Контркультура - скачать книги или читать онлайн. Страница 16

„Nelja tee rist“ vaatleb ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatust 20. sajandi murrangutes ja muutustes. Lugeja silme ette kerkib karm maastik, millel ei kasva suurt muud peale okaspuude ja konservatiivse eluhoiaku. Kinnunen oskab kirjeldada taolises keskkonnas elavate inimeste sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid – sooviga jääda truuks oma sisemisele häälele kaasnevad peaaegu ületamatud raskused seda häält kuuldavaks teha ja teistega jagada. Inimesed püüavad ehitada oma elule ja unistustele ühised seinad, korrused ning katuse, aga lõpuks on uhke hoone täidetud valede valikute ja vääriti mõistetud või ütlemata jäetud sõnadega. Ometi seisab maja püsti ning ootab soojemaid aegu. Tommi Kinnunen (1973) on Turus elav kirjanik ning emakeele ja kirjanduse õpetaja, kelle esimest romaani „Nelja tee rist“ (2014) peetakse Soome viimaste aastate üheks kõige märkimisväärsemaks proosadebüüdiks. Romaan pälvis Suure Ajakirjandusauhinna aasta parima raamatu kategoorias ja kandideeris nii ajalehe „Helsingin Sanomat“ parima esikteose kui ka Finlandia auhinnale.

Jude’il terendab ees kindel tulevik. Seda hetkeni, kui hirm peatse abiellumise ees üle pea kasvab ja ta oma pulmapäeval minema jookseb, jättes hea mehe üksinda altari ette. Töökoha on Jude ära andnud ja juhuse tahtel satub ta ühte Cornwalli lagunevasse häärberisse. Pengarrocki mõisa otsitakse inimest, kes seaks korda Trevillioni perekonna rikkaliku raamatukogu. Jude võtab tööpakkumise vastu ja peatselt satub ta vaimustusse nii saladuslikust häärberist kui ka paikkonna kaunist loodusest. Kõige enam paelub teda aga lugu Trevillionidele kuulunud ja seletamatutel asjaoludel kadunud hinnalisest aardest. Kui Pengarrocki saabub uus peremees Tristan, kes tahab maja maha müüa, näib Jude’ile, et aeg saab otsa nii maja kui ka tema enda jaoks. Raamatu autor Liz Fenwick kasvas üles Bostonis ja avastas varakult, et tema parimad sõbrad on raamatud. 26-aastaselt kolis ta Londonisse, et vaadata, kas elu Atlandi ookeani teisel kaldal on teistsugune. Oli küll. Varsti Liz armus ja abiellus. Ta on kolme lapse ema ja veedab nii palju aega kui võimalik oma Cornwalli-kodus. Nii nagu Liz Fenwicki eelmises romaanis „Maja Cornwallis“ (Varrak 2014), leidub selleski raamatus nii saladusi kui romantikat.

Juba neli kuud järjest on ilmunud öistele Pariisi kõnniteedele sinise kriidiga joonistatud ringid. Neisse ringidesse on kokku kuhjatud kõikvõimalikku prahti ja kaotatud asju: kirjaklambreid, küünlaid, epileerimispintsette, tuvijalgu… Nähtus on maiuspalaks nii ajakirjanikele kui ka mõnele psühhiaatrile, kes loovad selle põhjal teooriaid maniakist ja mängurist. Komissar Adamsbergi meelest on aga asi naljast kaugel. Joonistused ja nende kirev sisu on halvaendelised. Ta teab seda, tunnetab seda: varsti on nende ees süütu riuka asemel tragöödia. Adamsberg ei eksi. Ühel hommikul leitakse järjekordsest sinisest sõõrist naine, kellel on kõri läbi lõigatud. Fred Vargas on Prantsuse arheoloogi ja ajaloolase Frédérique Audoin-Rouzeau pesudonüüm. Ta on tuntust kogunud oma kaasahaaravate kriminaalromaanidega ja kolmel korral on ta võitnud nende eest ka maineka Daggeri auhinna, mida annab välja Suurbritannia krimikirjanike ühing.

Kui kunstnik Maddie pärib pärast abikaasa surma maja Cornwallis, loodab ta, et sinna kolimine on alguseks uuele eluetapile, mida nii tema kui ka kasutütar Hannah hädasti vajavad. Maja on imeilus, ent täiesti hooletusse jäetud. Värske omanik võtab nõuks hoone korda teha ning välja uurida, mis elu seal varem elati. Mida rohkem ta kuuleb lugusid siin elanud naistest, seda enam tundub talle, et ta pole siia sugugi juhuslikult sattunud.Unistus rahulikust maaelust näib aga jäävatki vaid unistuseks. Sel ajal, kui Maddie püüab toime tulla mehe surma järgse kaotusevaluga ja pingetega suhetes kasutütrega, hakkab maja mineviku kohta välja tulema saladusi, mida on varjul olnud põlvkondade viisi … Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. 26-aastaselt kolis ta Londonisse, kus tutvus oma tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Nii palju kui võimalik, veedabki ta aega seal. Kohalikust elust inspireeritud raamat „Maja Cornwallis“ on Fenwicki esimene romaan. Hetkel on tema peamiseks elukohaks aga hoopis Dubai.344 lk

