Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1077

Teisipäevanaised lähevad paastuma: viis erinevat sõbrannat, üks ühine eesmärk: võtta aeg maha, vabaneda jääkainetest, langetada kaalu – selline on aja nõue. Oma iga-aastasel väljasõidul asuvad teisipäevanaised üksildases Achenkirchi linnusehotellis ravipaastumisele. Seitse päeva eraldatust. Ilma telefonita, ilma internetita, ilma meesteta, ilma perekondlike askeldamiste ja tööalaste kohustusteta. Paraku ka seitse päeva ilma söögita. Vähemasti teoreetiliselt. Piinav hundiisu, jäigad reeglid ja järele jõudvad probleemid tekitavad üha salatsemist ja ohustavad igat edusammu ravikuuris. Kõige raskem katsumus ootab aga Evat. Paksude linnusemüüride taga asub ta oma tundmatu isa otsingutele. Ta avastab, et mõni perekonnasaladus tuleks parem rahule jätta… Monika Peetz (s 1963) on õppinud Müncheni ülikoolis germanistikat, kommunikatsiooni ja filosoofiat. Töötanud reklaami- ja kirjastusalal, 1990–1998 Baieri ringhäälingu telefilmi toimetuses dramaturgi ja toimetajana. Tema debüütromaan „Teisipäevanaised” oli 2011. aastal üks enimmüüdud teoseid Saksamaal, seda tõlgiti rohkem kui 13 keelde ja see jõudis bestsellerite hulka nii Itaalias kui Norras. Menu saatis ka romaani põhjal vändatud filmi. Contributors: 1

On üks linnake, mille elu on korraldatud väga mõistlikult. Linnas on üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, ühtki ametmeest ei ole üleliia. Linna elu keskpunktiks on krematoorium, sest lõppude lõpuks saab meist kõigist põrm. Kirjanik, kes kirjutas romaani „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda”, otsustab üles otsida kõik kaheksa linnaelanikku, kes ostsid selle raamatu, et teada saada, kas tal on mõtet kirjanikuna jätkata. Kahjuks jõuavad potentsiaalsed lugejad enne krematooriumisse, kui kirjanik nendega vestelda saab.

„Küüslauk ja safiirid” on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito restoranikriitikuna. Reichl teab, et selleks, et olla hea kriitik, pead olema anonüümne. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks. Reichli spioonimängude puhul on eriti märkimisväärne, et ennast järjest uuteks tegelaskujudeks (kaltsakas blond Molly; boheemlaslik punapäine Brenda ja teised) kostümeerides tajub ta, et temas muutub ka muu, mitte pelgalt füüsiline välimus. Ruth avastab, kuidas muutunud välisilme võib sügavalt mõjutada inimese varjatud iseloomuomadusi, ootusi ja isusid. Ruth Reichl on kirjutanud menukid „Tender at the Bone” ja „Comfort Me With Apples”. Ta on olnud ajakirja Gourmet peatoimetaja, New York Timesi restoranikriitik ning Los Angeles Timesi toidurubriigi toimetaja ja restoranikriitik. Reichl elab koos abikaasa ja pojaga New Yorgis.

Felix Francis jätkab ratsaspordiga seotud põnevike sarja ja teeb seda suurepäraselt. Mark Shillingford on spordikommentaator ning ta kommenteerib ratsvõistlust, kus osaleb ka tema kaksikõde Clare. Markile tundub, et selles sõidus polnud kõik päris puhas ning ta püüab sellest Clare’iga kõnelda. Paraku ei saa ta sellest jutuajamisest palju targemaks ning kui peagi järgneb tragöödia, otsustab Mark asja uurimise enda kätte võtta.

