Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 709

Ise tehtud on alati kõige paremini tehtud. Olgu kodu, püksid või kirst. Romaan „Kõike head, Toriseja!“ räägib padusoomlaslikest põhiväärtustest, elust, surmast ja paneelmajade ehitamisest. Toriseja on otsustanud kirjutada endale ise järelehüüde, sest kes teine tunneks paremini tema elu ja tegemisi. Hauakivigi olgu aegsasti valmis, kui kord juba odavalt saab. Testamendis võtab toriseja kokku oma materiaalse ja vaimse pärandi, mida on ei rohkem ega vähem kui terve põlvkonna jagu. Toriseja tahab ise otsustada, kes saab maja, kes Vord Eskorti ja kummale miniale jääb kumb perenaise ehetest. Samal ajal heidab vana mees pilgu ka tagasi minevikku, asjade algusesse, sünnile ja lapsepõlve. Elule tagasi vaadates tuleb torisejal tunnistada, et temagi on teinud elus mõne vea. Ühe või kaks, oleneb, kuidas lugeda. Eesti keeles on ilmunud varem Tuomas Kyrö „Kerjus ja jänes“ (Tänapäev, 2012).

Kui põrgu on koht maa peal… Endine kriminaaluurija Thomas Ravnsholt hüüdnimega Ronk üritab pärast oma armastatu lahendamata mõrva eluga edasi minna, kui prominentne ärimees Ferdinand Mesmer talle ootamatult tööd pakub. Ronk peab üles otsima Mesmeri poja Jakobi, kes kümme aastat tagasi kurikuulsa sekti asutas ja seejärel kadus. Ronga otsingud viivad ta süngele teekonnale sekti müüride vahele, kus füüsiline vägivald, ajupesu ja vaimude väljaajamine on igapäevased nähtused. Maapealse paradiisi asemel ootab teda ees põrgu. „Sekt” on kõhedust tekitav lugu oma reeglite järgi toimivast suletud maailmast ja saladuses hoitud minevikust. Tegemist on Michael Katz Krefeldi populaarse kriminaaluurija Ronga sarja kolmanda osaga.

Kathleen Tessaro, New York Timesi menuki „Lõhnakoguja“ autori uue kaasahaarava ajaloolise romaani „Haruldased esemed“ peategelasteks on kaks väga erinevat sõbrannat, keda ühendab ohtlik saladus. Maeve Fanning on Bostoni iiri immigrant, kes elab koos lesest emaga linna vaesemas piirkonnas North Endis. Nutikas ja südikas punapea on otsustanud keerulistest oludest kiuste välja rabeleda, ent kahjuks on Maeve’il paar ohtlikku nõrkust – juhusuhted võõraste meestega ja alkohol –, mis viivad ta õige pea peadpööritavale allakäiguteele. Kui pinged viimaks üle pea kasvavad, leiab Maeve end vaimuhaiglast, kus ta kohtub salapärase noore naisega, kes just nagu temagi ei suuda ega tahagi varjata vabaduseiha, mida 1930. aastatel daamidele sobimatuks peetakse. Haiglast välja pääsenud, otsustab Maeve alustada puhtalt lehelt. Ta saab tööd omapärases antiigipoes, mille klientideks on Bostoni kõige varakamad ja eriskummalisemad kollektsionäärid. Poeke on kui salapäraste ja haruldaste esemete paradiis, mis annab Maeve’ile võimaluse piiluda Ameerika seltskondliku koorekihi maailma. Van der Laaride perekonna häärberisse üht hinnalist saadetist kohale viies põrkab ta kokku kaunitarist seltskonnadaami Diana Van der Laariga – ja tunneb temas ära haiglas kohatud tüdruku. Suhtlus võluva, ent vaimselt ebastabiilse Diana ja tema kütkestava venna Jamesiga seob Maeve’i aina tugevamini Van der Laaride perekonnaga ning tõmbab ta maailma, mis on täis moraalitust, pettusi ja reetmist. Perekonna jõukusest lummatud ja oma mineviku eest põgeneda üritav Maeve on sunnitud vaatama otsa oma sügavamatele saladustele ja jõudma otsusele, kui kaugele ta on valmis uue elu nimel minema.

