Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 711

Kõhedusttekitav põnevik noorest abielupaarist ja nende näiliselt sõbralikest naabritest. Anne ja Marco Conti on õnnelik paar. Neil tundub olevat kõik – armastus, suurepärane kodu ja kena väike laps, Cora. Ühel õhtul kutsutakse nad naabrite juurde külla. Kuuekuune beebi jääb üksinda koju, kuna lapsehoidja ütleb viimasel hetkel ära. Aga sellest pole midagi, nad lähevad ju kõrvalmajja. Anne ja Marco võtavad kaasa beebimonitori ning käivad last kordamööda iga poole tunni tagant vaatamas. Kui nad jõuavad lõpuks kella poole kahe ajal öösel koju, on laps kadunud. Kahtlus langeb kohe vanematele ning Anne ja Marco ei tea enam, keda nad võivad usaldada. Peagi selgub, et mõlemal on saladusi, mille ilmsikstulekut nad pelgavad. Kuid nad ei ole ainsad, kellel on midagi varjata. Järgneb närvesööv lugu pettusest, kahepalgelisusest ja truudusetusest, mis hoiab enda haardes kuni viimase šokeeriva pöördeni. Shari Lapena töötas advokaadina ja inglise keele õpetajana, enne kui pühendus raamatute kirjutamisele. „Teisel pool seina“ on tema debüütpõnevik. „Osavalt komponeeritud ja teravam kui nuga. „Teisel pool seina“ ei lase sind vabaks pikka aega pärast seda, kui oled pööranud viimase lehekülje.“ Harlan Coben, New York Timesi bestsellerite autor „2016. aasta kõige enam kõneainet pakkunud põnevik.“

Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust elevust. Nõnda tekib tal sümpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitütre Erika Thalströmi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sõnapaari „veider armastuslugu“. Teoses on rohkesti salapärasust, sädelevaid kõnelusi ja huvitavaid inimtüüpe Loopre alevikust. Sündmustik vangistab lugeja esimesest leheküljest ega vabasta enne viimast rida, niivõrra süvenetakse noore autori esikteose ebatavalisse õhkkonda. Romaan „Veider armastuslugu“ sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivõistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka omaaegsed prototüübid. Arp Rullingo (1935. aastani Alfred Rullinkov; 26. juuli 1913 Tallinn – 14. juuli 1942) oli eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik. Õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Tegeles kergejõustikuga spordiseltsis Kalev. Töötas ajakirjanikuna, kirjutas spordiülevaateid ajakirjale Nädal Pildis, 1940–1941 ajalehe Noorte Hääl osakonna juhataja. Hukkus 1942. aastal Punaarmees.

Andrei Hvostovi teine romaan, mis jälgib ühe mehe saatust tema lapsepõlvest kuni hetkeni, kui sureb ta ema. Lihtsast poisist, kelle lapsepõlv möödub Nõukogude nostalgilises miljöös, saab vabas Eestis ajaleht Tilisanga töötaja. Mis mõjutab noore inimese mõtte ning tegudeilma? Teose juhtmotiivi kohta ütleb Hvostov ise nõnda: „Kustkohast tulevad psühhopaadid ja miks on Jumal inimkonda selliste olenditega nuhelnud? See on põhiküsimus, millele ma olen proovinud vastata omaenda elukogemusest lähtudes.“

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailma ähvardab sõda, millest pääsemiseks oleks vaja kolme kuningriigi liitu – mida aga nende liidrid pole eriti valmis sõlmima. Maag, kuninga nõuandja, usub teadvat iidse aarde peidupaika, mis oleks abiks liidu sõlmimisel. Selle kättesaamiseks vajab ta osavat varast ja ta valib vangimõistetud varaste hulgast Geni. Teekond on ohtlik ja raske, seda muudavad vaid aeg-ajalt helgemaks jutud vanadest jumalatest ja jumalannadest, mida rändurid üksteisele vestavad. Mis eesmärgid on Genil, jääb kõigile saladuseks. Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award, olnud Andre Nortoni auhinna nominent.

Jutukoguga «Aja valvurid» (The Guardians of Time; 1981) saab alguse ulmekirjanduse suurmeistri Poul Andersoni (1926–2001) legendaarne Ajapatrulli-tsükkel. Ajapatrull on omalaadne ajapolitsei, mille ülesanne on kaitsa minevikku kurjategijate eest, kes soovivad ajalugu muuta. Ajapatrulli esimese kogumiku jutud viivad lugeja varakeskaegsesse Britanniasse, iidsesse Pärsiasse, miljonite aastate tagusesse minevikku, mil tekkis Vahemeri, 13. sajandi Ameerikasse, kuhu on väĺja jõudnud mongolid, ning ajalooalternatiivi, kus Kartaago oli võidukas ja Rooma riik hääbus.

