Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1070

Sõja kaotanud Saksamaa on varemetes. 12. detsembril 1945 maandub Bückeburgi lennuväljal Inglise sõjaväelennuk. Lennukist astub maha selle ainuke reisija, kaasas väike must kohver. Ta viiakse autoga Hamelni vangla väravate juurde. Järgmise päeva varahommikul hukatakse seal üheksa meessoost ja kolm naissoost sõjakurjategijat. Ühel 1999. aasta oktoobrikuu päeval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Härjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Näib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja põrandal on näha selgeid veriseid jalajälgi. Juhtumi uurijale tundub, et jälgede asetus moodustab kummalise mustri. Äkitselt taipab ta, mida need tähendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud. Boråsi linnas loeb kriminaalpolitseinik Stefan Lindman ajalehest, et tema kunagine töökaaslane Molin on tapetud. Ta otsustab mõrvapaika sõita ja välja uurida, mis juhtus. Peagi saab ta aru, et on inimesi, kellele ei meeldi, et ta Molini saatuse vastu huvi tunneb. Ajapikku hakkab ta aimama, et Härjedaleni metsades tegutsevad mineviku mustad varjud. Arvukate bestsellerite autorina on krimikirjanik Henning Mankell Rootsi üks loetumaid kirjanikke. 380 lk

Noor naine leitakse tapetuna, kurjategija on teadmata ja politsei peab mõrvajuhtumi lahendama. Just sellest see romaan räägibki: kuidas politsei tänapäeval ühte tüüpilist mõrvajuhtumit uurib ja mil moel see asjaosaliste elu mõjutab. Kriminaalkomissaride Jan Lewini ja Anna Holti ning inspektor Lisa Mattei jaoks on tegu lihtsa looga. Kurikuulsa komissar Bäckströmi jaoks see niisama lihtne ei paista. Tegelikult on loos ainult kolm imelikku asja. Esiteks, et politsei leiab mõrvari üles, kuigi tegelikult otsitakse hoopis teist tüüpi kurjategijat. Teiseks, et kurjategijat üle kuulav Anna Holt teab juba ette, kuidas too tema küsimustele vastab. Kolmandaks, et Lisa Mattei arvates on tegu hoopis millegi muu kui noore naise mõrvaga. „Linda – nagu Linda mõrva puhul” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Bäckströmist jutustava triloogia esimene osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. 504 lk

Ühel 1958. aasta pimedal detsembriööl tuuakse San Francisco heategevate õdede orbudekodusse vastsündinud tüdruk. Aasta pärast seda võtab filmitäht Frances Fitzgerald endalt elu. Käivad kõlakad, et tema abikaasa, jõukas ärimees Maximilian Stanhope teab naise surmast rohkem, kui aimata laseb, aga tõestada ei õnnestu midagi.Mis neid kahte sündmust omavahel seob? Aastaid hiljem otsustab Francese tütar Cara selle välja uurida. Perekonna minevikku süüvides avaneb talle pilt Iirimaa kolkast, kus rügas tööd teha ja lapsi sünnitada tema vanaema ning kust tema imeilus punapäine ema jalga lasi, et teispool ookeani oma unistust püüda ja filmitäheks saada. Peatselt jõuab Cara arusaamisele, et alles siis, kui tal on õnnestunud tuua selgust ema surma asjaoludesse, suudab ta vabaneda ka omaenda deemonitest. On ta aga piisavalt tugev, et tõde taluda?Tara Hyland on sündinud 1976. aastal Surreys. Ta on õppinud Cambridge’is ajalugu, teeninud leiba nii meedias kui majanduse valdkonnas tegutsedes. Praegu on ta täielikult pühendunud kirjutamisele, „Langenud inglid” on Hylandi teine romaan.Sari „Varraku ajaviiteromaan“

