Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1120

Eelmise artiklikogumiku ilmumisest on märkamatult möödunud kuus aastat. Pealkiri „Takerdunud rünnak” sümboliseeris Eesti riigikaitse ülesehitamisel ette tulnud raskusi, vigu ja vastutöötamist. Kirjutades olen lähtunud põhimõttest, et probleemidest rääkimine ja lahenduste pakkumine peavad käima käsikäes. „Takerdunud rünnaku” ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma. Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Euroopas levinud relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine sai majanduskriisi mõjul hoopiski hoogu juurde. Samal ajal suurendas Venemaa kiires tempos sõjalisi kulutusi ja rakendas jõupingutusi oma sõjalise võitlusvõime parandamiseks. Lõhe nende kahe suundumuse vahel muutus ajapikku aina sügavamaks. Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema. Kui Venemaa-Gruusia sõda oli piltlikult väljendudes äratuskella helin, siis Venemaa-Ukraina sõda on juba häirekella kõmin. Kas elame edasi „jõukohase riigikaitse” mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? Venemaa alustas uut sõda, seega on aeg juba kujunevat traditsiooni jätkata ja sel puhul uus kogumik välja anda. Artiklid ja nõuanded on esitatud täielikul kujul. Kärbitud on üksnes juhul, kui tekst kordab mujal esitatut. 2014. aasta septembris-oktoobris on kõigile artiklitele lisatud värsked ja aktuaalsed kommentaarid.

August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad? USA autor R. J. Palacio on kirjutanud moodsa klassika – humoorika, tujutõstva ja uskumatult liigutava romaani, mida ühe hooga läbi lugeda, teistele edasi anda ja tükk aega pärast viimase lehekülje lugemist mäletada. „Ime“ püsis pikka aega New York Timesi raamatumüügi edetabelis esikohal ning on tõlgitud enam kui 30 keelde.

Eesti Ekspressi Raamat. Joel Haahtela romaan „Täheselge, lumivalge” koosneb kodumaal tragöödia läbi elanud ja Pariisi elama asunud tudengi 1889. aastal alustatud päeviku sissekannetest. Noorest mehest saab uudisteagentuuri korrespondent. Amet viib ta haahtelalikule rännakule läbi maailma ja aastakümnete, mille kaudu satub lugeja Pariisist muu hulgas Esimese maailmasõja eelsesse pulbitsevasse Berliini ja hiljem ka Kaug-Itta Kambodžasse. Aastakümneid hiljem leiab päevikud mehe järeltulija. Tekstidega tutvudes avastab too, et pöördelistes ajaloosündmustes kustutatud elu polnud sugugi tähendusetu ning selle jäljed ulatuvad nüüdisaega.

Eesti Ekspressi Raamat Selles raamatus on kaks põnevat lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Esimene ulatub Rootsist Eestisse ja teine vastassuunas Eestist Rootsi. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad. Helga Nõu on avaldanud romaane, novelle ja lasteraamatuid Rootsis ja Eestis.

Eesti Ekspressi Raamat Thilo Sarrazini raamat „Saksamaa käib maha” räägib ausalt ja avameelselt Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Saksamaa on rahvusriik, sakslased suurrahvas ja sellisena ei saa nad jätta endalt küsimata, kas ja millisena saksa rahvus säilib, milline võiks olla Saksamaa ja Saksa riigi tulevik. Etniliste sakslaste arv aga väheneb ning elanikkonnast moodustavad üha suurema osa sisserändajad ja nende järeltulijad. Thilo Sarrazini teeb see kõik murelikuks. Aga mitte ainult: selles Saksamaad vapustanud ülipopulaarses raamatus on Sarrazin vaadelnud, uurinud, kogunud mitmesuguseid andmeid ja teinud prognoose. Milline on Saksamaa saja aasta pärast? Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud „põhjust”. Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš Kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muslimistest. Muutused Lääne- ja Põhja- Euroopa riikide suurlinnade rahvastikus pole tagasipööratavad. Nii tundus kummaline, kuivõrd on veninud Rootsis, Hollandis, Suurbritannias ja mujal Thilo Sarrazini raamatu „Saksamaa käib maha” tõlkimine. Minu meelest on raamat koos küllusliku statistikaga ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. Hans H. Luik

