Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 618

„Balthazar” on Lawrence Durrelli neljaköitelise romaani „Aleksandria kvartett” teine köide, mille tegevuspaik on Teise maailmasõja eelne Aleksandria Egiptuses. Autor toob taas lugeja ette Vahemere idaosa möödunud sajandi alguse kosmopoliitse ja värvikireva õhustiku. Nüüd avaneb meile minategelase, tema armukeste, sõprade ja tuttavate traagiline lugu teisest vaatepunktist. Nimelt on esimese romaani minategelase käsikirjale lisanud oma kommentaariumi tegelane nimega Balthazar, homoseksuaalist arst ja kabalist, kes esineb ka „Justine’is”. Minategelane on dilemma ees, kas avaldada „Justine” esialgsel kujul või lisada sellele ka Balthazari kommentaaridest ilmsiks tulnud teave. Nimelt oli ta olnud täiesti pime tõsiasja suhtes, et tema armsam Justine oli samal ajal suhtes ka esimeses köites enesetapu sooritanud kirjaniku Pursewardeniga. Kumb neist oli peibutuspart naise abikaasale Nessimile? Tema või Pursewarden? Kelle vastu olid naise tunded tõelise(ma)d? Ja üldse, kes on loomult Nessim? Kas vaid armukade abikaasa või eluohtlik, ka mõrvaks võimeline inimene? Kõik jääb pooleli, et jätkuda kolmandas romaanis „Mounto¬live”. Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. „Justine”, 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, ilmus Eesti Raamatult 2016. aastal. Tsitaadid „Imelik, eks? Ta oli Justine’le mingis mõttes õige mees, aga samas, nagu sa kindlasti tead, on armastuse seadus, et niinimetatud „õige” inimene juhtub meie teele alati kas liiga vara või liiga hilja.” „Mängurid ja armukesed mängivat tegelikult selleks, et kaotada.”

Näha, mäletada, mõista. Kõik sõltub sellest, kus sa seisad. Kui ta esimest korda Hammarsi tuli, ei olnud ta veel aastanegi ega teadnud midagi suurest ja vapustavast armastusest, mis ta sinna oli toonud. Õieti oli armastusi kolm. Isa ja tütar istuvad, makk kahe vahel. Nad olid kavatsenud oma ühises raamatus dokumenteerida vananemist. Aga kui nad lõpuks tööle hakkavad, on vanadus isa kätte saanud, nii et vestlused on katkendlikud ja ettearvamatud. „Rahutud” on mänglev, sondeeriv ja žanriülene romaan lapsest, kes tahab iga hinna eest täiskasvanuks saada, ja vanematest, kes tahaksid pigem lapseks jääda, ning mälestustest, unustamisest ja paljudest lugudest, mis moodustavadki elu. Linn Ullmann (1966) kuulub norra noorema põlvkonna silmapaistvamate kirjanike hulka. Varem on eesti keeles ilmunud romaanid “Enne kui sa uinud”, “Hüvastijätt Stellaga”, „Halastus“, „Õnnistatud laps“ ja „Kõige kallim“.

Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud teose teine osa keskendub Humboldti Venemaa-ekspeditsioonile ja hilisemale elukäigule. Palju tähelepanu pöörab autor sellele, kuidas Humboldti tõekspidamised ja avastused mõjutasid teisi silmapaistvaid loodusteadlasi. Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem. Humboldt oli väsimatu rändur ja vaatleja, kes oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustööde ja raamatute vahendusel kogu maailmaga jagas. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada.

Keelatud tunded Surmav katk Maa saatus on üheainsa tüdruku kätes… Cinder on Uus-Pekingi parim mehaanik ja ühtlasi küborg. Kasuema häbistab teda igal võimalusel ja süüdistab teda kasuõe ootamatus haiguses. Kui tema elu põimub aga ootamatult võluva prints Kai omaga, kistakse ta sündmuste keerisesse, kus tuleb ühtviisi tegeleda kurja kuninganna nurjatute plaanide ja omaenda mäslevate tunnetega. Cinder peab valima kohuse ja vabaduse, ustavuse ja reetmise vahel. Maa tuleviku kaitsmiseks peab ta paljastama oma mineviku sügavaimadki saladused. See pole säärane muinasjutt, millist teie armas vanaema jutustas. Ometi ei unusta te seda iialgi. – „Kuukroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.

