Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1080

Suurejoonelise eepilise romaanisarja teise raamatu teine osa. Kuningate heitlus Raudtrooni pärast on täies hoos. Tormiotsa all pääsevad valla tumedad jõud, Kuningalinna müüridelt lendab turmtuld ja Mustal Kärejõel põlevad laevad, mehed ja vesi. Robb ja tema liitlased saavutavad läänes ja Kolmjõel küll võidu võidu järel, kuid ükski neist pole paraku otsustav. Sõtta sekkuvad raudsaarlased ja meri tuleb Talitundrusse, nagu kaemisunenäos ennustatud. Kaugel idas astub Daenerys Targaryen peljatud Koolmatute Kotta, ja sammukese lähemale oma eesmärgile. Teisel pool Müüri aga kogunevad metslased Müüritaguse kuninga juhtimisel pealetungiks, abiks olendid, kes on seni esinenud vaid legendides…

Suurejoonelise eepilise romaanisarja teine raamat, mille alguses on Raudtroon taas ühendatud, kuid kuningas Robert on surnud, tema lesest on saanud ta mälestuse reetur ning ellujäänud vennad sõdivad üksteisega. Isand Eddard Stark on samuti surnud, tema tütar Sansa aga kihlatud isa tapja poja Joffreyga. Joffrey on nüüd laps-kuningas, kuninganna Cersei aga regent ning tundub, et sõda on vältimatu. Punane komeet öötaevas ennustab mõrvu ja sõda. Lisaks tundub, et lõpule hakkab jõudma pikim suvi, mida mäletatakse – suvi, mis on kestnud kümme aastat. Kardetakse, et sellele järgnev talv on veelgi pikem ning sellel talvel tuleb karta veel muidki vaenlasi peale elavate.

Inglise kirjaniku Lucy Dilloni (snd 1974) südamliku romaani „Kodutud koerad ja üksikud hinged” (2009) keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jäänud ja tasuvalt töökohalt lahkunud Rachel pärib tädi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi üllatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue armastuse ja elu mõtte. Lahutatud üksikema Zoe kohtab tänu koerale oma unelmate printsi. Natalie, kes on tagajärjetult üritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sõbrast. Omaette tegelased on koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sügava kaasaelamisega. Ka ise koeraomanikust Dillon on kirjutanud veel kolm romaani: „Tantsukursus” (The Ballroom Class, 2008), „Tagasi õnne juurde” (Walking Back to Happiness, 2010) ja „Õnneliku lõpu saladus” (The Secret of Happy Ever After, 2011).

1997. aasta sügis Ystadis. Kaks noort tüdrukut tapavad jõhkralt taksojuhi. Tapjad saadakse kiiresti kätte, kuid ühel neist õnnestub politseimajast põgeneda ja ta kaob jäljetult. Mõni päev hiljem teeb keegi mees oma õhtust jalutuskäiku. Ta peatub pangaautomaadi juures. Turvamees leiab ta hiljem surnult, saldoteade pihku surutud. Peagi pärast seda toimub elektrikatkestus, mis matab suure osa Skånest pimedusse. Riket likvideerima saadetud montöör teeb alajaama juures kohutava avastuse… Uurimist juhtiv Kurt Wallander aimab, et kõik need sündmused on omavahel mingil kombel seotud. Ta hakkab mõistma, kui haavatav on õigupoolest meie kaasaegne ühiskond. Keerulisele uurimistööle ei aita aga kuidagi kaasa see, et Wallanderit ennast süüdistatakse alaealise peksmises. Ükski uurimine tema praktikas pole olnud fiaskole nii lähedal. „Tulemüür“ on hingematvalt põnev lugu ohust, mis võib saada tegelikkuseks.

Merlin Piirve „Ühe maailmavalutaja märkmed“ on tormlev ja katkendlikkusele kalduv lugu ühe haiglase tütarlapse eluetapist, mil dramaatiliselt kulmineeruvad tema keerulised suhted nende inimestega, kes eri aegadel on olnud talle lähedased. Omadega vussis minategelane kandub ajas edasi ja tagasi, lahates lapsepõlve ja üliõpilaspäevi. Ta otsib täiust, otsib ilu ja õnne. Ent kõik kipub ühel hetkel minema viltu ja valesti ning tundub, et polegi võimalik eluga hakkama saada. Minavormis romaan pole dramaatilistest sündmustest ning kurbadest mälestustest hoolimata siiski läbinisti sünge ja traagiline. Peategelase melanhoolia küll üha süveneb, kuid siiski jaksab ta nii teisi kui ka iseennast enamasti vaadelda üsna elutervest vaatepunktist, selge (enese)iroonilise pilguga. Autori nägelik, maagilise realismi sugemetega kirjutamisviis loob raamatu kangelaste – noorte haritlaste – mõtiskluste, askelduste ning omavaheliste arveteklaarimiste taustaks mõjukaid mitmekihilisi välis- ja sisemaastikke, mida tasub süvenenult uurida. Merlin Piirve (snd 1986) on lõpetanud Tartu Ülikooli hispaania filoloogina ning magistrikraadi on ta omandanud kirjandusteaduses. Ta on avaldanud mõtteid Sirbis. Käesolev raamat on tema esimene ilukirjanduslik tekst.