"Kirjanduskonkursil „Bestseller 2015“ ilukirjanduse žanris eripreemia pälvinud töö. Ma olen üsna tavaline inimene. Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl. Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi. Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega. Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti. Nende lugude autor elab meie ligidal tänases Eestis. Ta on haritud ja seepärast ei ole tema maailmas lihtsaid lahendusi, aga teisalt jääb neid lugusid lugedes alles ihalus lihtsa armastuse ja ilu järgi. See ongi neid lugusid ühendav paradoks. Kui ühest küljest esitatakse meie igapäevast maailma läbi iroonia, groteski või absurdse anektoodi, siis teiselt poolt leiame sealt tegelasi, keda autor armastab ja kellest ka lugejad võiksid hoolida. Lõpuks ei teagi, kas ime igapäevases argielus on see, et madratsi sees elab hingega käsi või see, et inimesed ei väsi armastusele lootmast hoolimata paradoksidest. − Ilmar Raag − Tõmbaksin paralleeli noore Arvo Valtoniga – sotsiaalsed allusioonid, igapäevaolmesse tungivad sotsiaalsed motiivid, absurd, mis viib eksistentsiaalse nõutuseni ja lahendust kuskilt eriti ei paista. Kirja pandud rahulikus realistlikus võtmes ja kõrvaltvaataja pilguga, mitte enesekeskselt esimeses isikus, mida kohtab tänapäeval nii palju. Vana kooli kultuurne proosa neile, kes tahavad korralikku kirjandust ja pigem väldiksid postmodernistlikke nihkeid, hüppeid ja segadust. Lugu jookseb kindlalt nagu suur laev, mis ei tähenda, et laevas poleks kotermanni, kes võib ootamatult asuda kapteni kohale.

"Kirjanduskonkursi ""Bestseller 2015"" teise koha töö ilukirjanduse kategoorias „Mull” on musta huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. See räägib pensionieelikust maaklerist nimega Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui seni tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tema täielikuks üllatuseks äkitselt kokku kukub. Ootamatult on ta sunnitud endalt küsima, kui kaugele on ta valmis minema selleks, et leida endale uus elatisallikas ning kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevatel põhjustel koost laguneda ähvardab. „Mull” peegeldab masu tagajärgi, räägib Eesti inimeste hirmudest ja lootustest ning sellest, et mõnikord tuleb enese leidmiseks kõigepealt ennast tõeliselt ära kaotada. Birk Rohelend (snd 1981) on Eesti kirjanik ja stsenarist. Tema sulest pärinevad lisaks mitmele auhinnatud romaanile ka luulekogu „Morbidaarium” ning arvukalt esseistikat. Ta on populaarsete telesarjade „Padjaklubi”, „Restart” ja „Nurjatud tüdrukud” autor ja stsenarist ning kassahiti „Vasaku jala reede” kaasstsenarist.

"„Tõde Trumpist“ annab vastuse kõigile neile, kes küsivad: „Kes ikkagi on Donald Trump?“ „Hoolikalt koostatud ja õiglane ülevaade.“ USA Today „Ergutav ja põnev lugemine, mis põhineb intervjuudel ja dokumentidel ning võtab kokku kümneid aastaid meediakajastust, et rääkida lugu Trumpi lapsepõlvest, perekonnast, äritehingutest ja kõrvalepõigetest poliitikasse.“ The Washington Post „Tasakaalukas, heade allikatega ja täiuslikult ajastatud.“ Financial Times (UK) Eksklusiivsetel intervjuudel ja põhjalikul uurimistööl põhinevas teoses jutustab Pulitzeri võitjast ajakirjanik Michael D’Antonio kogu Trumpi loo alates tema aastatest ärimehena kuni presidendikampaaniani, mis osutus ootamatult edukaks. Ta annab ülevaate tõusudest ja langustest, skandaalidest ja triumfidest ning pidevast kuulsuse- ja rahajahist, mis on teinud Trumpist selle, kes ta täna on. D’Antonio uurib ka Trumpi perekonnavaranduse allikaid, tema püüdu poliitikast kasu lõigata ning oskust muuta meediakajastust võimuks. „Tõde Trumpist“ on esmalt avaldatud 2015. aastal ja nüüd uuendatud, et kajastada Trumpi tõusu poliitikataevasse. See on halastamatu ja silmi avav ülevaade kogu maailmale enim kõneainet pakkuva mehe elust ja karjäärist.

