Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1121

Pöial-Liisi on väike heasüdamlik pöidlapikkune tüdruk, kes armastab väga päikesepaistet, linnulaulu ja lilli. Ühel ööl aga röövib kärnkonna mamma tütarlapse, et too oma pojale naiseks panna. Sellest saab alguse Pöial-Liisi muinasjutuline seiklus. Hans Christian Anderseni tuntud muinasjuttu on illustreerinud Siima Škop.

Mõistet „manööver” kasutatakse laialt eri valdkondades. Sõjanduses tähistab see eesmärgi saavutamist suurte purustusteta. Robert Leonhard kritiseerib Ameerika Ühendriikide relvajõudude võitlusdoktriine, mis kalduvad rõhutama hävitusvõimet, jättes liikumise – manööverdamise tõhusaima väljendusvormi – unarusse. Raamat annab huvitava ülevaate manöövri arengu kohta sõjapidamises, esitades sealjuures põhjaliku analüüsi meetoditest ja vahenditest vaenlase löömiseks. Üllatuslikult toob autor näiteid ka Alakesander Suvorovi ja Jan Žižka võidukäikudest ning julgeb teha etteheiteid edukaks tituleeritud operatsioonile „Õiglane põhjus“. 1990. aastatel kirjutatud raamat on ka kaasajal aktuaalne, sest sõdasid alustab ja lõpetab endiselt inimloomuse psühholoogiline aspekt, täpselt nagu Vana-Hiinas Sun Zi ajastul. Kolonelleitnant Enno Mõts, raamatu toimetaja

Neli aastat tagasi ilmus arvamuslugu, mis kandis pealkirja "Väike valge riik ja must president". Sellest ajast on Abdul Turay sulest taolisi Eesti elu julgelt ja otsekoheselt lahkavaid arvamusveerge ilmunud hulgi. Oma raamatus võtab ta teema ette põhjalikumalt. Abdul Turay on sündinud 1967. aastal Inglismaal Chelmsfordis ning õppinud Londoni Metropolitani ülikoolis (London Met), New Yorgi osariigi ülikooli Cortlandi kolledžis ja Soomes Tampere ülikoolis. Enne 2008. aastal Eestisse tulekut töötas ta mitmel kohal Briti valitsuse juures, muu hulgas kõnekirjutajana, kes koostas vastuseid ministritele parlamendis esitatud küsimustele. Ehkki Turay on veetnud suurema osa tööaastaid ajakirjaniku ja võrgulehe toimetajana Ühendkuningriigis, on ta saanud reporteripraktikat ka Kaug-Idas, töötades Taipeis ajalehtede Hong Kong Standard ja China News jaoks.

Elu on muinasjutt muinasjutus, mida kirjutame laenatud sulega laenatud paberile ja mida julgem on meie fantaasialend, seda põnevamad need muinasjutud saavad. „Elas kord üks Eesti tudengineiu, kes armus Egiptuse tudengisse…“ – nii algab minu muinasjutt ja just sellesse algusesse see raamat viibki. Seekord astub lugeja välja Egiptuse argipäevast ja tutvub kõige sellega, mis muudab selle argipäeva eriliseks. Nii satub ta idamaiste meeleolude keskele, antiiksele turule, vesipiibukohvikutesse, kaema kaunist kõhutantsu, nautima araabia kunsti ja sumedaid öid. Kuid mitte ainult. Lisaks peategelastest abikaasale Mohamedile, lastele Nadiinile ja Omarile, on selles muinasjutus oma lood rääkida ka teistel. Aga tulge, alustame algusest!

Sellest raamatust saab lugeda autori kolmest reisist paikadesse, mis jagasid aastail 2004–2006 ühist saatust. Kuigi kannatajaid oli veel paljude teistegi maade ja rahvaste hulgas, on selles reisikirjas kirjeldatud elu Tais, Indias ja Indoneesias. Need on paigad, mida laastas maavärin või sellele järgnenud tsunami. Tai riik langes kaosesse 2004. aastal, mil Indoneesia lähedal oli teadaoleva maailma ajaloo üks tugevamaid maavärinaid ja sellest sai alguse laastav hiidlaine. India Jammu ja Kashmiri osariigid kannatasid 2005. aastal rängalt naaberriigis Pakistanis esinenud väga tugevate tõugete tõttu. Sama juhtus 2006. aastal Indoneesia Jaava saarega. Kõigis neis loodusõnnetustes hukkus kokku üle 300 000 inimese, vigastada sai peaaegu sama palju. Autor rändas neis paigus kohe pärast katastroofe ja kirjeldab selles raamatus elu lihtsate inimeste keskel. Need on maailma rängimate õnnetuspaikade lood. Nagu ikka reisikirjades, nii leiab ka siit huvitavaid persoone, kentsakaid juhtumeid, huumorit, kurbust, traagikat ja lihtsalt mõnusat äraolemist. Raamatut ilmestab rikkalik fotovalik. Ivar Soopan on ajakirjanik, kes on 2004. aastast reisinud peamiselt sõja- või looduskatastroofi piirkondades – Iraagis, Süürias, Liibanonis, Palestiina aladel, Jordaanias, Kõrgõzstanis ja mujal. Reisidest Iraaki valmis 2008. aastal raamat Tappev uudishimu. 2010. Aastal ilmus reisiteemaline Seljakotiaabits. Soopan on kirjutanud ka kaks lasteraamatut: Kõik poisid ei saa suureks (2008) ja Head pahad poisid (2009).

Maakera on peaaegu kolme neljandiku ulatuses mereveega kaetud ja meri on seega inimkonna arengus alati kesksel kohal olnud. Seda nii andide, transpordi, teabevahetuse kui ka strateegilise ülevõimu mõttes. Geoffrey Tilli tunnustatud teos “Merevõim. Teejuht 21. sajandisse” on mõeldud laiale lugejaskonnale – tegev meremeestele, akadeemilistele uurijatele, merenduse õppuritele ja kõikidele, kellele pakub huvi merevõimu muutuv ja otsustav roll 21. sajandil. Raamatu koostamisel on kasutatud laia ringi eriala spetsialistide abi ja nõuandeid. 21. sajandi maailm on globaliseerumise kui inimkonna arengu vältimatu etapi juba omaks võtnud. Üha enam vaadeldakse maailma kui poliitiliselt ja majanduslikult üksteisega püsivalt seotud riikide ja piirkondade võrgustikku, millest sõltuvad nii maailma rahu kui heaolu. Samas on globaliseerumine otseselt merega seotud protsess. Just sellele tõdemusele ongi Geoffrey Tilli raamat üles ehitatud, kusjuures süüvitud on mereväe rolli rahvusvahelisse konteksti. Tähelepanu on koondatud Hiina, Jaapani, India ja Ameerika Ühendriikide mereväe poliitikale maailma üldise mereväearengu kontekstis. Samuti uuritakse tänapäeva merejõudude postmodernset tegevust, nagu korra tagamine, koalitsioonioperatsioonid ja mitmepoolne terrorismivastane võitlus. viitseadmiral Tarmo Kõuts

Noorteromaani "Müürililleks olemise iseärasused" peategelane Charlie on tõeline müürilill – ta ei paista oma kaaslaste seast millegagi silma, ent paneb asju tähele, oskab hoida saladusi ning mõistab. Keskkooli esimese aasta kaose keskel sõbruneb Charlie aga Sami, Patricku ja Bradiga, kes avavad noormehele hoopis uue maailma. Stephen Chbosky romaan koosneb 15-aastase Charlie kirjadest raamatu lõpuni tundmatuks jäävale sõbrale. Ta jutustab avameelselt oma hirmudest, muredest ja saladustest: parima sõbra enesetapust, lemmiktädi surmast, ebaharilikust suhtest perekonnaga, rahutuks tegevast armumisest ning esimestest kokkupuudetest alkoholi ja narkootikumidega… Kõige selle kõrval on Charlie elus väga olulisel kohal kirjandus, muusika ja filmid.

Tihti hoomame, et me ei saa aru iseendastki, rääkimata siis teistest inimestest. Ometi on suhtlemine pea ainus võimalus olla inimene inimeste seas. Kuidas saada õnnelikuks? Miks me ise oma elu raskemaks teeme? Kas kevad südames muutub paratamatult ka sügiseks ja talveks? Nende ja veel paljude muude inimeseks olemise mõistatuste üle arutleb selles Eesti Ekspressi kolumnisarjast Õnne valem alguse saanud raamatus psühholoogiline nõustaja Tiina Jõgeda. Priit Hõbemägi Milline on parima koogi retsept? Samasugune nagu õnne valem. Mõlemaid saab küpsetada erinevatest ainetest ja isesugustes vormides. Iga nädal ilmub mõni retseptiraamat ja eneseabiõpik, mis kõik leiavad tänuliku ostja. Aga Tiina Jõgeda teos on eriline. Emotsioonide metakulinaaria! Siin tutvustatakse kümneid kokkamise koolkondi. Muhedad ja mõnusad lood maiasmokale, nagu muffinid. Möödaminnes ka infot köögipoolelt, näiteks miks Osho on nii meeletult menukas. Põnev ja õpetlik lugemine . Toomas Paul Õnnelikkuse seisundisse püüdlevad teadlikult või alateadlikult kõik inimesed, kuid kahjuks on õnne uurimine jäänud psühholoogia peavoolust kõrvale. Tegeletakse depressiooni, suitsiidi ja isiksusehäiretega, kuid praktilist kasu annavad need uuringud vähe. Käesolev raamat täidab seda tühikut. Suurepärased mõtisklused inimesest koos psühholoogia valdkonna näidetega on mõnus ja silmiavardav lugemine igaühele, kes on aru saanud, et peale välis- ja materiaalse maailma eksisteerib midagi veel tähtsamat – inimese sisemaailm – ja just sinna on peidetud õnnelikkuse võti. Alar Tamming Raamatust leiad teemad, mis igale inimesele korda lähevad. Autor põimib need psühholoogi kompetentsuse ja ajakirjaniku ladusa sõnastusega elutarkuseks, mis ei ole pealetükkiv, mida on kerge ja nauditav lugeda ning milles kohtad hoopis ootamatuid, positiivsele lainele viivaid vaatenurki. See ei ole ühe öö raamat, seda tahad lugeda peatükkhaaval ja siis aru pidada või hoopis otsida üles algmaterjali, mida rohked kirjandusallikate viited võimaldavad. Airi Värnik

