Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 710

Sa teed iga päev ühte ja sama. Sa tead täpselt, kuhu sa lähed. Sa ei ole üksi. Kui Zoe Walker näeb enda fotot ühe Londoni linnalehe erakuulutuste rubriigis, otsustab ta välja selgitada, miks on tema pilt sinna sattunud – ilma ühegi selgituseta, lihtsalt udune foto koos internetiaadressi ja telefoninumbriga. Zoe viib ajalehe koju ja näitab seda pereliikmetele, kes on kindlad, et naine fotol vaid sarnaneb Zoega. Aga järgmisel päeval on ajalehes juba uue naise pilt ja nii päev päeva järel. On see eksitus? Või juhus? Või peab keegi arvet nende naiste iga sammu üle … *** Järjekordse psühholoogilise põnevikuga „Ma näen sind“ hoiab Suurbritannia kirjanduse viimaste aastate edukamaid uustulnukaid Clare Mackintosh („Ma lasen sul minna“ – maailmas üle miljoni eksemplari müünud raamat, eesti keeles ilmunud 2016. aastal) lugejat oma haardes esimesest leheküljest viimaseni.

Raamat jutustab ühe Dublini perekonna allakäiguloo kümne aasta jooksul. Sündmusi vahendab ja loo jutustab peres kasvav tüdrukunääps, kes üritab üksinda hakkama saada sellega, et tema vanemad joovad ja pidutsevad. See on lugu sassis ja vastuolulisest lapsepõlvest, mis olenemata kõigest häirivast, mida vanemad korraldavad, on täidetud armastuse ning mõnikord ka naljaga. Peatükk peatüki järel muutub lapse jutustamisstiil ja hääl täiskasvanulikumaks ning teravamaks, lugeja ees avaneb mõtlemapanev katkise perekonna portree ja pilt lapsest, kes on sinna ära kadunud.

Lämmatava pingega kummituslik lugu, mis poeb su naha alla. – The Suspense is Thrilling Me Keegi ei tea, kes ta tegelikult on… Hattie Hoffman on kogu oma elu rolle mänginud: eeskujulik õpilane, eeskujulik tütar, eeskujulik kodanik. Aga Hattie tahab midagi enamat, midagi suuremat ja, nagu lõpuks selgub, midagi väga ohtlikku. Kui Hattie julmalt surnuks pussitatakse, rebib tragöödia tema väikese kokkuhoidva kodulinna ribadeks. Peagi saab selgeks, et Hattiel oli vägagi kompromiteeriv salasuhe. Tekib küsimus, kes veel sellest teadis? Ja kui kaugele oleksid nad valmis minema, et suhtele lõpp teha? Hattie poiss näib tema surma tõttu lausa hullunud, aga võib-olla oli ta Hattiesse nii sügavalt armunud, et tüdruk oli muutunud tema jaoks kinnisideeks? Või sattus Hattie oma impulsiivse ja uljaspäise iseloomu tõttu lihtsalt valel ajal valesse kohta, mis viis lõpuks tema vägivaldse surmani kellegi võõra käe läbi? Käänakuid ja ootamatuid pöördeid täis „Hattie Hoffmani viimane vaatus” taastab lugeja silme ees viimase aasta ohtlikult kütkestava noore naise elus, mille jooksul kerkivad pinnale väikelinna hämaraimad saladused… ning neiu ise liigub surmale üha lähemale. Mindy Mejial on Minnesota ülikooli bakalaureusekraad ja Hamline’i ülikooli kaunite kunstide magistrikraad. Kui põgusad vahepeatused Iowa Citys ja Galways välja arvata, on ta elanud kogu oma elu Minneapolises, kus on pidanud palju ameteid alates õunakorjajast ja lõpetades müügijuhiga. Võimas ja nugaterav „Hattie Hoffmani viimane vaatus” paneb lugeja mõtlema piiridele süütuse ja süü, tõelise olemuse ja pettuse vahel. Kas armastus viib eneseavastuse või enesehävituseni? Suurepärane üllatusi täis romaan, lugejad avastavad rõõmuga, et see raamat on üks vähestest, mis ühe päevaga läbi loetakse. – Suspense Magazine Fantastiline… – Pioneer Press Need lugejad, kes võtavad selle haarava psühholoogilise põneviku kätte seetõttu, et raamatul on ühiseid jooni Gillian Flynni romaaniga „Kadunud”, avastavad peagi rõõmuga, et Mejia enesekindel kirjutamislaad annab tuntud teemadele hoopis uue sügavuse, käsitledes manipulatsiooni ja identiteeti veelgi teravama nurga alt.

