Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1078

Mihkel Vasara romaan "Langenud tähtede hõõg" jutustab teismelisest tütarlapsest Karist, kes õpib ühes Tallinna eliitkoolis, ent on kõike muud kui tavaline kooliõpilane. Kari on mõned aastad tagasi kaotanud plahvatuses parema käe, ta emast on selle õnnetuse tagajärjel saanud narkomaan. Kari on ka ise seotud salakaubavedajate ning narkomafioosode sünge ja vägivaldse maailmaga. Selles gootilikult tumemeelses ja dramaatilises loos on verd ja laipu, ent on positiivseidki noote – tütarlaps tahaks kooli lõpetada ja ema uimastitest võõrutada.

Ühel 2008. aasta talvepäeval jääb pensionil olev kõrge mereväeohvitser Håkan von Enke oma igapäevasel jalutuskäigul Lilljansskogenis kadunuks. Kurt Wallanderi jaoks on see juhtum äärmiselt isiklik. Nimelt on von Enke Linda Wallanderi väikese tütre teine vanaisa. Ehkki juhtunut uurib Stockholmi politsei, ei saa Kurt Wallander sellest kõrvale jääda. Lugu muutub veel salapärasemaks, kui sama jäljetult ja mõistatuslikult kaob mõni aeg hiljem ka von Enke abikaasa Louise. Niidid viivad ajas tagasi, jõudes välja külma sõja, paremäärmuslike rühmituste ja Ida-Euroopa palgamõrtsukate juurde. Wallander aimab, et on sattunud väga suure saladuse jälile ja ta paisatakse sündmusteahelasse, mille üle puudub tal igasugune kontroll. Samal ajal koguneb silmapiiril aga veelgi süngem pilv… Henning Mankell on kõige loetum Rootsi kirjanik. Tema raamatuid on müüdud üle 30 miljoni eksemplari, teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Teleekraanil kehastas Kurt Wallanderit viimati inglise näitleja Kenneth Branagh BBC sarjas „Wallander”, mis sai BAFTA parima draamasarja auhinna ja mida näidati meilgi ETV ekraanil. „Murelik mees” on viimane Wallanderist jutustav romaan.

Romaani „Pereäri“ järjes jätkuvad Bostoni majandusajakirjaniku Miriam Becksteini seiklused. Eelmises romaanis avastas Miriam oma paralleelmaailmas elavad sugulased ja nendega kaasa tulnud kohustused ja tiitlid. Miriam (äsjaleitud perekonnale leedi Helge) asub äsja avastatud merkantilistlikus pseudoviktoriaanlikus paralleelmaailmas kasutama moodsaid äripraktikaid ja teadussaavutusi, et oma eesmärkideni jõuda, püüdes samal ajal ka lihtsalt elus püsida. Charles Stross, 2013. aasta Tallinna kirjandusfestivali HeadRead üks külalisi, on üks parimaid ja tuntumaid 21. sajandi ulmekirjanikke.

Tänapäeva Stockholm. Kaks naist, kelle teed ristuvad. „Varesetüdruk“ räägib reetmisest ja sellest, mida reetmine võib inimesega teha. Psühhoterapeut Sofia Zetterlundil on kaks tähtsamat patsienti: Samuel Bai, lapssõdur Sierra Leonest, ja Victoria Bergman, keskealine naine, kelle hinges on lapsepõlvest saadik suur, lahtine haav. Kaks inimest, samad sümptomid: mõlemas on märke mitmest isiksusest. Samal ajal leitakse põõsastest noore poisi surnukeha. Kehal on rängad vägivalla tundemärgid. Piinatud? Ta on välismaalt ja juhtumit ei peeta kuigi tähtsaks, sest keegi ei tunne temast puudust. Kriminaalkomissar Jeanette Kihlberg ja terapeut Sofia Zetterlund põrkuvad sama küsimusega: kui palju kannatusi saab üks inimene teistele põhjustada, kuni ta pole ise enam inimene, vaid muutub koletiseks? „Varesetüdruk“ on esimene osa triloogiast „Victoria Bergmani nõrkus“.