Harry Svensson ärkab keset suveööd selle peale, et üks võõras tüdruk taob tema Solvikeni maja uksele. Nii pea kui ta ukse avab, jookseb tüdruk tema voodi alla peitu. Kõigest mõni hetk hiljem kuuleb Harry maja ümber liikumas kahte meest, kes ilmselt tüdrukut otsivad. Järgmisel päeval püüab Harry välja uurida, milles on asi, ent kümneaastane Emma on kohutavalt hirmul ja julgeb vaevu suud paotada. Kes on need kaks, kes tüdrukut otsivad, ja mida kasvatatakse sügaval metsas suures kasvuhoones? Kuidas on motojõuk Dark Knights seotud meedia eest varju hoidva jõuka Björkenstamide perekonnaga? Ja mis on juhtunud Emma isa ja emaga? Aeglaselt, kuid järjekindlalt jõuab Harry jälile saladusele, mis on palju süngem, kui ta eales oleks osanud arvata. Mats Olsson on ajakirjanik, kes on viie aastakümne jooksul kirjutanud artikleid nii muusikast, filmist, spordist, toidust kui ka USAst ja paljust muust. Tema esimene krimiromaan Harry Svenssoniga peaosas „Karista ja lase surra” ilmus kirjastuselt Varrak 2016. aastal.

Äsja tööle ennistatud vastuoluline uurija William Fawkes, keda hüütakse Wolfiks, on vana kalana enda arust kõike näinud, kuni ta kutsutakse kuriteopaigale, kus ta sõber ja endine paarimees Emily Baxter viib ta äärmiselt ebatavalise laiba juurde. Kuue ohvri amputeeritud kehaosadest on kokku õmmeldud marioneti moodi surnukeha, mis saab ajakirjanduses tuntuks Kaltsunuku nime all. Londoni politsei tapmiste ja raskete kuritegude osakonna juhil Simmonsil, Wolfil, Baxteril ja tolle praktikandist paarimehel Alex Edmundsil tuleb ohvrid tuvastada ja välja uurida, mis neid omavahel seob. Panused lähevad aga järjest kõrgemaks, kui Wolfi eksnaine, reporter Andrea Hall saab anonüümse paki kuriteopaigal tehtud fotode ja nimekirjaga, kus on kuus nime ja kuupäevad, millal Kaltsunuku tegija oma järgmised ohvrid tapab. Viimasena on nimekirjas Wolfi nimi. Hullumeelse tempo, uskumatute süžeepöörete ja musta huumoriga vürtsitatud „Kaltsunukk” on Daniel Cole’i esikteos, mida peetakse üksmeelselt üheks 2017. aasta silmapaistvamaks kriminaalromaaniks. Romaani avaldamisõiguseid müüdi juba enne ilmumist rohkem kui 30 riiki. Cole on kirjanduses täiesti uus tegija, varem on ta töötanud parameedikuna ning osalenud nii loomakaitseühingu kui ka merepääste heategevusorganisatsiooni tegevuses.

