Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 615

Jack Reacher on üksi, just nõnda, nagu talle meeldib, ja nautides palavat elektrilist New Yorgi õhtut, vaatleb meest, kes ületab tänava pargitud Mercedese juurde, et sõita sellega minema. Auto sisaldab miljon dollarit lunaraha. Selle raha maksja Edward Lane on pere tagasisaamiseks valmis maksma rohkemgi. Lane ise juhib ülimalt ebaseaduslikku palgasõdurite ettevõtet. Oma kaunitarist naise ja lapse leidmiseks ei kohku ta tagasi mingist rahasummast ega vahendist. Kättemaksuks kavatseb ta valla päästa Jack Reacheri, sest Reacher on maailma parim tagaajaja. Pahelise inimröövli jälil avastab Reacher oma palkaja minevikust ehmatavaid saladusi ning õõvastava draama otse räpase väikese pisi¬sõja südamest. Ta hakkab taipama, et Edward Lane’il on midagi varjata. Midagi inetut. Midagi suurt. Ent Reacher teab ka, et mängust väljumiseks on ta asjaga nüüd liiga tihedalt seotud. Ainuke moodus, kuidas tuua tõde päevavalgele, on käia raskemat teed, nagu öeldi vanasti sõjaväeteenistuses. Niisiis alustab Reacher nullist. Töötab detailide kallal ja järgib juhtlõngu. See, mis algas New York Citys, jõuab plahvatusliku lahenduseni kolm tuhat miili eemal unises Inglise maakohas, kus Reacher tegutseb üksinda varjude keskel, relvastatud, ohtlik ja võitmatu.

Limonov ei ole väljamõeldud tegelane. Ta on olemas. Ma tunnen teda. Ta on olnud ukraina pätt, Brežnevi-aegse nõukogude underground-kultuuri iidol, New Yorgi paadialune ja Manhattani miljardäri teener. Menukirjanik Pariisis. Ta osales Balkani sõdades ja lõpuks sai temast kommunismijärgse Venemaa tohutu segaduse keskel noorte desperaadode partei vana karismaatiline juht. Ta ise näeb endas kangelast, kuid sama hästi võib teda pidada lurjuseks. Mina talle hinnangut ei anna. Emmanuel Carrère Emmanuel Carrère (snd 1957) on üks praeguse aja mõjukamaid prantsuse kirjanikke. Puhtast ilukirjandusest alustanud ja juba sellega tuntuks saanud autor on paari viimase aastakümne jooksul liikunud dokumentaalromaani radadel. Just selles žanris on ta välja kujundanud selgesti äratuntava omailma. Carrère’i uus lähenemine sai alguse võikal tõsielulool põhinevast raamatust „Vaenlane” (e.k 2002). Carrère’i dokumentaalromaane iseloomustab autori jõuline kohalolek, kuid samas loobumine hinnangu andmisest. Carrère ei mõista kohut, vaid püüab mõista. Temaga on huvitav kaasas käia.

Undinė Radzevičiūtė romaani „Kalad ja draakonid” tegevus liugleb ühest sajandist ja maailmajaost teise, kirjeldades jesuiitide misjonitööd 18. sajandi Hiinas ja veidi iseäraliku perekonna elu ühes suvalises Euroopa (võimalik, et Leedu või Poola) suurlinnas 21. sajandil. See on lugu 18. sajandi eurooplase unistusest muuta kogu maailm, sealhulgas Hiina, endanäoliseks ja Vana Maailma vastuseisust sellele. Lugu kultuurikontaktidest, kauge ja võõra ahvatlusest ja allutamispüüust, aga samas ka hirmust ja mõistmatusest võõra ees. Romaan mängib ka keeleliselt võõruse efektiga. Raamatu rohked dialoogid on kui pingestatud pingpongipartiid, milles on möödalööke ja pihtasaamisi, pallipüüdmisi ja tagasipõrgatusi. Leedu üks rahvusvaheliselt tuntuim nüüdiskirjanik Undinė Radzevičiūtė (snd 1967) on õppinud Vilniuse Kunstiülikoolis ja töötanud aastaid reklaamialal. Esimese romaani avaldas ta 2003. aastal. „Kalad ja draakonid” on tema neljas romaan ja see on pälvinud tunnustust nii Leedus (Leedu aasta raamat 2013) kui ka kogu Euroopas (Euroopa Liidu kirjandusauhind 2015). Eesti keeles on varem ilmunud Radzevičiūtė jutukogu „Ei mingit Baden-Badenit” (LR, 2014).