Jaan Tangsoo romaan „Peremees“ kaardistab elu depressiivses väikelinnas. Kuid ei maksa arvata, nagu oleks siinne argipäev, ehkki tagasihoidlikum, kuidagi põhimõtteliselt teistsugune kui mõnes suurlinnas, säravas seltskonnas või kõrgel võimukoridorides. Ka siin möllavad inimlikud kired. Nii trööstitutes paneelelamutes kui ka uhketes eramutes. Ka siin on igaühel kanda mineviku koorem – raskem või kergem, kuidas kellelgi. Sellega võideldakse väga erineval moel – kes endasse tõmbudes, kes palgalise internetikommentaatorina sappi pritsides, kes viinast unustust otsides. Siiski pole inimlik hoolivus ja sõprus sellestki maailmast päriselt kadunud ning see annab lootust.

Väike Pagfordi alev on vapustatud, kui neljakümnendates eluaastates Barry Fairbrother ootamatult sureb. Pealtnäha on Pagford oma munakivisillutisega väljaku ning iidse kloostriga idülliline Inglismaa alev, kuid kauni fassaadi taga käib sõda. Rikkad sõdivad vaestega, teismelised vanematega, naised meestega, õpetajad õpilastega… Pagford pole selline, nagu esmapilgul paistab. Barryst maha jäänud tühi koht vallavolikogus annab ajendi seni suurimale sõjale alevi ajaloos. Kes võidab kire, kahepalgelisuse ja ootamatute paljastustega pikitud valimised? „Ootamatu võimalus”, suur romaan väikesest alevist, on J. K. Rowlingi esimene täiskasvanutele mõeldud teos. J. K. Rowling on seitsmest raamatust koosneva menuka Harry Potteri sarja autor. Sarja raamatuid on tõlgitud enam kui 73 keelde, neid on kogu maailmas müüdud 450 miljonit eksemplari ning nende põhjal on vändatud kaheksa populaarset filmi.

Äsja keskkooli lõpetanud Liv elab koos oma ema, tunnustatud kunstniku Angelika Rossdaliga Norras põhjapolaarjoone lähedal. Üksiklasest tüdruk saadab päevi õhtusse pildiraamatuid vaadates ja suvitajate järele nuhkides. Livi ainus sõber on vanamees, kes lummab teda lugudega trollidest, näkkidest ja salapärasest huldra’st, imekauni neiu kuju võtvast vaimust, kes ahvatleb noori mehi surma minema. Siis aga upub kaks venda vaid mõnenädalase vahega mõistatuslikel asjaoludel. Olid need õnnetusjuhtumid – või meelitas noormehed hukatusse kuritahtlik vaim? Šoti kirjanik John Burnside (s 1955) avaldas oma esimese luulekogu 1988. aastal. Lisaks arvukatele auhindadele luulekogude eest on Burnside võitnud tunnustust oma mälestusteraamatuga „Vale mu isa kohta“ (2006), mis kõneleb ängistavast poisipõlvest türanliku alkohoolikust isa meelevallas. Autobiograafia järg „Ärgates Lelulinnas“, kus Burnside kirjeldab eredalt oma heitlust alkoholi ja uimastitega, ilmus 2010. aastal.

Talikülv on erakordselt lihtne taimede ettekasvatamise meetod, mis võimaldab kevade järele õhkavatel rohenäppudel alustada aiandushooaega juba talvel. See ei nõua suuri investeeringuid, päikesepaisteliste aknalaudade või kasvuhoone olemasolu ega ka spetsiaalsete valguslaudade muretsemist ja põhineb suures osas materjalide taaskasutusel. Lisaks on talikülvi suureks eeliseks see, et külvatud seemned ei lange lindude ega näriliste roaks ning tärganud seemikud on vastupidavad ja külmakartmatud. Vaata ka: www.hobiaednik.ee