Noor mees Roald Amunds põgeneb elu eest. On 21. sajandi lõpp ja Roald, kõrgelt hinnatud tehnik riigis, mida varjatult juhib võimas tehisintellekt Heylel, on saanud liiga palju teada Gygese sõrmuse nimelise viiruse kohta ning see on talle hirmu nahka ajanud. Sel maal on suur osa inimestest lasknud endale paigaldada aju laiendava mooduli, mis muudab nad tervemaks, targemaks, jõukamaks ja vägevamaks kui teised lihtsurelikud. Nood laiendatud valitsevad kogu riiki ja Roaldi põgenemine ähvardab nende heaolu. Heyleli ärgitusel algab suur inimjaht. Roald satub pagemise käigus tööle kinnisesse saekaatrisse, karastub sealsete rohmakate meeste seltskonnas, õpib enda eest seisma ning kiindub saekaatri omaniku nägusasse tütresse. Peagi muutub aga jalgealune taas tuliseks ning põgenemine jätkub kuni vältimatu vastasseisuni. Filmitööstus on toitnud inimeste fantaasiat piltidega sellest, kuidas tehisintellekt tuleb ja valitsemise üle võtab. Kuidas see tegelikult toimuks? Kas me üldse märkaksime hetke, kui ka mõtlemist allhankena sisse hakatakse ostma? Kaido Tiigisoon on pikka aega töötanud elektrooniliste kanalite arendajana ning kujutab hästi ette, mida ühiskonnale tähendab privaatsuse kadumine ja kui lihtne on tegelikult tänapäeval rünnata kogu inimsugu, ilma et peaks toolilt tõusma. „Kus pingviinid ei laula“ on Tiigisoone esikromaan.

Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed võtavad endalt elu erinevatel hirmuäratavatel viisidel. Kõik vabasurma läinud noored fännasid muusikut nimega Nälg ja kõikide surnukehade juurest leitakse vanamoodne pleier ja kassett. Juhtumeid hakkab uurima triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus” tuttav politseikomissar Jens Hurtig. Kunstnikust sõbra Iisaku kaudu satub Jens vabaajakeskusse, kus noored Nälja fännid koos käivad. Nende seas ka sõbrannad Maarja ja Vanja. Vanja on lapsendatud ega saa oma kasuvanematega eriti hästi läbi. Oma varasest lapsepõlvest on tal vaid üks foto. Sel pildil istub ta Pärsia vaibal. Tuleb välja, et samasugune vaip on omal kohal ka Nälja lapsepõlvemeenutustes… Sünge põnevik „Klaaskehad” kõneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kättemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jälgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsüühika tumedatesse soppidesse ja näitab, kui kaugele võib kunsti nimel minna. „Klaaskehad” on Erik Axl Sundi kurvameelsusetriloogia esimene osa.

Bookeri auhinna laureaadi, jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro romaani „Maetud hiiglane“ tegevus toimub kuningas Arthuri järgsel Inglismaal. Väikeses külakeses elav vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Ähmaselt sellepärast, et üle terve maa roomav udu näib võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Minevikust ei mäletata ei õnnelikke hetki ega ka mitte valusaid mälestusi. Tundub, nagu liiguks kogu maailm kahe vanainimese sammude tempos. Jõudnud sakside külasse, saavad nad tunnistajaks seal toimuvatele sündmustele ning liiguvad edasi juba suurema reisiseltskonnaga. Igaüks neist otsib midagi. Axl ja Beatrice oma poega, saksi sõjamees õiglust, temaga liitunud poiss oma ema ja hiljem nende seltskonda lisandunud Sir Gawain salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe, kes paiskab välja mälu hävitavat udu, ning pruugib vaid lohe tappa, kui mälu taastub. Kazuo Ishiguro jutustamisviis on petlikult kiretu ja miski ei ole siin päris see, millena näib. Armastuse ja unustamise kõrval on raamatu teiseks oluliseks teemaks võltsmälestused, see, kuidas inimesed ise oma mälestusi kujundavad ja kuidas rahvad oma minevikku loovad. Ishigurole on omane üllatada iga uue teose puhul uue vormiga. Kui tema eelmises raamatus „Ära lase mul minna“ (e.k 2015) on ulmesugemeid, siis „Maetud hiiglases“ võtab kirjanik appi fantasy’le omased võtted.