Slough House’i suunatakse kõik luureteenistuses käki kokku keeranud liikmed, olgu põhjuseks rongi unustatud salajased failid, untsu keeratud jälitustöö või joomarlusest tingitud usalduskaotus. Nemad on luureteenistuse mustad lambad – äraaetud hobused – ja kõige pettunum nende seas on River Cartwright, kelle päevad mööduvad mobiiltelefonivestlusi üles tähendades. Kui aga röövitakse üks noormees ja röövijad tal otse-eetris pea otsast ähvardavad võtta, näeb River selles võimalust enese lunastamiseks. Kas ohver on see, kellena teda esitletakse? Ja kuidas on röövijad seotud põlu alla sattunud ajakirjanikuga? Kella tiksudes avastab River, et kõigil on omad eesmärgid.

Triinu Merese romaani „Lihtsad valikud“ tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare’i aegadest peale. Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine“ (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud“ 2015, „Mullast oled sa võetud“ 2013, „Viirastuslik rügement“ 2012). Triinu Merese romaan „Lihtsad valikud“ sai 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. koha. Romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus: „Triinu Merese teoses võlus žüriid peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugejat oma fantaasiamaailm ilma pikemate selgitusteta omaks võtma.“

20.45. Muidugi on tõsi, et olen palju kordi kujutlenud, kuidas lähen ultraheliuuringule koos Markiga ja kuidas Danieliga – aga ometi mitte mõlemaga korraga. Ikka veel vallalisele ja lastetule Bridgetile, kelle bioloogiline kell tiksub juba kuuldavalt valjusti, saab osaks üllatus, et ta on rase. Aeg-ajalt kipub selle vägagi teretulnud seisundiga seotud rõõmu varjutama aga päris oluline ja vastikult ebamugav küsimus: kes on lapsukese isa? Kas lugupeetud ja korralik Mark Darcy, silmapaistev inimõiguste eestkõneleja? Või hoopis võluv ja vaimukas Daniel Cleaver, silmapaistev jobukakk? 19.00. Jääb mulje, nagu oleks nende kehastuses tegu ühe täiusliku mehe kahe poolega, kes üritavad terve elu teineteist üle trumbata. Ja nüüd etendab see komplekt oma näitemängu edasi mu kõhus. Juba tuntud headuses humoorikas ja liigutavas loos, mis räägib lapseootuspaanikast ja emadusõndsusest, aga ka seltskondlikust, töisest, tehnoloogilisest, kulinaarsest ja sünnituspabinaga koos käivast kaosest, on Bridget Jones – globaalne nähtus ja kogu maailma kõige armastatum üksiklane – tagasi, kõht ees. HELEN FIELDING on kirjutanud Bridget Jonesist raamatud „Bridget Jonesi päevik“, „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jones: poisi järele hull“. Üksiti kuulus ta ka nende raamatute põhjal valminud filmide stsenaristide hulka. „Bridget Jonesi beebi: päevikud“ on tema kuues romaan. Tal on kaks last ning ta elab vaheldumisi Londonis ja Los Angeleses. „Helen Fielding on humoorikamaid briti autoreid ja koomiline Bridget Jones on geniaalne tegelaskuju.“ – Nick Hornby „Säravalt humoorikad lood!“ – Salman Rushdie

Eva Koffi romaanis „Sinine mägi“ põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel. Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust. Stiilitäpselt kirja pandud “Sinine mägi” suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni. "Eva Koffi „Sinine mägi“ pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. Lugedes romaani tegelaste omavahelistest liginemistest ja eemaldumistest, kerkib silme ette köielkõnd, tasakaaluharjutus kahele, mida tuleb õppida käigu pealt – armastuses ei viida läbi õppusi. Läheduse mõistmine on ühtlasi lähedaste lõppematu mõistatamine, ikka jääb midagi üle või vajaka. Ent samas võib Koffi romaan viia mõttele, et isegi kui armastuses pole täielik tasakaal võimalik, võib vääratades avaneda uus suund, kaaluta olekus selguda asjade tegelik kaal."Jan Kaus Eva Koff (snd 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. „Sinine mägi“ on tema esimene romaan. Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi – alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. Vera ei ole sugugi külm, sõnatu ega tundetu. Ametilt on ta medõde, ent kutsumuselt surijate kannatuste leevendaja. Ka temale endale langeb osaks kuhjaga kannatusi: vägistamine, vägivaldne lähisuhe, poja surm, lähedaste reetlikkus. Õnneks kohtab ta oma eluteel ka lahkeid inimesi, seda eriti sattudes Tveri oblastis kunagisse eestlaste asundusse Nurmekundesse. Pjotr Aleškovski (snd 1957) on hariduselt ajaloolane ning töötas aastaid Kesk-Aasias arheoloogina väljakaevamistel ja Põhja-Venemaal ajaloomälestiste konserveerijana, enne kui pöördus 1990ndate keskel kirjanduse radadele. On avaldanud mitmeid proosakogumikke ja romaane, „Kala. Ühe rände lugu“ pääses 2006. aastal Vene Bookeri lühinimekirja. Aleškovski on tuntud ka ajakirjaniku, tele- ja raadiosaatejuhina.