Eesti Ekspressi Raamat Book Description: 18aastane Helen Memel on haiglas, põhjuseks hooletu raseerimise tagajärjel viga saanud pärak. Ta ootab oma lahutatud vanemate külaskäiku, lootes kogu hingest, et nood haiglavoodi kõrval viimaks lepivad, ning jutustab oma tavapärastest käitumisnormidest hälbivatest harjumustest ja eelistusest. Näiteks ei pese Helen kuigi regulaarselt oma genitaale – talle meeldivad sealsed lõhnad ja vedelikud. Ka meeldib Helenile oma suguelundeid vastu avalike tualettruumide prill-laudu hõõruda – neli aastat võõraid baktereid ja ei ühtki infektsiooni! Hedonistlik, ent samal ajal ka haavatav kangelanna Helen on tõeline mässaja: ta mässab oma vanemate ja ema poolt tütrele pähetambitud käitumisnormide vastu, laiemalt kogu „korraliku” elu vastu, ja teeb seda oma keha, kehaeritiste ja omapäraste seksuaalpraktikate kaudu. Nii on „Märgalad” omamoodi ekskursioon veel viimaste tänapäeval alles jäänud tabude juurde. Charlotte Roche'i julge, radikaalne ja provokatiivne debüütromaan hakkab vastu hügieenihüsteeria, naisteajakirjade steriilse esteetika ning naise keha ja seksuaalsuse standardiseeritud käsitlusele.

22-aastane büroosekretär Traudl Junge (16.03.1920–10.02.2002) unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes ahvatlev võimalus: Adolf Hitler pakkus neiule tööd Saksa Riigikantseleis. 1942. aastast füüreri surmani oligi Traudl Junge tema kõrval, stenografeerides ta kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse Adolf Hitlerit kui suurushullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20. sajandi suurima inimkatastroofi. 1942. aasta detsembrist tema enesetapuni Berliini punkris 30. aprillil 1945 oli Traudl Junge Hitleri isiklik sekretär. Kuigi Junge viibis kohal, kui füürerile tehti 20. juulil 1944 atentaat, ning pani 28. aprillil 1945 kirja tema poliitilise ja eratestamendi, on tema mälestused peaaegu täielikult apoliitilised ja vaatlevad Hitlerit kohati kui isalikku sõpra. Suuresti Junge raamatu alusel vändatud filmi „Allakäik“ („Der Untergang“) on arvustajad hinnanud kui üheks paremaks Hitlerit ja Kolmanda Riigi lõppu käsitlevaks linateoseks.

«Austraalia – Down Under» on lugu Austraaliast ja austraallastest – maast, mille suurim rikkus on selle looduslik ilu: lõputu päikesepõlenud horisont, paksud troopilised vihmametsad, jahedad lõunarannad; ja inimestest, kellele on omane lihtsus ja sõbralikkus. See on lugu kahe reisihimulise noore avastusretkest ja ühest hoopis teistmoodi veedetud aastast maakera kuklapoolel Austraalias. Ei rohkem ega vähem kui üheteist kuu jooksul sõideti lõunamanner läbi risti-põiki põhjast lõunasse ja idast läände, tehti tutvust nii Kullaranniku paradiisirandade, idarannikule laialipaisatud pulbitsevate metropolide, läänekalda metsiku outback'i, sisemaa kuiva kõrbekuumuse kui ka põhjaosa troopikaga. Reisil valmisid blogid, tuhandetesse ulatuv pildipagas, kaasa sai toodud hulganisti reisikogemusi ja väärt näpunäiteid. Avameelselt ja humoorikalt on eredamad hetked, seiklused ja kasulikud nõuanded nüüd kaante vahele pandud, et pakkuda lugejale uudse kontseptsiooniga reisiraamatut. «Austraalia – Down Under» ühendab endas reisipäeviku, reisijuhi ja fotoalbumi. Raamatulehekülgedelt leiab huvipakkuvaid seiku Austraaliast ja austraallastest, seikluslikke ja koomilisi pajatusi avastusretke jooksul kogunenud juhtumistest, kasulikku teavet Rohelisel Mandril orienteerumiseks ja kauneid fotosid maailmakuulsatest paikadest. Lõunamandri tohutu mastaapsus ja looduslik mitmekesisus annab Austraaliale – ja selle kirjule elanikkonnale – olulise osa rahvuslikust karakterist. Elu on ilus ja inimesed on rahul. See on maa, mis ootab avastamist.