„Kuutõbise pihtimuses” maadleb peategelane oma sisemise valuga, songib minevikus, kirjutab vormitut romaani, võitleb illusioonide tuuleveskitega. Ta otsib iseennast. Selles sügavalt filosoofilises romaanis on mitu ajakihti, millest minategelane läbi rühib, ihates terveks saada pettekujutelmadest. Raamatu lõpus saab ta jagu ka kihust kuhugi põgeneda. Ta saab võitu valust. Alistab hirmu. Andrei Ivanovi sulest on ilmunud romaanid „Hanumani teekond Lollandile”, „Harbini ööliblikad”, „Peotäis põrmu”. Ta on pälvinud Venemaa kirjandusauhinna Novaja Slovesnost ja Eesti Kultuurkapitali preemia. 2010. aastal valiti ta Vene Bookeri finalistide sekka. „Kuutõbise pihtimus” on viimane osa Ivanovi Skandinaavia triloogiast, kuhu kuuluvad ka raamatud „Hanumani teekond Lollandile” ja „Bizarre”. Triloogia tegevus algab 1990. aastate keskel ja lõppeb meie päevil, tegevus toimub Balti riikides ja Põhjamaades. 272 lk

Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal neile sügavalt kaasa elama. 1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. 372 lk

Armastatud näitleja Sir Mungo veedab vaikses Devoni kodukülas mõnusat vanaduspõlve. Looduskaunis maakonnas asuvast majast saab ideaalne pelgupaik tema Londoni sõpradele. Teiste seas saabub Mungole suveks külla ka Kit, kellel on kaasas kiri elu armastuselt Jake’ilt ja kelle hinges valitseb suur segadus. Naise viimasest kohtumisest Jake’iga on möödas palju aastaid ja nüüd soovib mees Kiti jälle näha. Suvi kestab ja ilmsiks hakkavad tulema ammused saladused, mis unisevõitu kogukonda sügavalt vapustavad. Peagi mõistavad asjaosalised, et ainus viis edasi minna on minevikuga silmitsi seista. Briti kirjanik Marcia Willett on sündinud Somersetis. Noorena õppis ta balletti ja töötas hiljem aastaid ballettmeistrina. Kirjanikukarjääri alustas ta viiekümnendates eluaastates kirjanikust abikaasa Rodney soovitusel. Willettit on sageli võrreldud Rosamunde Pilcheriga, sest ka tema raamatutes on terve galerii eri vanuses tegelasi, kelle saatused põimuvad kunagiste sündmuste valguses. Viimati on Willettilt eesti keeles ilmunud romaanid „Postkaardid minevikust”, „Jõuluingel”, „Sellised me oleme” ja „Suvemaja”. Sari „Varraku ajaviiteromaan“ 232 lk

On 1944. aasta. Sõda läheneb lõpule. Aleksander võitleb oma trahvipataljoniga Poolas, Tatjana elab pojaga New Yorgis, ent saatusel on neile mõlemale katsumusi varuks. Püha Risti mägedes leiab aset ootamatu kohtumine: Aleksander võtab vangi sakslaste eest sõdivate vlassovlaste komandöri ning saab üllatuse osaliseks. Hoolimata sellest, et vlassovlased tulevad tema poolele üle, on Aleksander viimaks sunnitud koos oma väeriismetega sakslastele alla andma ning ta saadetakse vangilaagrisse. Põgenemiskatsed ebaõnnestuvad ja oodatud vabadust ei too ka sõja lõpp. Tatjana veendub, et Aleksander on elus ega malda enam käed rüpes istuda, vaid otsustab sõita Punase Risti õena Euroopasse vangilaagreid inspekteerima ja meest otsima. Igatsetud kohtumine leiab aset, ent teel vabadusse varitseb armastajaid veel terve hulk ohte ja takistusi. 344 lk

Sarja neljandas raamatus sõidavad doktor Proktor, Bulle ja Lise Londonisse, sest kuningas ja isamaa vajavad taas nende abi. Üks Londoni bandiidijõuk on röövinud kogu Norra Panga kullavaru. Kulla tagasisaamiseks on vaja sisse imbuda kurikuulsasse vendade Crunchide jõuku, keda juhib hirmuäratav mamma Crunch ja kelle ees väriseb kogu London, kaasa arvatud Scotland Yard. Ülesanne osutub raskemaks, kui kolmik on arvanud. Edu saavutamiseks tuleb muu hulgas maskeeruda detektiiviks, vanaks daamiks ja beebiks, süüa Birminghami pudingit, murda sisse täiesti sissemurdmiskindlasse panka, õpetada vendadele Crunchidele nukipokkeri rahvusvahelisi reegleid ja mängida jalgpalli maailma kõige kallima jalgpalluri Ibranaldovezi vastu. Loomulikult nõuab see kõik julgust, kavalust ja doktor Proktori uute leiutiste nutikat kasutamist. 224 lk