648 tsitaati. 93 maailma kõige edukamat ja põnevamat inimest. Vähemalt 7 tsitaati igaühelt! Tsitaadid on kogutud kokku maailma erinevate tsitaadilehtede TOPide põhjal, ehk lugejate poolt kõige rohkem hinnatud tsitaadid. Lisatud on ka 7 põnevat eestlast. 7 pole siin raamatus juhuslik number, vaid sellel on tugev tähendus. See toob õnne ja sümboliseerib arengut. Piibliski on see kõige sagedamini esinev number. Kindlasti leiad siit tsitaate, mis kõnetavad just sind ja just praeguses eluetapis, andes sulle paraja motivatsioonilaksu. Kas teadsid, et sõnadel motivatsioon ja emotsioon on üks tüvi – motore ehk liikuma. Motivatsioon on see, mis kannustab meid liikuma eesmärkide poole. Emotsioon aga see, mis motivatsioonile kütust annab. Nii täituvadki meie unistused!

Ragne on Pärnu-Jaagupis elav 6 lapse ema, kes töötab Pärnus kvaliteedijuhina. Abielu rekkajuhist abikaasaga ei ole kõige õnnelikum, sest mees ei osale kuidagi pere tegemistes. Perekondlikule õhtusöögile eelistab mees pigem koos sõpradega olemist. Kõik laste ning majapidamisega seonduv on samuti Ragne õlul. Täielik supernaine, nagu kõrvaltvaatajatele tundub. Ühel päeval saab aga Ragne günekoloogilt ootamatu diagnoosi. Ellujäämise nimel peab naine oma elu ja suhteid korrastama hakkama. Kuidas ta seda teeb, saad lugeda raamatust. ,,Mina, supernaine, jään ellu!" on Heli Künnapase romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat" viies raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad.

ÕDE FIDELMA MÜSTEERIUMID Üle üheksa aasta jõuab eesti krimisõpradeni järjekordne õde Fidelma mõrvamüsteerium! Aastail 2006–2008 jõudsid kirjastuse Odamees vahendusel Tiia Krassi hõrgus tõlkes eesti keelde kolm esimest õde Fidelma lahendatud mõrvajuhtumit. Nüüd on lugejate ees järjekorras 4. Fidelma nutikust ja külma närvi nõudev mõrvade ja kadumiste sasipundar. KAVAL MADU Iirimaa edelarannikul asuva üksildase kloostri kaevust tõmmatakse välja tundmatu naisterahva peata laip. Surnukeha üks käsi pigistab krutsifiksi, teise ümber on seotud paganlik surmasümbol. Samal ajal leitakse läheduses merelt täies purjes gallia kaubalaev, mille meeskond ja last on justkui nõiduse läbi aluselt kadunud. Küll aga avastab kloostrikaevust leitud mõrvaohvri juhtumit lahendama kiirustav õde Fidelma inimtühjalt laevalt vereplekke ning oma sõbrale, saksi mungale Eadulfile kuuluva raamatu… Kes on kloostrikaevu visatud mõrvaohver? Kuhu kadusid gallia kaubalaevalt selle meeskond ja last? Kas need kummalised juhtumid on omavahel seotud? Ning kui jah, siis kes on nende eest vastutav? Kildare'i õde Fidelma peab Issanda aastal 666 lahendama selle erakordselt keeruliste vihjete ja õudustäratavate sündmuste sasipuntra ning tooma süüdlased kohtu ette.

Jubinaid olemisest ja äraolemisest, piiridega ja piirituid.