Jens Lapidus õpetas meid nägema Stockholmi uue pilguga. Ta näitas meile, kes selles linnas tegelikult otsustavad ja kus asuvad piirid. Nüüd joonistatakse linna kaart hoopis ümber. Palgamõrvar on saanud ülesande. Allilma kuninga Radovani tütar Natalie leiab end positsioonil, mida ta tegelikult ei soovinud. Varsti saab välja lugejate vana tuttav JW, kes pärast „Kiire raha“ sündmusi seni vangis istus. JW-l on uus sõber, kes tegelikult sõber ei olegi. Jorge Royale alias J-boy Bernandotte alias Põgenik kavandab viimast stiilset tagasitulekut röövi näol, mille kõrval kõik teised röövid oleksid kui lapsemäng. Neid ei huvita tavaline elu, nad tahavad luksuslikku elu. Jens Lapidus sündis 1974. aastal, elab Stockholmis ja töötab advokaadina. Tema esikromaan „Kiire raha“ ilmus Rootsis 2006. aastal ning on üks 2000. aastate populaarsemaid Rootsi raamatuid, mille järgi tegi samanimelise filmi Daniel Espinosa. Eesti keeles on ilmunud ka selle järg „Puhas kättemaks“. Triloogia tõlkeõigused on müüdud enam kui kolmekümnesse riiki.

Täieõiguslikuna varjuküttide sekka astunud Clary teeb lähemalt tutvust maailmaga, mis seni oli jäänud tema pilgu eest varjule. Tüdruku sõprade hulka kuulub nüüd libahunte ja vampiire ning tema saatusesse sekkuvad ootamatul moel haldjad. See maailm, kus miski pole selline, nagu näib, pakub paraku järjest uusi mõistatusi. Kelle veri voolab Clary ja Jace’i soontes? Kust on pärit võimed, mis neis ühtäkki ilmnevad? Kas Valentine on ohtlik hullumeelne või korrumpeerunud varjukütiladviku vastu võitlev aatemees? Mida teha, kui peale deemonite tuleb noortel võidelda ka omaenda tunnete vastu? Autor hoiab lugejaid endiselt kütkeis. 2013. aasta augustis linastus ka Eesti kinodes romaani I osa põhjal valminud film „Surmav arsenal: Luude linn“ Lily Collinsi ja Jamie Campbell Boweriga peaosas.

Politseikomissar Jeanette Kihlbergi töö surnud pagulaspoiste juhtumi kallal katkeb, kui Stockholmis langeb peaaegu rituaalse mõrva ohvriks edukas ettevõtja. Paljud märkimisväärsed detailid viitavad selle kuriteo puhul kättemaksule. Aga mille eest? Psühholoog Sofia Zetterlundilt palutakse abi kurjategija profiili koostamisel. Töö on problemaatiline, kuna samal ajal tekib politseiniku ja psühholoogi vahel armusuhe. Jeanette´i otsingud kadunud Victoria Bergmani jälgedes ei vii üksnes Sigtuna internaatkooli, vaid ka Taani ja minevikus aset leidnud sündmuste juurde. Sofia Zetterlund proovib psühholoogitöö kõrvalt leida tee oma tõelise mina juurde. Nagu “Varesetüdruk”, on ka “Näljane südamelõõm” täis üllatusi ja kaelamurdvaid pöördeid.

Romaan „Kliinilised valed“ räägib kahe noore inimese, arstitudengi Mirjami ja noore arsti Villemi eneseotsingutest ning püüust vaatamata kõigele oma elu ja kaotustega hakkama saada. Kroonilist haigust luupust põdev Mirjam varjab oma haigust lähedaste eest, tundes end elavana vaid järjest enam adrenaliini tekitavates olukordades ning mässides end iseennast ja oma lähedasi säästa üritades aina enam valede võrku. Villem on valinud oma isiklikust kaotusest üle saamiseks pühendumise müstitsismile ja loobumise maistest naudingutest. Mirjami ja Villemi kohtumine äratab neis mõlemas soovi armastuse järele, mille nad uskusid juba ammu surnud olevat, kuid mida nad siiski iga hinna eest eitada püüavad. Reeli Reinaus (s 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Olles õppinud nii teoloogiat kui folkloristikat käsitleb ta sageli oma teostes eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi.

