Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1095

Osvald Käpa olümpiakuld 1928. aasta Amsterdami mängudel on Eesti maadlusspordi üks verstaposte, mis kõrgub spordikaardil tulevikus ka aastate pärast. Paljudele üllatusena tulnud olümpiaedu taga oli aastaid rassimist ja higivalamist matil, võite ja kaotusi, mis vormisid Käpast suure võitja.

Ivar Stukolkin oli esimene Eesti ujuja, kes jõudnud olümpiavõiduni. Samuti on ta jäänud tänaseni meie kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks – Moskva mängudel 1980.aastal oli Stukolkin 19-aastane. Ja kõige noorem on ta olnud ka tippspordist loobujate seas, lahkudes suurest spordist 25-aastaselt. Täna seob teda spordiga kuulumine Eesti Olümpiavõitjate Kogusse ja rotatsiooni põhjal on ta alates 2007.aastast kandnud kogu presidendi tiitlit. Kolm kõrgharideust omandanud Eesti ujumisajaloo esinumber võtab sedagi ametit talle omase tõsidusega.

Käesolev trükis on pühendatud esimesele eestlasest olümpiavõitjale Alfred Neulandile. Eesti spordiajaloos on tal väljapaistev koht. Tema oli esimene, kes tõestas, et ka eesti sportlastel on asja olümpuse absoluutsesse tippu!

Raamat jalgratturist olümpiavõitjast Aavo Pikkuusist.

On sündmusi millest Eesti ajalugu vaikib, aga selles raamatus kirjutatakse. "Karvaste pehmete kaantega raamat on ohumärk. “Eesti intiimne saladus” on aga välisele glamuurile ja pehmole vaatama tubli tükk, mis räägib kahest põhilisest asjast, need on eestlaste ülemvõim läbi ajaloo ja seksist… selle teadmise ja rahvusliku uhkusega võime me südamerahus edasi elada, oleme ikka globaalselt päris kõvad. Ja kui me hetkel polegi väärt muud kui kreeklaste saapapaelu siduma, siis meie naised on ikkagi absoluutne tipptase" (:)kivisildnik Eesti Ekspressis

Noor kunstiõpilane Karou kistakse Prahas julma ebamaisesse sõtta. Toimumas on midagi eriskummalist – üle terve maa ilmuvad ustele põletatud mustad käejäljed, mille jätavad taevas haigutava lõhe kaudu kohale hiilinud tiivulised võõrad. Karou joonistusvihikute lehed on täis koletisi, kes võivad olla ka tõelised. Ta ise kõneleb mitmeid keeli ja sugugi kõik neist pole inimestele mõistetavad. Ning Karou sinised juuksed on ka tegelikult sellist kummalist värvi. Kes ta on? Ja kes on Akiva – poiss, keda ta oleks nagu tundnud juba ammu?

Will West on pikk sihvakas kutt, kes istub alati tagumistes ridades, et oma pikkust varjata. Ta on vaikne, hillitsetud ja nähtamatu. Willi vanematel pole ei raha ega sidemeid, kuid äkki avaneb tal võimalus minna õppima mainekasse, võrdlemisi omapärasesse kooli, mida nimetatakse Keskuseks ja mille maskott on paladiin. Tundmatud tegelased mustades autodes hoiavad Willil silma peal. Poisil ilmnevad müstilised võimed ja ta asub sõpradega uurima salapäraste Karl Suure rüütlite tegevust, kellega ta koolis kokku puutub. Karl Suure rüütlite ja kooli maskoti – paladiini – vahel peab olema mingi seos. Tegevusse lülituvad virtuaalsed teisikud, planetaarsed sõdalased ja nn taevased templirüütlid. Nüüd satuvad ebatavaliste võimetega noored eeterlikul tasandil toimuva pimeduse ja valguse sõdalaste tegemiste keerisesse. Põnevas noorsooroomaanis – triloogia esimeses osas – põimub sündmustiku kiire vaheldumine salapärase, virtuaalse ja üleloomulikuga. Mark Frost (sünd 1953) on menukas romaanikirjanik, stsenarist ja filmiprodutsent, kes on osalenud teleseriaalide „Twin Peaks” ja „Hill Street Blues” loomisel.