Pärast abikaasa surma ähvardab Annie’t pankrot, ent ta ei suuda kuidagi loobuda oma kodust ja pelgupaigast – armsast majast Pariisi südames. Ainsaks lahenduseks on leida üürilised – ja kiiresti. Sõbra kirjutatud üürikuulutus, mis kutsub „oma elu Pariisis uuesti alustama“ (asi, mida Annie ise ei kavatse teha), meelitab kohale seltskonna, kelle minevikupagas kohvritesse ei mahu. Pikajalgne endine modell, kes põgeneb vägivaldse abikaasa eest, habras noor naine, kes mängib mõttega enesetapust ning vihaleajav sinivereline prantsuse mees muudavad peagi Annie elu viisil, mida ta poleks iial osanud ette kujutada.Kui Annie leiab end alul vastumeelselt, kuid seejärel üha kindlamalt tegelemas oma üürnike aitamise ja nende elude korraldamisega, märkab ta peagi, et võib selle käigus leida ka iseennast…344 lk

Põhja-Virginias on ühel salaagentuuril missioon: üles leida ja tappa isikud, kes on Ameerika Ühendriikidele nii ohtlikud, et nad on lühikeses ja väga salajases dokumendis, mida kutsutakse tapanimekirjaks.Nüüd on sinna lisatud uus nimi: hirmuäratavalt efektiivne terrorist nimega Jutlustaja, kes mahitab välismaal elavaid noori muslimeid palgamõrvu toime panema. Tema sihtmärgiks satub merejalaväelasest erukindral, kelle poeg juhtub aga olema üks riigi parimaid agente. Jutlustaja jaoks muutub asi isiklikuks ja jaht läheb käima …

Kriminaalpolitseinik Thomas Ravnsholdt, hüüdnimega Ronk, on saadetud haiguspuhkusele pärast seda, kui tema armsam Eva sissemurdmise käigus mõrvati. Täis enesesüüdistusi Eva surma eest, on Ronk otsinud põgenemist oma vanal paadil Christianshavni kanalis. Siin elab ta koos Møffega – vanaldase inglise buldogiga, kellel on kroonilised kõhuhädad.Ronk kistakse oma leinast välja, kui üks lähedane sõber palub temalt abi ühe paar aastat varem jäljetult kadunud noore neiu leidmisel. Uurimine sunnib Ronka pöörduma tagasi oma vanale töökohale ja sukelduma Kopenhaageni allilma. Siin viitab kõik sellele, et neiu on müüdud paadunud kurjategijale Vladimir Slavrosile, kellel on terves Euroopas bordellide võrgustik. Jäljed viivad Stockholmi, põrgust mustemasse paika, ning Ronk peab vastumeelselt teele asuma. Võidujooksus ajaga püüab Ronk välja selgitada, kas neiu on ikka veel elus. Kuid tema uurimist komplitseerib mõrtsukas, kes on aastaid Stockholmis laastanud. Sadist, kes paneb oma ohvreid Stockholmi lammutusplatsidele välja ning kes on nüüd endale välja valinud järgmise ohvri.256 lk

Õde-venda Billa ja Ed elavad koos maalilises Cornwallis, kaunis suursuguses lapsepõlvekodus. Nende elu on probleemivaba. Lihtne elukorraldus pereliikmete ja sõprade läheduses pakub neile palju rõõmu.Kui aga saabuvad postkaardid kurjade kavatsustega tegelaselt, kelle nad on omateada igaveseks minevikku jätnud, tärkavad taas mälestused. Miks võttis mees nendega ühendust just praegu? Ja mida ta kõik need aastad varjas?Marcia Willetti noorus oli pühendatud balletile, aga tema unistusele baleriiniks saada tegi lõpu see, et ta kasvas välja nõutavatest klassikalistest proportsioonidest. Ta oli alati lugeda armastanud ja perekriis suunas ta kirjanikuteele – see oli otsus, mida ta kunagi ei kahetsenud. Kirjanik elab looduskaunis Devonis.240 lk