Andrus Kivirähki romaan Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Romaani üheks keskseks tegelaseks on noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki romaan on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu on võimalik ületada surma. 2013. aasta sügishooajal esietendub Rahvusooperis Estonia ka romaani põhjal valminud Tõnu Kõrvitsa samanimeline ooper. „Kivirähk on tabanud midagi olulist meie teatriloost. Midagi just sellest tabamatust hingusest, mis üht teatriajastut kandnud. Üks aeg saab ümber, asjaarmastajate, Suurte Diletantide ja ebakindlalt boheemliku, kuid ehtsa mängurõõmu aeg. Alustajate aeg.“ Lea Tormis, Eesti Päevaleht

Kui viieteistkümneaastane Clary Fray läheb oma kodulinnas New Yorgis klubisse nimega Pandemonium, satub ta seal mõrva tunnistajaks – ja selle mõrva sooritavad kolm teismelist, kes on kaetud kummaliste tätoveeringutega ja kel on kaasas imelikud relvad. Ja siis haihtub surnukeha jäljetult õhku. Politsei kutsumisel pole erilist mõtet, kui selgub, et keegi peale Clary mõrvareid ei näe ning sellest, et inimene on surnud, pole jälgegi, isegi mitte veretilgakestki maas. Ja kas see, kes suri, oli üldse inimene? Nii kohtub Clary esimest korda varjuküttidega, sõdalastega, kes on pühendunud Maa deemonitest vabastamisele. See on ka tema esimene kohtumine Jace’iga, noormehega, kes näeb välja nagu ingel ja käitub nagu kaabakas. Peagi kistakse Clary Jace’i maailma, kui tüdruku ema kaob ning teda ennast ründab deemon. Kuid miks peaksid deemonid üldse Clary ja tema ema vastu huvi tundma? Ja miks Clary varjukütte näeb? See küsimus huvitab paljusid…

„Karantiin” kuulub prantsuse elava klassiku ja Nobeli kirjandusauhinna laureaadi autobiograafiliste teoste hulka. Jutustaja asub otsima oma vanaonu Léoni, Kadunu, jälgi, kes läks 1891. aastal koos oma venna Jacques’i ja tolle naise Suzanne’iga Ava pardale, et pöörduda tagasi oma sünnikodusse Mauritiusel. Laeval puhkeb aga rõugeepideemia ja kogu seltskond satub unelmate Mauritiuse asemel selle naabruses asuvale Plate’i saarekesele karantiini. Seal napib nii toitu kui joogivett, rääkimata ravimitest, samas kui epideemia aina laieneb. See pealesunnitud viibimine kaljusel saarel ja kohtumine hindu tütarlapse Suryavatiga muudab pöördumatult Léoni arusaamasid elust ja maailmast. Armastusest Suryavati ja tema looduslähedase maailmanägemuse vastu võtab Léoni elu sootuks teise pöörde.

Rootslase Alexander Söderbergi (s 1970) esikromaan kõneleb rahvusvahelisest kuritegevusest. Romaani ekraniseerimisõigus on müüdud Hollywoodi ja sellest loodetakse Stieg Larssoni romaanidega võrreldavat edulugu. On koguni öeldud, et „Andaluusia sõbras“ kohtub lohetätoveeringuga tüdruk Sopranodega. Kaunis ja tasane haiglaõde Sophie Brinkmann tutvub haiglas sümpaatse patsiendi, autoõnnetuse ohvri Hector Guzmaniga. Selle tagajärjel põimub Sophie elu laiahaardelise narko- ja relvaäriga ning omavahel rivaalitsevate maffiaorganisatsioonidega. Tegelasteks on venelased, hispaanlased, kolumbialased ja rootslased, kõik on ostetavad ja müüdavad, kaasa arvatud politsei. Veritasu kehtib maffiamaailmas, nii nagu see kehtis viikingiajal. Autod lendavad õhku, laevadel toimuvad tulevahetused, mehi langeb ühel ja teisel pool ebamäärast rindejoont, ja Rootsi politsei teeb vaid näilisi katseid seda maailma ohjeldada.