Kuueteistaastase Riley Strouti ema suri kaks aastat tagasi ja tema kaotusega hakkamasaamine on sõltunud leinarühma kaaslastest, kellest on saanud Riley parimad sõbrad ja pereliikmed. Ka Jay, Kate ja Noah on kaotanud kalli inimese ja mõistavad Riley hingevalu. Hoolimata erimeelsustest hoiavad sõbrad kokku ja on teineteisele toeks, neid ühendab tragöödia, mida vaid nemad mõista suudavad. Kui Riley märkab toidukaupade poes oma ema, kardab ta, et selles on süüdi traumajärgne stress, kuni Jay ja Kate kogevad sama – ka nemad näevad oma surnud lähedasi. Noah on neljast ainus, kes ühtegi vaimu ei näe. Ta hakkab teistest eemalduma, muutub skeptiliseks ja salalikuks, kuni kaob jäljetult. Riley kardab kõige hullemat. Asunud kolmekesi oma haihtunud sõpra otsima, avastavad nad midagi veidrat. Kogu asja keskmes näib olevat üks sajanditevanune rist – ese, mis võib sisaldada vihjeid hauataguse elu kohta. Ja otsides seda, kes on kadunud, avastavad nad varjatud tõe nende kohta, keda leinavad. Emily France’i debüütromaan ajab naerma, nutma ja toob kananaha ihule – see on ülimalt südamlik romaan, mis on kirjutatud kaotusest, sõprusest ja paranemisest ning mida on raske käest panna. Seiklusrikas müsteerium, mis on seotud sajanditetaguse legendiga. Noortele lugejatele mõeldud romaanis segunevad justkui „Kuues meel” ja „Da Vinci kood”. – Kirkus Reviews Tõeline maiuspala. France on loonud sümpaatsed ja usutavad tegelased ja tema raamatu sõnum aitab inimestel neid tabanud tragöödiast üle saada. – Publishers Weekly Mõnus müsteeriumi ja müstika segu. Aus hoiatus – viimased leheküljed võivad pisaratest vettida. – 5280 Magazine Kohutav kaotus, pühendunud sõprus ja näpuotsaga romantikat teevad sellest debüütromaanist vaimustava lugemiselamuse.