Lugu, mis võiks olla ka Eesti riigi ajalooõpikuks, seda mitte ajalooarvude, vaid tunnete, probleemide ning kannatuste osas, mis hingekriipivad iga eestlase jaoks. Lugu sündmustest, sõdadest ja INIMESTEST ning ARMASTUSEST ajaloo hammasrataste vahel. Lugu Eestimaast, nähtuna baltisakslase pilgu läbi, kes tunneb end pigem eestlase kui sakslasena. Taustaks noor Eesti Vabariik, sõda, okupatsioon, väikerahva tahe olla vaba ja iseseisev ning justkui selle vabaduse sümbol – Hiiumaa kaunis loodus.

400 lehekülge põnevust! Ühes Kairo kohvikus mõrvatakse Egiptuse riikliku sisejulgeoleku ülem, kelle hukkajast teatakse ainult hüüdnime Palestiinlane. CIA otsib abi ainsalt mehelt, kes nende arvates suudab kuritöö lahti harutada – oma endiselt salaagendilt koodnimetusega Skorpion. Kurjategijate vaimse juhi jälitamine viib Skorpioni Lähis-Idast Euroopa pealinnade ohtlikku allilma. Vaba maailma saatus on kahe teineteist vääriva vastase kätes, mistõttu ei tohi eksida. Andrew Kaplan on teeninud leiba nii sõjakorrespondendi kui sõjaväelasena ning tunneb põhjalikult teemat, millest kirjutab. Kõik tegelased ja sündmused on autori kujutlusvõime vili.

Ameerika Ühendriikidel on vaenlasi – halastamatuid inimesi, kelle kurjade plaanide vastu ei saa politsei, FBI ega isegi sõjavägi. Just sellepärast kutsub USA valitsus appi palgamõrvar Will Robie, kes täidab käske kõhklematult, täpselt ja edukalt. Aga võib-olla just nüüd teeb ta oma karjääri esimese vea? Nimelt on saadud ülesandes Robie meelest midagi vääriti ning ta käitub mõeldamatult, keeldudes ohvrit tapmast. Nii saab temast endast sihtmärk. Põgenedes ristub Robie tee 14-aastase tüdrukuga, kes on kasuperest jalga lasknud. Ent too pole tavaline jooksik – ta vanemad on mõrvatud ja ka tema elu ähvardab oht. Nüüd peab Robie päästma tüdruku ja iseenda. Kes on tegelik sihtmärk ja kust tõmmatakse niite – lahendus saabub alles raamatu viimastel lehekülgedel ja on tõelise meistri vääriline.

Sellist raamatut ei ole eestlased varem kirjutanud. Eestlastest rändureid ei ole varem niimoodi pantvangi võetud. Siin raamatus ei ole mingit tagantjärele tarkust. See on aus lugu sellest, mida seitse meest nägid, tundsid, mõtlesid 114 päeva jooksul Lähis-Idas. See raamat on tänuks neile, kes ootasid, otsisid ja päästsid. Tiit Pruuli Raamatu müügist laekunud tulud annetatakse heategevuseks.

Raamat käsitleb riigisaladuse kaitse teemat uudselt ja samas ka piisavalt ammendavalt. Teoses vaadeldakse riigisaladuse kaitse õiguslikke aspekte, füüsilist kaitset, ametnike ja ohvitseride tausta kontrollimist ning sideturvalisuse tagamist riigis. Vaatamata sellele, et käsitletavast perioodist on varsti möödas terve sajand, on raamatus käsitletavad probleemid vägagi päevakohased ka tänases Eestis. Millist informatsiooni ja miks riik salastab? Kas riik ei kasuta salastamist elanikkonna julgeoleku tagamise asemel hoopis millegi kinnimätsimiseks? Kas saladused on ikka piisavalt kindlalt kaitstud? Ajaloodoktor Ivo Juurvee näol on tegemist autoriga, kes omab lisaks väljaarendatud ajaloolase baasoskustele väga head arusaama õigusteadusest ja krüptograafiast, ja kellel on missioon rikastada Eesti ajalooteadust seni läbiuurimata teema käsitlusega. See raamat on oma sisutiheduselt ja faktoloogialt tähelepanuvääriv. Peateema taustal joonistub ilmekalt välja Vabariigi esimese 20 aasta ajalugu. Teos on varustatud põhjaliku ingliskeelse kokkuvõttega (Protection of Classified Information in Estonia 1918–1940).