Suvi 1994, üks kuumemaid suvesid, mida Rootsis üldse mäletatakse. Rootslased istuvad kui paigale naelutatult telerite ees ja jälgivad MM-võistlusi jalgpallis. Aga Ystadi kriminaalpolitsei komissari Kurt Wallanderi jaoks ei kujune see suvi mitte jalgpallisündmuseks, vaid hirmuunenäoks. Suvise vaikelu katkestab noore naise enesepõletamine linnalähedase talu rapsipõllul. Kohe selle järel asub tegevusse sarimõrvar, kelle roimad muutuvad kord-korralt ikka elajalikumaks. Wallanderi ja tema kolleegide jaoks algab võidujooks ajaga, nad peavad järjest kiirendama oma meeleheitlikke pingutusi. Kas nad suudavad tabada mõrvari, enne kui see taas tegutsema asub? Ja kes on järgmine ohver? Henning Mankell on oma romaanidega Ystadi kriminaalpolitseinikust Kurt Wallanderist tõusnud kindlalt rootsi kriminaalkirjanduse tippu ja saanud üheks loetavamaks autoriks.416 lk

Külmal talveõhtul kogunevad ostlejad tänaval jõulukontserti kuulama. Äkki läbistab muusikat aga lask ning esinenud päästearmeelane kukub surnult maha, kuulihaav peas. Harry Holel ja tema meeskonnal pole just palju, millest kinni hakata: pole kahtlusalust, relva ega motiivi. Ent tõelised mured algavad alles siis, kui selgub, et maha on lastud vale mees. Harry, kes sarja selles osas on peaasjalikult kaine, on uurimise käigus sunnitud nii enese kui ka Päästearmee jaoks ümber defineerima halastuse, usu ja omakohtu mõiste.Jo Nesbøle on tema müügiedu taganud oskus leida ja kirjeldada Oslo tänavatel seda, mis annab maailma ühe rikkaima riigi pealinnale hinge ja inimlikkuse mõõtme. Harry Hole põhjamaine äng, mida autor ise nimetab kireks, kuna kire puhul käivad loovus ja (enese)hävituslikkus käsikäes, teeb Holest geniaalse politseiuurija ja iseenda suurima vaenlase. Eesti keeles on varem ilmunud Nesbø romaanid «Punarind», «Muretu» ja «Vereteemandid». 448 lk

On novembrikuu. Esimene lumi on just maha tulnud. Väike Jonas ärkab keset ööd ja märkab, et ema on kadunud. Ta on üksi kodus. Akna taga näeb ta aga lumememme, millel on kaelas ema roosa lemmiksall.Harry Hole, Oslo mõrvarühma ettearvamatu vaneminspektor, kes on saanud endale kauni uue abilise Katrine Bratti, asub asja uurima. Kui kaob teinegi naine, selgub sünge tõde, et sarnastel asjaoludel – kohe pärast esimese lume saabumist – on aastate jooksul arvukalt abielunaisi ja emasid kadunud. Algab jaht sarimõrvarile, kelle jäljed viivad minevikku ja Bergenisse. Aga Harry ei suuda kuidagi vabaneda tundest, et keegi on talle väga lähedale pugenud ja temaga kassi-hiirt mängib. See on norra krimikirjaniku Jo Nesbø seitsmes raamat vaneminspektor Harry Holest. Eesti keeles on seni ilmunud ”Punarind”, ”Muretu”, ”Vereteemandid” ja ”Päästja”. 424 lk

Ühel palaval ööl Damaskuses Süürias 1980. aastate alguses jätab Ameerika agent oma vastsündinud lapse ebakindla saatuse hooleks. See on reetmine, mida ta ei suuda endale hiljem iialgi andestada. Oma mineviku eest põgeneb ta Liibanoni, Afganistani, Iraaki – ükskõik kuhu, kus stress ja oht lasevad tal unustada. Kuni lõpuks ei saa ta end tõe eest enam varjata ja jõuab kätte aeg teha otsustav valik.Kolmkümmend aastat hiljem võtab Euroopa Liidus töötava Rootsi juristi Klara Walldeéniga ühendust tema kunagine kallim Mahmoud Shammosh, kes uurib sõjakuritegusid. Tal on vaja Klara abi juhustlikult tema valdusesse sattunud info käsitlemiseks – see on salajane informatsioon, mille varjamise nimel on võimsad jõud valmis kõike tegema. Üleöö muutuvad Klara ja Mahmoud tagaaetavateks, nad põgenevad läbi talvise Euroopa, kus piirid riikide vahel on sama haprad nagu sõprade ja vaenlaste, tõe ja vale, mineviku ja nüüdisaja vahel.„Ujuja” on põnevusromaan süüst ja selle heastamisest. Mineviku olulisusest ja taagast. Ja sellest, et iseenda eest pole võimalik põgeneda.Joakim Zander (sünd. 1975) elab oma perega Helsingis, kus ta töötab Euroopa Liidu juristina. Ta on töötanud kümme aastat Brüsselis Euroopa Liidu erinevates ametkondades ja kaitsnud Maastrichti ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi.