Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1119

Seksuaalne ja läbinägelik – see meeldejääv romaan avab ühe naise meeleheitel hinge, tehes ühtlasi ka sügava kummarduse ajatule kirjandusklassikale, “Anna Kareninale” ja “Madame Bovaryle”. Hilistes kolmekümnendates ameeriklanna Anna Benz elab koos šveitslasest abikaasa Bruno ja kolme väikese lapsega idüllilises Zürichi eeslinnas. Mugavast ja puudusteta elust hoolimata on Anna seesmiselt kokku varisemas. Tal on üha raskem leida kontakti emotsionaalselt eemaloleva abikaasa või isegi omaenda mõtete ja tunnetega. Seepärast püüab ta end uute kogemustega sütitada: saksa keele kursus, analüütiline psühhoteraapia ja rida armusuhteid, millesse laskumise kergus üllatab isegi teda ennast. Pinge kasvab ja valed hakkavad kontrolli alt väljuma. Moraalsest lävepakust üle astudes saab Anna teada, mis ootab teda ees, kui tagasiteed enam pole. “Üksildane naine on ohtlik naine” on seni luuletajana tuntust kogunud Ameerika autori Jill Alexander Essbaumi proosadebüüt.

Kui sul oleks üksainus võimalus muuta ajalugu… Kuhu sa läheksid? Mida sa teeksid? Kelle sa tapaksid? On 1914. aasta 1. juuni. Hugh Stanton, endine sõjaväelane ja kuulus seikleja on sõna otseses mõttes kõige üksildasem inimene maamuna peal. Mitte keegi, keda ta varem tundis ja armastas, pole veel sündinud. Võib-olla ei sünnigi kunagi. Stanton teab, et varsti algab suur ja kohutav sõda. Kollektiivne suitsiidne hullus, mis hävitab Euroopa tsivilisatsiooni ja toob alanud sajandil häda miljonitele. Stanton teab seda, sest tema jaoks on see sajand juba ajalooks saanud. Teda valitakse seda ajalugu muutma. Ta peab sõja ära hoidma. Sõja, mis algab ühest kuulist. Aga kas üks kuul suudab tõesti hävitada kogu sajandi? Ja kui suudab, kas üks teine kuul saab selle päästa? *** Ben Elton on Suurbritannia üks provokatiivsemaid ja haaravamaid kirjanikke. Kuulsustest kliimamuutuseni, esimesest maailmasõjast maailma lõpuni – ta vaatleb oma raamatutes ainulaadse nurga alt meie aja kõige vastuolulisemaid teemasid. Ta on kirjutanud neliteist bestsellerit, sealhulgas „Stark“, „Popcorn“, „Inconceivable“ (filmina tuntud kui „Maybe Baby“, mille ta ise lavastas), „Dead Famous“, „High Society“ („Kõrgem seltskond“, ilmus eesti keeles 2005. aastal), „The First Casualty“ ja „Two Brothers“. Ben Eltoni palju auhindu võitnud TV-seriaalid on näiteks „The Young Ones“, „Blackadder“ (näidatud ka ETV-s) ja „The Thin Blue Line“. Tema lavahitid on Olivieri auhinna võitnud „Popcorn“ (etendus Ugalas 2002. aastal, lavastaja Ilmar Raag) ja globaalne fenomen „We Will Rock You“."

Kreml peab juhtivat Vene tuumafüüsikut kinni sõjaväebaasis, mis paikneb polaarjoonest põhja pool. Miks? Professor Krjutškovi põhjapanev avastus võib päästa maailma… ning hukutada Vene majanduse. Endine KGB agent Anna Resnikov saadetakse Ameerikast Venemaale, et Krjutškovi saavutuse kohta käivaid kuuldusi kinnitada või ümber lükata. Ent füüsik on juba midagi ette võtnud. Kui politseiuurija Aleksei Petrov avastab laiba juurest valemitega märkmelehed, siis tahab ta iga hinna eest nende tähenduse teada saada. Kui Aleksei järgneb Anna Resnikovile arktilisse Norilski linna, siis leiavad nad oma ühisele otsingule Venemaa põhjapoolseimas külmakõrbes vaimustava ja vapustava lõpplahenduse…

Rahvusvaheliselt menukeid müüv autor Sylvia Day on tagasi uue Crossfire-sarja romaaniga! Gideon kutsub mind oma inglikeseks, aga tegelikult on hoopis tema minu elu ime. Minu võrratu, haavatud sõdalane, kes nii väga tahab tappa mind piinavaid deemoneid, ent samal ajal keeldub vastu astumast enda omadele. Tõotused, mida vahetasime, oleksid pidanud meid tugevasti kokku liitma. Selle asemel kiskusid need lahti vanu haavu, tõid valu ja ebakindlust, meelitasid õelaid vaenlasi varjudest välja. Tundsin, kuidas Gideon libises mul käest, suurimad hirmud said tõeliseks ja armastus pandi proovile, nii et ma polnud enam kindel, kas suudan seda kõike taluda. Parimal ajal meie elus tungis Gideoni sünge minevik meie vahele ja ähvardas kõike, mille nimel olime suurt vaeva näinud. Seisime silmitsi kohutava valikuga: kas tuttav ja turvaline elu, mis kummalgi oli enne teineteisega kohtumist, või võitlus tuleviku eest, mis järsku tundus võimatu ja lootusetu unistusena… *** Sylvia Day on nii New York Timesi kui rahvusvaheliste menukite edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv kirjanik 23 riigis, kus tema raamatuid on trükitud kümnetes miljonites eksemplarides. Kanada-Ameerika meelelahutuskompanii Lionsgate on saanud Sylvia Day Crossfire-seeria ostueesõiguse, et toota selle põhjal televisioonisarja. Rohkem infot Sylvia Day kohta leiab veebiaadressilt www.sylviaday.com, Facebooki kontolt AuthorSylviaDay ja Twitterist @SylDay nime all.