Romantilise jutustuse "Mu koju tood sa" peategelane on Katrin, kes pärast valitsuse vahetumist kaotab haridusministri töökoha. Naine naaseb kodusesse Pärnu-Jaagupisse, kus asub tööle ajalooõpetajana. Ootamatult satub ta Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri koduste probleemide keskele. Romantilisi hetki pakub endine koolivend Tanel. Kes ja kuidas selle kõige keskel koju jõuab, loe juba raamatust. "Mu koju tood sa" on Heli Künnapase sarja "Mõni õhtu romantikat" teine raamat. Sarja kõigi raamatute tegevus toimub Pärnu-Jaagupi ja Pärnu kandis, kuid kõik teosed on eraldiseisvalt loetavad. Igapäevastest tegemistest kirjutab autor blogis: http://minuiluselumaal.blogspot.com

This is a story about a young man misleading travels and challenges in life, about different people and places he visited. About home a school. Love and hate. Money and happiness. Vodka and vices. From life itself. Many readers might recognize themselves in some occasions, maybe even they have experienced something like that or lived it through. Déjà-vu. We're all still humans, and humans often get lost during their travels. There are still fictional characters and events – which are real, which are fictional, is for the reader to decide. The main character Hans, with a restless soul, has traveled to every place is Estonia in search of work & happiness and has often found himself abroad, met & spoken to many different types of people. With nobleman and thieves. Slept under the night sky and also in luxurious hotels. Tasted the waters from a road ditch and tasted wines in the finest restaurants. Felt the power of money and helplessness, when there's no money. Met lies and ultimate honesty on his road. Has he learn`t anything from all of that? That will come out later. One's for sure – there are same types of people over here and across the border. There are no bad and good nationalities; there are only bad and good people.

Egert Rohtla tunnistab, et tema reisimise stiil on tavapärasest erinev: “I don’t do safe travel, või vähemalt nii mulle meeldib mõelda. Ma tahan elu näha nii, nagu ta on, seda ootamatult tabada. Mitte vältida halbu kante ja valida üksnes häid, turvalisi. Ma ei taha näha, mida nad tahavad, et ma näeksin. Ilusad fassaadid ja kaunid naeratused on ahvatlevad, aga ma tahan täiskomplekti. Ma tahan näha ka viha ja sõimu ja tigedust. Valesid. Jultumust.” Lisaks värvikatele reisimuljetele ja uskumatult põnevatele elamustele on selles raamatus hulgaliselt karaktereid, kelle lood Egert on edasi andnud. Kuidas ja miks reisitakse, mida üldse otsitakse maailmas ringi kolades? Või, mille eest püütakse põgeneda … Loe ja saad teada. Tee viib läbi: mahajäetud majade hipikommuunide odavate hostelite Rändaja kohtub: tänavamuusikute kodutute matkajate mafioosode pagulastega Lugeja saab: sisekaemuse ränduri mõttemaailma julgustuse reisida tükikese maailmast.

Mu välkkiire otsus ühe suvenädala jooksul Prahat avastada kujunes hoopis aastatepikkuseks armastuslooks Tšehhi ja tšehhiga. Neist nüüd igapäevaselt eemal olles tunnen, et kuskil minus on peidus pisike tšehhitar, kes aeg-ajalt pead tõstab, kui kõrvu kostab tuttav veider-kaunis-susisev slaavi keel mõne lõbusa uue aja Švejki suust. Siis meenutan nostalgilise muigega aega, mis sai veedetud nii majesteetlikus Prahas kui ka maamehelikult sõbralikes külades ja õdusates väikelinnades. Kord hämarates veinikeldrites jumalate jooki maitstes, mööda laasi ja losse uidates, koolilastele tarkust jagades, siis aga närve proovile pannes ametkondi väisates, suurlinliku ükskõiksusega võideldes või riiki uputava veevooluga silmitsi seistes. Eevaülikonnas modellid reklaamplakatitel, balli pidavad jahimehed, autoritaarsed kõrtsmikud, piitsadega lihavõttepühilised, pikantse suuvärgiga veinimeistrid, svipsis kanuutajad ja riigi jõukaimad lapsukesed… Kui mälupiltide virvarr kripeldavaks igatsustundeks kasvab, tuleb vana head Tšehhimaad taas oma silmaga kaema minna.