Raamatu väljaandmist toetas Kultuurkapital. Romaan võitis mais 2017 LA Timesi kirjandusauhinna Haslett on üks Ameerika andekamaid kirjanikke. – Sam Sacks, The Wall Street Journal Kui Margareti kihlatu John 1960-ndate Londonis depressiooniga haiglasse satub, seisab naine valiku ees: kas minna edasi juba tehtud plaanidega, hoolimata sellest, mida ta nüüd mehe seisundi kohta teab, või keerata selg kannatustele, mida see naisele tulevikus tuua võib. Ta otsustab mehega abielluda. „Kui mind enam ei ole” on unustamatu lugu sellest, mis järgneb Margareti armastusest ja usaldusest välja kasvanud otsusele. Loo keskmes on paari vanim poeg Michael, geniaalne rahutu muusikafanaatik, kes mõtestab maailma paroodia kaudu ning kelle üha keerulisemaks ja ebakindlamaks muutuva eksistentsi eest tuleb hoolitseda tema emal ja nooremal õel-vennal: kohusetundlikul Celial ja ambitsioonikal, end kindlalt vaos hoidval Alecil. See valulik, südant pitsitav, ent ometi sageli nii naljakas lugu, mida jutustavad vaheldumisi viis perekonnaliiget, toob erakordse selgusega lugeja silme ette ühe ema armastuse oma laste vastu, tihti möödapääsmatu andumuse, mida tunnevad üksteise vastu õed-vennad, ning paine, mille on jätnud perekonnale ühe isa valu. Adam Haslett on oma vapustava tundetäpsuse ning elava, leidliku keelekasutusega andnud meile midagi erakordset: romaani, millel on jõud muuta seda, kuidas me näeme oma elu kõige tähtsamaid inimesi. Adam Haslett (sünd 1970) on Inglismaal kasvanud ameerika kirjanik. Seni on ta avaldanud kaks romaani ja ühe jutukogu (mis oli nii Pulitzeri kui ka National Book Awardi finalistide seas). „Kui mind enam ei ole” ilmus 2016. aastal ja kandideeris paljudele preemiatele (sh National Book Award, Pulitzer Prize, National Book Critics Circle Award ja Kirkus Prize for Fiction). „Kui mind enam ei ole” on ilukirjandus selle parimas mõttes. See on täis armastuse valgust. – Peter Carey Haslett on haruldaselt selge mõtte ja intelligentse kirjutamislaadiga autor. – Joy Williams „Kui mind enam ei ole” on imekaunis, elegantne ja liigutav lugu ühe perekonna sisemisest ebakõlalisest muusikast. – Colum McCann „Kui mind enam ei ole” on otsekui ood kunstile, keelele ja elule… Haslettil on suur anne püüda paberile oma tegelaskujude vapustavalt erinevad sisemaailmad ning anda neid edasi imekaunis proosas.

Täpselt selline peabki fantaasiakirjandus olema. – Publishers Weekly Kell on üks viimastest võluritest, kellel on võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab maagiline Londoni linn. Sellest, kui tema omandusse sattus salapärane must kivi ning tema teed ristusid Delilah Bardiga, on möödunud neli kuud. Neli kuud sellest, kui Daneʼi-kaksikud ja Valge London langesid ning kivi saadeti koos sureva Hollandiga tagasi Musta Londonisse. Nüüd painavad Kelli unenäod pahaendelistest võluväelistest sündmustest ja ärgates mõtleb ta alati Lilast, kellega ta Punase Londoni sadamas hüvasti jättis. Sellal kui Punane London valmistub Elemendimängudeks – kolme impeeriumi vahelisteks võlukunstivõistlusteks –, seilab sadama poole üksik piraadilaev. Samal ajal hakkab elule ärkama ka üks teine London. Varjud, mis kadusid ööpimedusse, ilmuvad hommikul taas välja. Võluväe tasakaal on habras ning selleks, et üks linn saaks õitseda, peab teine langema… „Tihenevad varjud” on V. E. Schwabi romaanisarja „Võlukunsti tumedam pool” teine raamat. VICTORIA (V. E.) SCHWAB on britist ema ja Beverly Hillsist pärit isa võsuke. Teda kasvatati lõunaosariiklikus vaimus ja seda on tänini aimata ka tema kõnepruugist. Praegu elab ta Šotimaal Edinburghis, ja kui ta ei luusi parajasti ringi, et otsida maha maetud aardeid, muinasjutte või head teed, istub ta mugavasti mõnes kohvikus ja mõtleb välja koletisi. See raamat on tõeline pärl. – Deborah Harkness Sõltuvust tekitav lugemine… Schwabi tegelaskujud on selle raamatusarja trumbiks. Täpselt nagu mitmetahuline Kell, on ka Lila meeldivalt keeruline isiksus… ning panused tunduvad veelgi suuremad, sest Schwab on loonud maailma, millesse tasub end kaotada. – NPR Schwab on suurepärane kirjanik ja see raamat lausa lendab käes: autori loodud maailm tõmbab lugeja kerge vaevaga endasse ning kõik neli Londonit on omaette vaatamisväärsused – detailirohked ja põnevad, täis pulseerivat elu. – io9 Maagiat, intriigi, seiklusi, pettust ja pisukest piraatlust tulvil raamat… see köidab nii täiskasvanuid kui ka nooremaid lugejaid.