Seda, et Erilised linnas kõigisse hirmu sisendavad, teatakse ka siis, kui nendega kunagi elus ei kohtutagi. Tally aga oli kohtunud nendega juba siis, kui ta oli alles Inetu. Erilised on hirmuäratavalt ilusad, kiired ja tugevad ning nende eest pole pääsu. Sellest on Tally omaenda kogemuste põhjal aru saanud. Ja nüüd on ta ise üks neist, üks neist üliinimestest, kes peab ühiskonda ohjes hoidma ja isepäiseid jooksikuid püüdma. Ta ei oleks aga Tally Youngblood, kui kusagil ta ajusopis ei elaks edasi mälestus millestki muust, sellest, kes ta oli varem. Seda mälestust on siiski võimalik maha suruda. Kuni selle hetkeni, mil ta saadetakse retkele, mille eesmärk on lõplikult hävitada Uus-London. Tallyle tähendab see seda, et ta peab valima ja sellest valikust ei sõltu mitte ainult tema, vaid ka paljude teiste saatus…

Romaani „Mesilased” sündmustik leiab aset 17. sajandi lõpus. Leideni ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Laurentius on saanud stipendiumi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoolis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris hirmuäratavad. Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.

„Paul Erikson“ on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi „Võitleja“ liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele, saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks maadlejaks, tõmbab kriipsu peale algav maailmasõda. Kraan käsitleb olude sunnil Läti Kütipolgus teeniva peategelase silme läbi I maailmasõja kulgu, Vene tsaari kukutamisele järgnevaid revolutsioonilisi meeleolusid sõjaväes ja vaesemates rahvakihtides, kuhu ta ka ise kuulus. Peategelase kõhklused, arutlused ning vaidlused omaaegsete probleemide teemal aitavad tal nii enda kui loodetavasti ka tänase lugeja jaoks selgitada seda, mis on elus oluline.

Jätkub George R. R. Martini eepiline sari Jää ja tule laul, mis räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides kannatanud. Ellujäänud Starki järeltulijad on laiali paisatud. Robb juhib Põhjas mässu, Arya õpib sõjatsoonis ellujäämise kunsti, Sansa vaatab kõrvalt õukonnaintriige, Bran kaldub võlukunsti poole, Jon peab valvet jäävallil ning Daenerys ehitab mujal omaenda impeeriumi. Martin laseb oma tegelastel areneda ja muutuda ning see puudutab ka neid, keda ta on alguses näidanud lurjustena. Tema maailm muutub iga uue osaga üha keerulisemaks, täpsemaks ja ka kõhedamaks ning pakub lugejale üllatavaid pöördeid ja arenguid.

Eesti ulme- ja fantaasiakirjanduse sõpradele kindlasti juba hästi tuntud autori Tiit Tarlapi (snd 1954) uus romaan, milles maailm toimib hoopis teisiti, kui meie reaalsuses. Punane rass ehk indiaanihõimud on saanud valitsevaks terves maailmas, valge rass on tõrjutud ning püüab salasepitsuste abil ennast maksma panna. Raamatu peategelane ei kuulu kangelasele kohaselt ei ühte ega teise maailma ning samal ajal sõltub just temast, kas lõhed ja vastuolud kasvavad veelgi või on võimalik inimkonna hapraid niite ühte sõlmida.

Kolm noort saavad jaaniõhtul kokku looduskaitseala kõrvalisel metsalagendikul, et ümber riietuda ja suveöös oma salajast rollimängu mängida. Ühe puu taga varjab end aga keegi, kes teeb nende peole kohutava lõpu. Ystadi politseijaoskonnas valitseb suvine vaikus. Kriminaalpolitseinik Kurt Wallander on enda pärast mures ja püüab tervislikumalt elama hakata. Ootamatult leitakse üks politseinik tapetuna. Kolleegid on sunnitud tõdema, kui vähe nad tegelikult üksteise elust teavad. Politsei ainsaks niidiotsaks on foto noortest ajaloolises riietuses ja parukates. Wallander peab esimest korda elus tuhnima oma töökaaslase eraelu saladustes. Ta näeb asju, mida ta poleks iial osanud ette kujutada. Õudsed mõrvad aina jätkuvad ning Wallanderil on tegemist eriti külmaverelise mõrvariga, kes on temast pidevalt sammu võrra ees.

Hüpnotiseeriv, liigutav ja stiilne romaan „Lillede keel“ põimib kaunilt ühte mineviku ja oleviku, luues elava portree unustamatust naisest, kelle andekus lillede alal aitab tal muuta teiste elu ajal, mil ta ise peab võitlust oma sünge minevikuga. Viktoriaanlikku lillede keelt kasutati romantiliste tunnete edasiandmiseks: kuslapuuõied tähendasid pühendumust, astrid kannatlikkust ja punased roosid armastust. Aga Victoria Jonesi lilled kõnelevad leinast, usaldamatusest ja üksindusest. Ta ei suuda kedagi endale lähedale lasta ja peab ümbritseva maailmaga sidet vaid läbi lillede ning nende tähenduste. Victorial pole kusagile minna ja ta magab linnapargis, kuhu istutab väikese lilleaia. Peagi avastab kohalik lilleseadja ta ande ning Victoria mõistab, et suudab välja valitud lillede abil aidata ka teisi. Aga kohanud lilleturul müstilist lillemüüjat, küsib ta endalt, mis on olnud ta elust puudu, ning seistes silmitsi piinava saladusega minevikust, peab ta otsustama, kas teistkordne võimalus õnnelikuks saada on väärt riski. Vanessa Diffenbaugh sai „Lillede keele“ kirjutamiseks inspiratsiooni oma kasuemaks olemise kogemusest. Tal on kolm last ja ta elab oma perega Cambridge’is Massachusettsi osariigis. „Lillede keel“ on tema debüütromaan.