Romaani “Valge kuningas” jutustajahääl kuulub 11aastasele Djatale, kelle elu muutub jäädavalt päeval, mil kaks halli ülikonnaga meest ta isa minema viivad. Sellest hetkest peab Djata naabruskonna nolkidega kaklemise, radioaktiivse tolmuga kaetud platsil jalgpalli tagumise, esimese armumise ja relvasõbrast vanaisaga kasside tulistamise kõrval perepea rolli enda täita võtma ning püüdma sotti saada ka täiskasvanute maailmast. Ühel hetkel ääretult naljakas ja järgmisel õudusvärinaid tekitav “Valge kuningas” koosneb novellidest, mis illustreerivad tõetruult suureks kasvamise rõõme ja alandusi, moodustades tervikuna paljutahulise ja unustamatu portree elust ängistavas riigis, mis tegelikult võiks olla mis tahes endise idabloki maa. 1973. aastal Rumeenias sündinud ja 1988. aastal perega Ungarisse kolinud György Dragománi teine romaan "Valge kuningas" on pärjatud mainekate auhindadega ning tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Lisaks kirjutamisele tegeleb Dragomán aktiivselt ka tõlkimisega: ta on ungari keelde vahendanud Samuel Becketti, Irvine Welshi, I. B. Singeri ja mitmete teiste tuntud autorite loomingut.

Oli üks mees, kes päästis 20. sajandi esimestel kümnenditel Briti kuningapere. Selleks meheks ei olnud peaminister ega Canterbury peapiiskop. See oli Lionel Logue’i nimeline iseõppinud tundmatu kõneterapeut, keda üks ajaleht 1930ndatel tabavalt „kuninga päästnud nurgaarstiks” nimetas. Logue ei kuulunud Briti aristokraatiasse ega olnud isegi mitte inglane. Ta oli täiesti tavaline kodanik ning läbi ja lõhki austraallane. Ometi oli just Logue see, tänu kellele sai närvilisest ja kidakeelsest Yorki hertsogist üks brittide armastatumaid kuningaid läbi aegade. Selle senijutustamata loo Logue’i ja tulevase kuningas George VI vahelisest tähelepanuväärsest sidemest on Logue’i pojapoeg kirja pannud puhtalt oma vanaisa isikliku arhiivi ja päevikute põhjal. Lugu heidab valgust kahe mehe erakordselt lähedasele suhtele ning tutvustab ka kuninga naise, kadunud kuninganna Elizabethi, olulist rolli oma abikaasa maine ja valitsusaja päästmisel. „Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.

Uhhuduurlased on kuus seiklejat, kes tahavad jalgratastega maakerale tiiru peale teha. Nende eelmine matk lõppes Iraani pealinnas Teheranis ja just sealt nad järjekorras juba kolmandat teekonda jätkasid. Seiklejate teisest raamatust saab lugeda, kuidas Eesti mehest saab meile senitundmatu Iraani linna üle 40 aastaste usklike meeste kiirkäimistšempion; kuidas käepäraste vahenditega kodukeemiat valmistada; kuidas suhtutakse valgetesse seal, kus nad aastasadu on omakasupüüdlikult käitunud on, ja veel palju seiklusi, mis kodust kaugel aset leidsid. See on lugu ühest etapist pikemal teekonnal läbi elu ja võib-olla kauemgi veel.

Kui äsja orvuks ja saatuse hoolde jäänud Jacob Jankowski suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma. See on „Vendade Benzinide kõige imetlusväärseim etendus maailmas“ – teisejärgulise rändtsirkusega, mis Suure Depressiooni tingimustes püüab end vee peal hoida, liikudes lõputult linnast linna ja andes igal õhtul etendusi. Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline kraad, pannakse hoolt kandma tsirkuse loomade eest. Seal kohtab ta Marlenat, hobustega esinevat ilusat noort staari, kes on abielus karismaatilise, ent probleemse loomataltsutaja Augustiga. Ta kohtub ka Rosie’ga, elevandiga, keda tundub olevat võimatu õpetada, kuni Jacob leiab viisi, kuidas talle läheneda. „Vesi elevantidele“ on suurepärase aja- ja kohatunnetusega raamat. See jutustab loo kahe inimese vahel tärkavast armastusest, mis saab jagu uskumatutest raskustest maailmas, kus isegi armastus on vaid vähestele lubatud luksus.