„Elukargus” kujutab romaanidest „Elujanu” ja „Elamisjulgus” tuttavaks saanud Voldemari elukäiku enne Teist maailmasõda. Ta on sündinud popsipere kolmanda lapsena, kuid jääb juba varakult isata. Raske majandusliku olukorra tõttu peab ta kooli pooleli jätma ning kõigest 14-aastasena minema tallu pooleajasulaseks. Voldemarist saab läbi ja lõhki maamees, kes oskab teha kõiki talutöid, kaasa lüüa ehitustandril ja metsavarumisel. Kuigi töö ja kohustused olid maarahval alati esikohal, korraldati sageli ka ühisüritusi – peoõhtuid, kiigelkäimisi, mitmesuguseid kursusi, kust Voldemargi leiab oma noorpõlvearmastuse. Voldemarist kasvab sitke, kohusetundlik ja suure tahtejõuga noormees, kelle edasine elu on täis väljakutseid ja õnnestumisi. 1941. aastal ta mobiliseeritakse ning ees seisab pikk sõjamehetee Punaarmees. Eestlastele omane huumorimeel ja raugematu optimism on olulisel kohal ka selles värvika sündmustikuga teoses, mis annab läbilõike Eesti külaelust tollastel murrangulistel aastatel.

THE NEW YORK TIMESI BESTSELLER USA NATIONAL BOOK AWARDI FINALIST 2015 USA NATIONAL BOOK CRITICS CIRCLE’I ROMAANIAUHINNA FINALIST 2015 Igal lool on kaks poolt. Igal suhtel on kaks vaatepunkti. Ja vahel selgub, et õnneliku abielu alus on valed, mitte tõde. Lotto ja Mathilde on kahekümne kahe aastased, kõrget kasvu, kaunid, hullumeelselt armunud ja määratud saavutama midagi suuremat. Uut. Kakskümmend neli aastat hiljem äratab nende püsikindel abielu endiselt kadedust nende sõprades. Kuid tegelikult ei ole kõik nii lihtne. „Moirad ja fuuriad“ jutustab ühe abielu loo nii mehe kui naise silmade kaudu nähtuna. Mees on tunnustatud näitekirjanik, kelle osaks väljavalitus (moirad ehk saatusejumalannad). Sünge lapsepõlvesaladus, mida naine mehe eest varjab, teeb tema pigem äraneetuks (fuuriad).

„Vahvlist südamed“ on lugu naabripoisi Trille ja naabritüdruku Lena sõprusest, seiklustest ja vahvlitest. Trille ja Lena elavad väikeses rannakülas ning mõtlevad koos igasuguseid vahvaid asju välja: nad ehitavad majade vahele köisraudtee, mängivad Teist maailmasõda ja teenivad tänavamuusikutena raha. Tihti juhtub aga nii, et laste lõbusast ettevõtmisest saab pöörane seiklus, mille tagajärjed on ettearvamatud. Õnneks on olemas vanaisa ja täta-memm, kes hädas appi tulevad. Aga mis saab siis, kui juhtub midagi niisugust, et mitte keegi ei saa enam aidata? Maria Parr kirjutab kaasahaaravalt ja suure soojusega nii rõõmsatest kui ka tõsistest asjadest, sõprusest ja igatsusest selle järele, et inimene, keda sina kalliks pead, vastab sulle samaga. Maria Parri (snd 1981) esikraamat „Vahvlist südamed“ võitis Norra kriitikute poolehoiu. Raamat on Brage auhinna nominent ning 2011. aastal vändati selle põhjal Norras telesari. „Vahvlist südamed“ on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Laiema tuntuse saavutas Parr 2009. aastal lasteraamatuga „Vilgukivioru Tonje“, mille eest ta on saanud rohkesti mõjukaid kirjandusauhindu. „Vilgukivioru Tonje“ on ilmunud ka eesti keeles.