Eesti Ekspressi Raamat. Kalamajas sündinud ja üles kasvanud Eva Sergejeva on tüüpilise düsfunktsionaalse nõukogude pere noorim laps, pooleldi eestlane, pooleldi ukrainlane. Baltikumi pikkadest talvedest, kaasmaalaste flegmaatilisusest ja vene kogukonna vastu suunatud eelarvamustest väsinuna otsustab meie punapäine kaunitar ette võtta seikluse. Lõppude lõpuks on ta ju äsja lõpetanud keskkooli ja otsustanud leida metsiku armastuse väljaspool Tallinna. Nii saab Evast, sellest naiivsest tütarlapsest täiuslik kaaslane Irinale, et koos ette võtta nädalalõpureis Sankt-Peterburgi, kus tüdrukuid võtab vastu Saša – Irina internetisõber sotsiaalvõrgustikus Vkontakte. Tüdrukuid aitavad kohale meelitada VIP-pääsmed Dima Bilani kontserdile ja rohkelt bling-bling’i. Kahjuks ei lähe kõik päris plaanipäraselt. Tegelikult ei lähe üldse midagi nii, nagu algselt kavandatud: selgub et Saša on vanem, rikkam ja oluliselt enigmaatilisem, kui Eva ja Irina olid oodanud. Kui tüdrukud viimaks mõistavad, kes on kes selles vene süžees, võib taganemiseks juba hilja olla…

Eesti Ekspressi Raamat Book Description: Romaani „Kaarnad” tegevus toimub 1970. aastatel Rootsis Smålandi metsade vahel, kus elab oma vanemate ja noorema vennaga 12-aastane Klas Georgsson. Nende pere on juba põlvkondi soisel maal väikest talu pidanud. Muidugi on Klasi isa haaratud mõttest anda majapidamine edasi oma vanemale pojale… Klassi parimat õpilast Klasi rõhuvad temale kodus seatud ootused ja muu maailma pakutavad võimalused. Elu ei tee lihtsamaks ka armumine teesklematu loomuga Veronikasse ega külainimeste märkused Klasi isa aina veidrama käitumise kohta. Nii pageb Klas alatihti metsa ja jälgib linde – need on vabad ja saavad lennata, kuhu tahavad, aga tema peab jääma siia, metsade ja soode vahele. Liigutav psühholoogiline romaan „Kaarnad” on pärjatud mitme maineka Rootsi kirjanduspreemiaga, neist mõjukamad on August Strindbergi aastaauhind ja ajalehe Borås Tidning 2011. aasta debütandi auhind.

Eesti Ekspressi Raamat „Slummidiplomaadid” on kogumik humoorikatest ja nostalgilistest lühilugudest, mis jutustavad eestlanna Hella ja venelanna Alla sõprusest, lapsepõlvest Nõukogude Liidus, noorusest ning karjäärist. „Slummidiplomaatide” tegevus toimub peamiselt Tallinnas ja Brüsselis, aga ka mujal. Detailirohke ja emotsionaalne raamat kirjeldab naljavõtmes ametnikuelu ministeeriumis, Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga ning peategelaste hilisemat tööd neis organisatsioonides. Autorist: Marina Elbasaar on vankumatu Eesti patrioot. Ta on sündinud Lõuna-Eestis, lõpetanud ülikooli humanitaarteaduste vallas ning töötanud aastaid ametnikuna. Abielus. Marinale meeldib lugeda, kirjutada ja reisida, ta armastab lapsi ja loomi ning loodab endiselt, et planeedi Maa loodus on võimalik pöördumatust reostusest päästa.

„Okasroosike” on vendade Grimmide muinasjutt kuningatütrest, kes endale värtnaga sõrme torgates nõiduse tahtel saja-aastasesse unne vajub. Muinasjuttu on illustreerinud Siima Škop.