Romaani tegevus toimub majanduslanguse käes kannatavas Suurbritannias. Noor vasakpoolne õppejõud Perry ja tema sõbranna Gail sõidavad Antigua saarele puhkama. Seal tutvuvad nad venelasega, kelle nimi on Dima ning see juhukohtumine määrab nende edasise elukäigu, sest alguse saab terve pettuste ja reetmiste ahel. Raamatu tegevus kandub Londonisse ja Šveitsi ning mängu tulevad erinevate riikide luuretalitused. Romaan annab võimaluse jälgida, mis juhtub inimestega olukorras, kus nende otsustest hakkab äkki sõltuma nii mõndagi. John le Carré (s 1931) on oma loomingus juba ammu žanrikirjanduse piirest väljunud ja väärtkirjanduse autorite hulka loetud. Viimati ilmus eesti keeles temalt „Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk” (2012), mille põhjal valmis Tomas Alfredsoni käe all samanimeline fi lm Gary Oldmaniga peaosas. Ajaleht Daily Telegraph on nimetanud Le Carréd „meie ajastut esindavaks hääleks”.

Poolatarist kunstniku Irena Baruch Wiley (1906–1972) elusaatus oli kirju ja huvitav. Abiellunud 1934. aastal Ameerika diplomaadi John Cooper Wiley´ga (1893–1967), sattus ta mehe ameti tõttu maailma eri paigusse, üks põnevam kui teine. Wiley´del tuli elada ja töötada Stalini-aegsel Venemaal, Anschlussi-eelses ja aegses Austrias, Salazari-aegses Portugalis, Colombias, Panamas, Iraanis, lisaks reisid teistessegi riikidesse. Meile, eestlastele, on oluline tõsiasi, et aastail 1938–1940 oli Wiley Ameerika saadik Eestis (mida ta nimetab naeratavaks maaks) ja Lätis. Nõnda olid Wiley´d nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Sellest kõigest ja paljust muustki jutustab Irena Wiley oma mälestusteraamatus „Kahekümne aastaga ümber maailma“. Diplomaadi naisena teab ta rääkida poliitikast, kunstnikuna näeb aga ka iga maa elu emotsionaalsemat, maalilisemat, inimlikumat poolt.

Reeli Reinausi uus romaan kõneleb vaimsetest eneseotsingutest, sõprusest, armastusest ja reetmisest. Tegevus toimub nii olevikus ja minevikus kui ka paralleelmaailmades, nii Eestis, Ameerika Ühendriikides kui Mehhikos. Peategelaste – neiu ja kahe USA kõrgkoolis õppiva noormehe – elud põimuvad ootamatult, mõjutades üksteist rohkem ja sügavamalt, kui nad esialgu arvata oskavad. Romaani läbivateks teemadeks on püüd näha elu pealispinnast sügavamale, juhuse tähtsus üksikisiku elus ning inimsuhete haprus ja kramplikkus. Reeli Reinaus (s 1977) on kirjutanud peamiselt laste- ja noorteraamatuid ning avaldanud kaks luulekogu. Olles õppinud nii teoloogiat kui folkloristikat käsitleb ta sageli oma teostes eesti rahvaluule ja -usundiga seotud nähtusi.

Fitz on kõigi teada surnud ja maha maetud. Ennast kuningaks kuulutanud prints Regal on Hirvelossi paljaks riisunud ja sisemaale tõmbunud, jättes ranniku rüüstajate meelevalda. Burrichil ja Chade’il olid aga oma plaanid, kuidas Fitz päästa ja tema abil Kuue Hertsgkonna lagunemist takistada. Nüüd on Fitz uuesti toibunud, kuid leiab, et ta on jäänud üksi ning peab ise otsustama, mida edasi teha. Ta saab taidudes korraks ühenduse Verityga ning teab, et peab oma õiget kuningat otsima minema ning aitama tal kutsuda legendaarsed elderlingid Kuut Hertsogkonda hädas päästma. Abiks on Fitzil esialgu üksnes Öösilm…