Viieaastaselt hakkas ta tööd tegema, kümneselt jäi ta orvuks. Kõigi eelduste kohaselt oleks ta pidanud veel mõnda aega Lõuna-Aafrika suurimas pilpakülas oma hurtsikus elama ja seejärel surema, ilma et keegi temast puudust tunneks. See on lugu Nombeko Mayekist ja tema elust. Saatus juhib ta Sowetost välja ja viib kokku väljakannatamatu inseneri, kahe väga sarnase ja väga erineva vennaga, kolme kahtlase otsustusvõimega (pehmelt öeldes ebaadekvaatse) Hiina tüdrukuga, salaagentide ja presidentidega. Saatusel on tema jaoks varuks ka suur, mitu megatonni kaaluv probleem. Oma teises raamatus „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga” klaarib Jonas Jonasson arveid rassismi, võimujanu, fundamentalismi, kompromissituse ja täiesti tavalise, igapäevase lollusega. Ta teeb seda huumori ja soojusega. Lisaks purustab ta lõplikult müüdi, et kuningad ei tapa kanu. 312 lk

Vaimustav jutuvestjaoskus, unustamatud tegelased ja täpsed ajaloolised detailid – nõnda võib lühidalt iseloomustada Diana Gabaldoni populaarset raamatusarja. Neid New York Times'i bestsellereid kiidavad ühtviisi nii kriitikud kui ka miljonid lugejad. "Võõramaalases" saab alguse kahe tähelepanuväärse kirjandusliku tegelase, Claire Randalli ja Jamie Fraseri lugu. See lummav ajalooline romaan ühendab põnevad seiklused ajatu armastuslooga. Aasta 1945. Briti armees õena teeninud Claire Randall on teenistusest vabanenud ja veedab oma abikaasaga – kellest sõda ta pikaks ajaks lahutas – romantiliste Šoti mägede vahel teisi mesinädalaid. Paraku satub Claire pahaaimamatult üht iidset, Stonehenge'i-taolist kiviringi uudistades tagasi minevikku. Ühtäkki on ta kistud intriigide, röövkäikude ja klannivaenuste keerisesse aastal… 1743. Ja mitte ainult seda. Peagi on kaheks kistud ka tema süda – kahe täiesti erineva mehe vahel, keda lahutab kakssada aastat. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, "kuidas see käib", kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele "Võõramaalase"-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari. 448 lk

Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus „Mina, Katariina“ on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda. Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat. Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda. Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.

Vähe on neid mineviku riigitegelasi, kes oleks ajaloolasi ja biograafe samavõrra köitnud kui Katariina II. Lisaks oma filosoofikalduvustele ja tuntusele valgustatud monarhina oli Katariina ka oma ajas arvestatav kirjanik.Viiburis 1938. aastal sündinud Soome kirjanikku Laila Hirvisaarit (kuni 2004. aastani Laila Hietamies) on Katariina kuju huvitanud juba aastakümneid, ta on selle teemaga põhjalikult tegelenud, selle kohta aukartustärataval hulgal kirjandust läbi töötanud ja Katariinaga seotud paikades tolle erakordse isiksuse üle mõtisklenud. Eesti lugejale on romaanil muidugi eriline koht, sest Katariina valitsemise ajal kuulusid Eesti- ja Liivimaa juba Vene keisririigi koosseisu, Katariina on ka meie maal mitu korda viibinud, siin oli mitme mõisa omanikuks üks tema armukestest ning troonileaitaja Grigori Orlov, kelle ja Katariina ühine poeg Aleksei Bobrinski oli Põltsamaa lossi omanik ja abielus Tallinna komandandi Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergi tütre Anna Dorotheaga.