Mõtisklusi Maalehes aastatest 2000–2009.

Tutvustuseks: Eesti maasikakasvatuse ajalugu ei ulatu kuigi kaugele minevikku. Veel 1925. aastal peeti maasikat taluaedades haruldaseks taimeks. Tänapäevaks on olukord muidugi muutunud: maasikas on kahtlemata üks populaarsemaid marjakultuure. Sellest hoolimata on eelmise Eesti maasikaraamatu ilmumisest möödas juba üle kümne aasta. Pidevalt tuleb turule uusi ja paremaid maasikasorte ning ka kasvatustehnoloogia täiustub jõudsasti. Kiirelt muutuvad ka väetised ja Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendid. „Maalehe maasikaraamat" abistab nii algajaid kui ka kogenud maasikakasvatajaid sordivalikul, istutusmaterjali muretsemisel, istandiku rajamisel ja hooldamisel ning haiguste ja kahjurite äratundmisel.

„Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks Euroopa suurmees. Tom Rachmani romaan „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastutav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema. Tom Rachmani ajakirjanduslik romaan on vaimukas, intelligentne, satiiriline, lõbus ja kaastundlik ühekorraga; eriti sobilik lugemine ajal, mil ka Eestis võitlevad ajalehed ellujäämise nimel. Priit Hõbemägi „Imperfektsionistid” on Tom Rachmani debüütromaan, mis on praeguseks avaldatud juba 27 riigis. New York Times ja mitmed teised mainekad väljaanded valisid selle 2010. aasta parimate raamatute sekka. „Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Areeni Bestseller” toob Eesti lugejani ilukirjanduse uusi tuuli laiast maailmast. Sarjas ilmuvad romaanid on hinnatud nii kriitikute kui ka lugejate seas oma kodumaal ning ka maailmas laiemalt. Sarja on valitud eelkõige värsked kirjanduspärlid, kuid järge ootavad ka mõned meil veel ilmumata säravad teosed 21. sajandi esimesest kümnendist. Ilmuvad juba tuntud kirjanike raamatud, mida on saatnud suur menu kogu maailmas ning ka autorid, keda alles avastatakse. Eesmärk on üks – pakkuda lugejale tõeline lugemiselamus. Sarjas järgmisena ilmumas: Emma Donoghue „Tuba” György Dragománi „Valge kuningas“

Selle raamatu esimene osa viib meid Ilmar Taska eluperioodi, kus ta töötab tootmisjuhina Hollywoodis ja alustab oma filmiprodutsendi karjääri. Autor räägib filmimaailma telgitagustest ja oma heitlikust eraelust. Lugu põhineb eluloolistel sündmustel, kuid nii nagu unelmatevabrikus Hollywoodis, segunevad ka siin tõsielu ja fantaasia. Selleks et suur film jõuaks tootmisse, tuleb manipuleerida faktidega reaalsuse ja unenägude piirimail noateral kõõludes. Selles maailmas on kõik lubatud ja miski ei ole päris. Joonistub pilt Siberis sündinud noore eestlase teekonnast Tallinna, Moskva ja Stockholmi kaudu Hollywoodi ihaldatud stuudioväravateni. Juhused, tutvused ja õnn on tihtilugu määravad. Filmiarendus viib Taska 20th Century Foxi stuudiost ja legendaarsest Beverly Hillsi Polo Lounge’ist Pariisi ja Gosteleradio ülekandejaama… Ühtaegu on juttu autori siserännakutest ja kohtumistest erinevate Hollywoodi tähtedega. Raamatu teise osasse on koondatud Taska kirjutatud lühijutte: kodutust sõjaveteranist, kes on tulnud Hollywoodi, et saada filmitäheks, lapsgeeniusest, kes peab valima muusika ja õigusteaduse vahel, ooperiprimadonnast, kes jäi suurriigi hammasrataste vahele. Lugeja ette laotuvad lood nendest ja paljudest teistest autorit loominguliselt inspireerinud või oma saatusega puudutanud inimestest.

Jean-Baptiste Grenouille on rentslis sündinud "geniaalne koletis", kes suudab lõhnu sadade kaupa tuvastada, suurte vahemaade tagant haista ja oma mälus talletada. Tema eesmärgiks on luua täiuslik, "absoluutne lõhn" ning selle saavutamiseks ei kohku ta tagasi mitte millegi ees. Autor esitab oma kuulsaima jutustuse nii osavalt, et raske on otsustada, kas tegemist on verdtarretava õudusloo või inimliku romaaniga üksindusest.