"Kindlus õhus" (1990) on järg romaanile "Howli liikuv kindlus", mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga. Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos oma perekonna ja liikuva kindlusega. Samal ajal aga elab kaugel Rashpuhti Sultanaadis unistajast vaibamüüja Abdullah. Tema armastatu röövitakse, ja selgub, et sama hädaoht, mis ähvardab printsess Valeriat, ähvardab ka neid. Eelmise raamatu tegelased hakkavad sündmustikku sekkuma esmapilgul varjatult, mitmed neist ka võimsatest jõududest äranõiutult, kuni selgub, mis neid kõiki mõjutanud on.

„Howli liikuv kindlus“ (1986) on briti kirjaniku Diane Wynne Jonesi romaan, millest on tehtud aastal 2004 animefilm. See purustas Jaapanis kassarekordeid, sai Oscari nominatsiooni parima animeeritud filmi kategoorias ja sellel on tuhandeid fänne üle maailma. Romaan ise on võitnud aastal 2006 Phoenixi auhinna. Peategelaseks on kübarategija vanim tütar Sophie, kelle Kõnnumaade Nõid vanaeideks moondab. Ehmunult oma kodust põgenev Sophie jõuab kurikuulsa võluri Howli juurde, kelle liikuvast lossist ta püüab ka peavarju leida. Nõidusest vabanemiseks peab Sophie hakkama saama võlur Howliga, sõlmima lepingu tuledeemon Calciferiga ja ka Kõnnumaade Nõiale endale vastu astuma. Seda tehes avastab ta, et nii võlur Howlis kui temas endas peitub palju rohkem, kui ta kunagi arvanud on.

Trantori impeerium on aastal 11000 üha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Sõltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab töödelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall. Ootamatult satub Florina külaelanike hulka mälu kaotanud mees Rik, kelle kohalik külavanem ühe talutüdruku hoolde usaldab. Pikkamööda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et kõik Florinal on määratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse üksikasjad meenuvad vaid järk-järgult, kui üldse… Selgub, et paljudele poliitilistele jõududele tema ja ta sõnum ei meeldi ning ta on sunnitud põgenema. Algab keeruline mäng sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille võtmeks on seesama maalane Rik.

Harry Dresden on võlur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis ületavad inimvõimete ja inimkujutlusvõime piire. Sest vahel juhtub igapäevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hästi ei lähe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmõrva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha pärast, sest võlurid on ju vaesed, kuid asi läheb kiiresti isiklikuks. „Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Võite seda nõidumiseks kasutada, kui riskite. Olen võlur. Käin tööl ühes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv võlur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekülgedelt alajaotusest „Võlurid”. Uskuge või mitte, olen seal ainus. Mu reklaam näeb välja nii: HARRY DRESDEN – VÕLUR Kadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud. Konsulteerimine. Nõustamine. Mõistlikud hinnad. Armujooke, tühjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lõbustusi ei pakuta. Te üllatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et küsida, kas mõtlen seda tõsiselt. Aga kui oleksite näinud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks põrmugi selles, et ma mõtlen seda tõsiselt.“

Naine, lapsed, koer ja vanamoeline maja… Lapsest saadik sellest unistanud Gabriel on kogunud vaevaga raha ning juba valmis maja ostma, kui keegi astub talle teele risti ette.

Minu töö – see on minu jaoks kõik! Vähemalt nii mõtles noor andekas advokaat Frederica, kelle enesekindla ärinaise maski taga oli peidus sootuks teistsugune naine – uje, haavatav ja armastust ihalev. Kohtumine Damieniga pani aga tema enesekindluse kahtluse alla ning sundis seni kõigutamatuna tundunud väärtushinnangud üle vaatama. Tõepoolest, palju ei puudunud, et ohjeldamatu soov iseseisvus säilitada oleks saanud saatuslikuks armastuse, naise jaoks võib-olla ainukese tõelise väärtuse leidmisel.

Tundeid vaos hoidev, arukas ja intelligente Iris on leppinud teadmisega, et armastus pole tema jaoks. Austajaid on tal palju, kuid tõeline armastus ei taha kuidagi tulla. Siis aga, kui ta kohtab Brianit, muutub tema elus kõik. Mees äratab temas sellised tunded, mille olemasolu ta – pealaest jalatallani praktiline, asjalik ja kaine ellusuhtumisega naisterahvas – isegi kahtlustada ei osanud. Ja tema mõõdukale, rahulikule elule on tulnud lõpp.