodumaast eemal olnud. Taelab üksildases mägionnis, oma tagasihoidlikku elatist teenib ta taksojuhi jaklaverihäälestajana ning vaba aega sisustab alkoholi ja juturaamatutega. Ta eioota enam ammu elult midagi. Kui aga elu hakkab temalt äkki riskantseidotsuseid ja leidlikke lahendusi nõudma, võtab Erhard väljakutse vastu – niienda kui ka teiste üllatuseks. Kui esimene samm on tehtud, ei ole enamtagasiteed.Surnud lapse lugu raputab Erhardi loiust oleskelust üles, aga kuidas suudabüks vana mees, ajast maha jäänud luuser, kes internetist, mobiiltelefonistega sotsiaalmeediast midagi ei tea, lahendada mõistatuse, mille niidid ulatuvadFuerteventurast märksa kaugemale?Taani kirjaniku Thomas Rydahli põnevikku „Eremiit“ peeti 2014. aasta üheksüllatavamaks esikromaaniks ja see tõusis kiiresti raamatute müügiedetabelitetippu. Romaan pälvis 2014. aasta Taani kirjandusdebüüdi auhinna, 2015. aastaTaani krimi- ja põnevusromaanide auhinna ja Põhjamaade krimi japõnevusromaanide auhinna Klaasist võti nominatsiooni.

Endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher saab uskumatu pakkumise.USA salateenistuse naisagent tahab teda palgata mõrvama Ameerika Ühendriikideasepresidenti. Naine on asepresidendi kaitsemeeskonna verivärske ülemus ja tasoovib, et Reacher üritaks tungida läbi inimeste kaitsekilbi asepresidendinining paneks sel viisil proovile kaitsemeeskonna tõhususe. Reacheril on olemasvajalikud oskused ja ta on täiesti tundmatu, nii et kes võiks veel pareminiselleks tööks sobida? Kuid agent jätab Reacherile ütlemata, et tegelikultongi juba tundmatud, otsusekindlad ja külmaverelised mõrtsukad asepresidendisihikule võtnud. Nad on vilunud tapjad, kellel jääb aga kahe silma vaheleüks otsustava tähtsusega asjaolu ‒ et võitlusväljal viibib samaotsusekindel ja külmavereline Jack Reacher.Briti autor Lee Child (snd 1954) on üks menukamaid kirjanikke maailmas. Temaloodud Jack Reacheri sarjas on praeguseks ilmunud 20 romaani, raamatud ontõlgitud 42 keelde ja neid on müüdud üle 100 miljoni eksemplari. Viimati onLee Childilt eesti keeles ilmunud romaanid „Üks lask”, „Tõmbetraat” ja„Ära mine iial tagasi”.

Pärast lumisest Lõuna-Dakotast alguse saanud pikaleveninud teekonda on endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher viimaks jõudnud Virginia osariiki. Tema sihiks on pealinnast Washingtonist lühikese bussisõidu kaugusel asuv sõjaväebaas, kus paikneb sõjaväepolitsei 110. üksus. Varem oli see Reacherile midagi kodutaolist. Reacher tahab siin kohtuda uue komandöri, major Susan Turneriga. Naise hääl oli talle telefonis sümpaatne. Kui Reacher kohale jõuab, selgub, et tema kunagises kabinetis istuv ohvitser polegi oodatud naisterahvas. Oma üllatuseks kuuleb Reacher, et Turner on äsja komandöripostilt lahti lastud. Suuri pahandusi on ka temal endal – teda süüdistatakse kuueteistkümne aasta taguses mõrvas. Ja iseäranis üllatavad teda järgmised sõnad: „Te olete jälle armees, major. Olete naha ja karvadega minu jagu.“ Kas tal tuleb tagasiminekut kahetseda? Või tuleb seda kahetseda kellelgi teisel? Briti kirjaniku Lee Childi Jack Reacheri sarja on saatnud üle maailma muljetavaldav edu. „Ära mine iial tagasi“ on kaheksas eesti keelde tõlgitud Reacherist jutustav romaan, eesti keeles viimati on ilmunud „Tõmbetraat“, „Tagaotsitav“ ja „Üks lask“.

Libby Day oli kõigest seitsmeaastane, kui tema kohtus antudtunnistuse põhjal ta viieteistaastane vend süüdi mõisteti. Sellest peale onLibby sihitult aega surnuks löönud. Kui temaga võtavad ühendust inimesed,kes on veendunud, et tegelik süüdlane polegi Ben, hakkab Libby esitama endaleküsimusi, mille peale ta pole varem julgenud mõelda. Kas see hääl, mida takuulis, oli ikka ta venna oma? Ben oli küll kohaliku väikelinna must lammas,aga kas ta tõesti oli võimeline kedagi tapma? Kas nende perekonna farmisvarjatakse saladusi või petab Libby ennast, sest igatseb oma venda tagasi?Libbyle hakkab selgeks saama, et tol päeval oli kõigil ta pereliikmetel midagivarjata. Eriti aga Benil. Nüüd, kakskümmend neli aastat hiljem, on aga veelgikeerulisem tõde päevavalgele tirida. Kes ikkagi mõrvas Day-pere liikmed?Rahvusvahelise bestselleri „Kadunud“ („Gone Girl“) autori Gillian Flynnipainav ja tume psühholoogiline romaan „Paha paik“ on kirjaniku teineromaan. „Kadunud“ ilmus kirjastuses Varrak 2014. aastal.

„Pisikesed elud“ (ilmunud 1984) on minajutustaja sügavaltpoeetiline sissevaade oma lihtsat päritolu esivanemate ning lapsepõlve- janoorukiea tuttavate elusaatustesse. Raamat koosneb kaheksast novellist võilühiromaanist, kus proustilik mälutöö lõimub rimbaud’liku järsu, kohatihallutsinatoorse poeetikaga – nägemus muutub tegelikkuseks ja tegelikkusnägemuseks. Siduva teemana läbivad raamatut autori enese kirjanikuks saamisevaevad, arutlused autori staatuse üle kõigis selle kõrgustes ja madalustes.Pierre Michon on sündinud 1945. aastal Kesk-PrantsusmaalChâtelus-le-Marcheix’ külakeses. Pärast kirjandusõpinguid ülikoolis pidasta mitmeid ajutisi ameteid, olles veendunud oma kirjanikukutsumuses ja jäädesrahaliselt üha viletsamasse seisu. „Pisikesed elud“ on tema esimene romaan,mille kohta ta on öelnud, et see raamat päästis ta: temast pidi saamakirjanik või paadialune. Tänaseks on Michon avaldanud mõniteist romaani,jutukogu ja kirjanduslikku uurimust, millest mitmed kuuluvad prantsuse kaasaegsekirjanduse klassikasse.Anti Saar (snd 1980) on kirjanik ja tõlkija. Tema eestinduses on viimase kümneaasta jooksul ilmunud teoreetilisi teoseid prantsuse filosoofiast jahumanitaarteadustest (Blanchot, Debord, Mauss, Lévi-Strauss, Latour,Deleuze/Guattari) ning käesoleva ja möödunud sajandi proosat (Breton, Perec,Beigbeder, Claudel, Pennac, Kalda).Raamatu väljaandmist on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.

Harry August on surivoodil. Jälle. Ükskõik, mida ta ka ei teeks või milliseid otsuseid ta ka ei langetaks, jõuab ta ikka tagasi sinna, kust alustas: ta sünnib uuesti lapsena, kes mäletab kõiki oma eelmisi elusid. Mitte kunagi ei muutu mitte midagi. Vähemalt seniajani. Kui läheneb Harry üheteistkümnenda elu lõpp, ilmub tema voodi juurde väike tüdruk, kes ütleb: „Ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud, doktor August. Ma pean saatma sõnumi.“ See ongi lugu sellest, mida Harry teeb edasi, mida ta tegi enne ja kuidas ta üritab päästa minevikku, mida ta ei saa muuta, ja tulevikku, mida ta ei saa lubada.Claire North on omanäolise noore Briti kirjaniku Catherine Webbi pseudonüüm. Oma esimese raamatu kirjutas ta juba neljateistkümneaastaselt. Nüüdseks on tema sulest ilmunud arvukalt fantaasiaromaane nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ta on enda kohta eneseirooniliselt öelnud: „Kui ma lõpuks avastasin, et minust võibki kirjanik saada, siis ei olnud enam midagi teha…“336 lk

Fundamentalistid tapavad Alžeerias neli nunna ja nende juurde öömajale jäänud Rootsi naise. Aasta hiljem vapustavad idüllilist Skåne kommuuni võikad mõrvad, millest aimub järjekindlat raevu ning mille külma­verelisus ja kaalutletus mõjuvad lausa halvavalt. Komissar Kurt Wallander ja tema kolleegid peavad lahendama kuriteo, mille jõhkrus ei raputa ainult vaikse linnakese, vaid ka terve kuningriigi alustalasid. Kurt Wallander on Rootsi kirjaniku Henning Mankelli loodud tegelaskuju, talitsetud põhjamaine introvert, keda tuntakse terves maailmas. Kirjaniku stiil on esmapilgul värvitu ja lihtne, ent tema teosed on laetud sellise pingega, et raamatuid on raske käest panna.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan „Härra Fox” on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani „The Icarus Girl“ juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud „Härra Fox“ on Oyeyemi kolmas romaan. Helen Oyeyemi on tänavuaastase Tallinna kirjandusfestivali HeadRead külaline.