Klaasmeres peegeldub kaks kuud ja selle kallastel elab kaks vaenujalal olevat rahvast. Sisse rännanud mererahvas on metsarahva hõime Klaasmere kallastelt minema tõrjunud, hõimud on vallutajate asulaid üha uuesti rünnanud. Mererahval on linnad, püssid, suured purjelaevad ja ülikoolid, metsarahval ainult vimm, võlukunst ja hõimude salajane koostöö. Tähtsa ülesandega saadetakse üle mere noor metsarahva naine nimega Julgus, kes saab rännata risti läbi mererahva alade, sest oskab nende keelt. Teel kohtab ta teist noort naist, mererahva seast pärit Aselit, kes on endale oma tähtsa ülesande püstitanud. Nad poleks kunagi tohtinud kohtuda, sest nii ei õnnestu kummalgi enam jääda selleks, kes ta on seni olnud. Miks suur hulk mererahvast kolme põlve eest korraga Klaasmere äärde rändas? Kuidas metsarahvas võlukunsti kasutab ja miks nad selle abil mererahvast võitnud pole? Kui palju võib oma vaenlase kohta teada saada, et ta endiselt vaenlaseks jääks? „Mis see on?” Reu kükitas Aseli juurde, kes uuris reelingu ääres istudes mingit värvilise joonistusega pärgamenti. Asel vaatas üllatunult üles. „Klaasmere kaart,” ütles ta. Reu tegi kannatamatu liigutuse. „Ja misasi on kaart?” Asel otsis sõnu. „Kaart on… noh, nagu pilt. Maadest ja meredest. Vähendatud, et suured maad paberi peale ära mahuks. Umbes nii, nagu kotkas kõrgel lennates maailma näha võiks. Näete, selle kaardi peal on Klaasmeri. Lääs on siin üleval servas, ida all. Siin on Pärl, kust me teele asusime. Mäletate seal selle lahe kuju? Siia on see ka joonistatud, näete? Ja siin on Tuul, kuhu me läheme.” Reu vahtis paberit. See ei olnud linnu vaade maailmale, pigem mõne jumala oma. Ta puudutas sõrmega kaardi ülemist serva, mis oli värvitud roheliseks. Seal oli lääs, metsad ja sood, kodu. Aga kaart lõppes üsna varsti pärast Klaasmere, Selge mere rannajoont. Tema kodu polnud sinna joonistatud, see jäi mererahva jumala pilgu alt välja. Jälle oli mererahval midagi imelist, vaevalt arusaadavat, aga kõikjale nende võim ei ulatunud. Mari Järve on populatsioonigeneetik, kes uurib teadurina rahvaste ajalugu nende DNA põhjal. Ta on kaitsnud doktorikraadi molekulaarbioloogias ja töötanud Tarvastus bioloogiaõpetajana. Talle meeldib ujuda, eriti risti üle veekogude, ja keeli õppida, sest teise rahva liikmega tema enda keeles rääkimine tekitab rõõmsat uhkust ning mõistmist, mis jääks muidu leidmata. Mari elab abikaasaga Mulgimaal talus, peab mesilasi ja kirjutab, sest teisiti ei saa. Varem on temalt ilmunud põnevusromaan „Esimene aasta” (2011).

„Asenduselu“ on provokatiivne, hingestatud ja kohati naljakas lugu läbikukkunud ajakirjanikust Slavast, kelle vanaisa palub tal teha mõeldamatut: võltsida holokausti hüvitusnõudeid vanadele Vene juutidele New Yorgis. Slava vanaisa „ei kannatanud täpselt nii nagu vaja“, et kvalifitseeruda hüvituse saajaks, mida Saksa valitsus holokausti üle elanutele pakkus. Aga ta on siiski kannatanud – juudina sõjas, alama kodanikuna Nõukogude Liidus, immigrandina Ameerikas. Niisiis? Kas tema lapselaps ei ole mitte „kirjanik“? Uhke Slava tahab immigrandina koogutamist seljataha jätta. Ainult et Ameerika unelm ei taha tal kuidagi täituda – Century, legendaarne ajakiri, kus töötades ta artiklite jaoks taustainfot kogub, ei oota temalt midagi enamat. Slava tahab küll olla laitmatu ja veatu ameeriklane – aga veel enam tahab ta olla kuulus ajakirjanik.

Zoe Sugg ehk Zoella on lugusid kirjutanud lapsest saadik. Tema ilu-, moe- ja elustiiliblogisid ning -videoid jälgib internetis tohutu hulk inimesi, YouTube’is on tal miljoneid vaatajaid. „Tüdruk Online“ on tema esimene raamat, see sai kohe pärast ilmumist 2014. aastal bestselleriks ja purustas Inglismaal esimese kuuga kõigi aegade müügirekordi. Zoe elu on tulvil dramaatilistest keerdkäikudest, millesse on segatud poisid, tema pöörane perekond ja isegi juhuslikud möödakäijad.