Kirjanduskonkursi "Bestseller 2015" võidutöö ilukirjanduse kategoorias Saskia ja Ralph satuvad autoavariis eluohtlikku seisundisse, kuid olles jõudnud taevasse Peetruse ette, tekib suur segadus ja Saskia hing saadetakse Ralphi kehas maa peale tagasi. Saskial on 40 päeva aega, et õppides Ralphina poistekoolis, lahendada mõrvajuhtum, mille tunnistaja poiss oli. Samas ei saa ta kaasa ei Ralphi mälestusi ega kogemusi, nii et tal tuleb hakkama saada võõras kehas ja võõras keskkonnas, kus ta mitte kedagi ei tunne. “Puhkus koomas” on kireva sündmustikuga kiiresti kulgev mõrvamüsteerium, kuid ühtlasi ka noore naise eneseleidmise lugu. *** Olen sündinud 1991. aastal Tallinnas. Jutte ja luuletusi olen ma kirjutanud nii kaua, kui mäletan – alguses käsitsi ja trükitähtedega, siis kirjutusmasinal ja lõpuks arvutiga… mis on väga hea tööriist, sest minu käekirja pole võimalik lugeda ja keskaegses kloostris ei oleks keegi mulle kopeerimiseks ühtegi käsikirja usaldanud. Kirjutamise juures köidab mind kõige rohkem see, kuidas minu tegelaskujud hakkavad elama oma elu ning see, mida nemad tahavad, hakkab erinema sellest, mida nad minu arvates tahtma peaksid. Kui ma parajasti ise ei kirjuta, siis loen teiste kirjutatut, otsides sellist raamatut, millega koos saaks veeta aega hommikuni välja.

Jorma Hedlund on kuritegevusega tegelikult lõpparve teinud. Aga see sularahaveok näib loobumiseks liiga ahvatlev. Viimane rööv ja siis aitab. Algul kulgeb kõik plaanipäraselt, aga siis läheb miski väga viltu ja Jorma peab põgenema. Samal ajal püüab Jorma sõber Danny Katz välja uurida, mis juhtus tema kunagise narkodiileri Ramóni ja tolle elukaaslase Jennyga. Kuidas sai Ramón äkitselt suure koguse uimasteid? Ja kes Jenny õieti on? Jäljed viivad algul Stockholmi pornoärisse ja seejärel täiesti ootamatusse suunda, kusjuures keegi püüab iga hinna eest takistada Katzil tõe jälile jõuda. Danny Katzi põnevike teine raamat maalib tõetruu pildi Stocholmi hämarast allilmast, millega vanad sõbrad Katz, Jorma ja Eva on liigagi tuttavad. 2015. aastal ilmus Carl-Johan Vallgreni noir-põnevike sarja esimene raamat „Varjukuju”.

Norra nüüdiskirjanik Kurt Sweeney (snd 1961) on kirjutanud rikkaliku suguvõsaromaani, mis ulatub üle kolme põlvkonna ja kolme mandri 20. sajandi poliitiliste ja kultuurikonfliktide taustal. Minategelane John on pärit USA-st ja kasvatab Norras üksikisana väikest poega. Raamat on mõeldud kui testament pojale, et tutvustada talle pereliikmeid ja peretülide tagamaid, anda talle võimalus mõista. Minategelase isa George on andekas kunstnik, aga joodik ja vägivallatseja, kelle tõttu laguneb perekond ja kannatavad lapsed. Kasvanud üles adventistide peres võimuka ema lemmikpojana, sõidab ta õrnas eas misjonäriks Euroopasse. Mõjutatuna Vana Maailma rikkalikust kultuuripärandis asub aga innukalt õppima ja lugema ning kuigi ta peab perekonna survel kirurgiks õppima, loobub arstitööst ja religioonist ning hakkab kunstnikuks. See lõhestab perekonna. George kolib oma perega Norrasse, kust tema naine pärit on, aga kaotab tunnustust ja mõistmist leidmata kontrolli enda üle ja sunnitakse riigist lahkuma. Isa tempude tõttu on ka John norra sugulaste poolt eemale tõrjutud, ka tema peab Norrast lahkuma. Nagu isa, otsib ka John elu mõtet ja lunastust kunstist, kirjandusest ja muusikast, Euroopa rikkalikust kultuuripärandist, mis vastandub teravalt sektantliku religiooni kitsarinnalisusele. Kurt Sweeney sündis 1961. a Los Angeles, kuid elab oma perega Norras Tønsbergis. Ta töötab kultuuriajakirjaniku, kunstikriitiku, tõlkija ja sotsiaaltöötajana. „Koonused“ on tema debüütromaan.

Lockhart Valley külakest Inglismaal valdab elevus – lõpuks ometi on Kanarbiku mõisa ilmunud peremees. Ta on noor, nägus ja vallaline ning see on kohalikele neidudele kõige tähtsam, sest külla ei ole jäänud enam ühtki vaba meest. Kellele neist saatus naeratab? Kas kaunitar Lilyle, kunstnik Agathale, häbelikule Gerryle või hoopis karmile ja ebasõbralikuna tunduvale Meganile?