Põhja-Carolinas asuvasse Bascomi väikelinna on saabunud sügis. Kui õhk jaheneb ja puulehed muutuvad värviliseks, lähevad Waverley suguseltsi naised alati rahutuks, sest nende ettearvamatu võluõunapuu magab sügisund, valmistudes esimese öökülma saabudes õitsele puhkema. Sel aastal paneb esimese öökülma ootus kõigi kannatuse eriliselt proovile. Claire Waverley on asutanud firma Waverley Kommid. Tema käsitsi valmistatud maiustused – esimest armastust meenutavad roosikommid, õnnetunnet tekitavad lavendlikommid ja kurguvalu leevendavad ning meeli rahustavad sidrunaloisiakommid – on erakordselt menukad, on edul ka omad varjuküljed. Sydney Waverley on liimist lahti, sest tema südamesoov – saada oma mehe Henryga last – ei taha täide minna. Viieteistaastane Bay on aga kaotanud südame poisile, kes ei usu, et ta tüdrukuga kokku kuulub. Lisaks kõigele ilmub linna salapärane suitsulõhnaline võõras, kes Waverleyde seas segadust tekitab. „Esimene öökülm“ on teine lugu Waverley perekonnast, romaani „Imeline aed“ järg ja mille tegevus toimub kümme aastat hiljem.

Seitseteist aastat tagasi juhtis William Wisting Norra kõige kõmulisema kriminaalasja, noore naise Cecilia Linde mõrva uurimist. Nüüd väidab üks advokaat, et tol ajal süüdistuse esitamisel kasutatud tõendid olid fabritseeritud ja vale mees mõisteti süüdi. Seega on tegelik kurjategija endiselt vabaduses. Wisting kõrvaldatakse töölt ja meedia haistab vere lõhna. Wisting, kes on harjunud kurjategijaid taga ajama, leiab end nüüd ise tagaaetava ja süüdistatava rollis. Et välja selgitada, mis tegelikult juhtus, ja oma nimi puhtaks pesta, peab ta ise läbi viima salajase uurimise, milles teda toetab tema ajakirjanikust tütar Line. Kui ammuse juhtumiga sarnastel asjaoludel kaob järjekordne noor naine, siis tundub juba paljudele, et Wisting ongi süüdi ja tema võimalused tõde päevavalgele tuua muutuvad üha ähmasemaks. Jørn Lier Horst (1970) on Norra noorema põlvkonna tuntumaid kriminaalkirjanikke. „Jahipenid“ võitis 2012. aastal Norra kriminaalkirjanduse Rivertoni auhinna, 2013. aastal Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti ja 2014. aastal Rootsi kriminaalkirjanduse akadeemia parima tõlketeose auhinna.

Romaani keskne tegevuspaik on Rootsi tuntuim vaimuhaigla Beckomberga, mille eraldatud ja ebaisikulisse olustikku on autor oskuslikult põiminud ühe perekonna loo. Sel moel on ta andnud raviasutusele inimliku näo. Teose peategelased on ravil viibiv tundliku loomuga alkohoolik ja tema tütar. Autor käsitleb tütre armastust isa vastu ja püüdeid temani jõuda, alguses lapseeas, hiljem noore naise ja emana teda mõista. See lugu räägib unistusest hoida valguse käes kedagi, kes ei ole tahtnudki seal olla, soovist kinni püüda see, kes tahab vabalt langeda. Paljutahulise romaani ebatavaliste tegelaskujude kaudu mängib autor mõttega vabadusest ja selle piiramisest, haigusest ja normaalsusest. Kaunis loodusmiljöös asuv haigla omandab Stridsbergi sule läbi peaaegu müütilise mõõtme. Tegelaste eluraskustest ja tegevuspaiga alateadvuslikust süngusest hoolimata on teose meeleolu pigem helge ja inimlik. Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. Just see lüüriline ja elegantne, ühtlasi karge ja lihtne väljenduslaad kujundab romaani eripalgelistest tegelaskujudest ja sündmustest harmoonilise terviku ning toob esile autori tohutu empaatiavõime. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks.