Зарубежная литература - скачать книги или читать онлайн. Страница 1144

Selle raamatu lugeja saab aimu autorit ümbritsenud inimestest ja ajastutest tema enda südame ja silmade läbi. Värvikad eluhetked, muutused ja areng peegelduvad autobiograafilises reaalsuses, ilustamata sündmustes osalejaid.

Autor on ka käesolevas romaanis läinud ajas tagasi selle põlvkonna juurde, kelle noorus ja kujunemisaastad sattusid saatuse tahtel Eesti Vabariigi hävingu ning okupeerimise ajale, selle põlvkonna üleeelamiste ja elamata elude juurde. Romaan algab sõjaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Seal sõbruneb ta villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub kõik, vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid, mil eestlased võisid omaks pidada vaid oma unistusi… Lugu saab üllatava järje pool sajandit hiljem samas Järvepilgu villas, kus kõik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka täide viia…

Punane äike on üle noore Eesti Wabariigi käinud ning kogu maa pahupidi pööranud. Neljal õel on küll õnnestunud sõjavapustuste keerisest eluga välja tulla, nüüd aga tuleb uues olukorras kohaneda ja hakkama saada. Pärast Stalini surma hakkavad need, kel oli õnne ja visadust Siberi põrgus ellu jääda, tagasi okupeeritud kodumaale pöörduma. Kuid perekonnad ja inimsuhted on purunenud, väärtushinnangud muutunud… Ehkki romaan Pärast äikest kuulub kolmanda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008) ning aastatel 2009 – 2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmunud Välgust tabatud, Varjud ja Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.

Käesoleva romaani tegevus toimub ülemöödunud sajandil niihästi Pärnu-lähedases rannakülas kui kas vanas Pärnu linnas – kohtades, mida ajalooratas ja tormid on pöördumatult räsinud, pöörates pea peale ka inimeste käitumisnormid. Sel, nüüdseks juba ammu ajaloohämarusse kadunud romantilisel ajajärgul, üheksateistkümnenda sajandi teisel poolel, saamegi tuttavaks nelja õe esivanematega. Romaani lõpupeatükiks on aga ajalooratas jõudnud veereda juba kahekümnenda sajandi esimesse veerandisse… Ehkki romaan Enne äikest kuulub esimese raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad aastatel 2008-2009 täiendatutena ilmunud romaanid Äike, Pärast äikest, Välgust tabatud, Varjud ja Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.

Peategelane Catherine Morland oli lapsena mittemidagiütleva välimusega poisilik tüdruk. Seitsmeteistkümneaastasena satub ta Bathi, kus tal tuleb hakkama saada kõigi ohtude ja raskustega, mida elu selles linnas kaasa toob. Lisaks veel peene seltskonna kapriisid – ta kohtab mrs. Allenit, koketset Isabellat ning jultunud John Thorpe'i. Küllakutse Northangeri kloostrisse toob endaga kaasa seikluse, ehkki mitte sellise, nagu neiu ootas. Kuigi ta süüdistab alusetult pahatahtlikku kindral Tilneyt kuriteos, ei eksi neiu siiski mehe loomuses. Ebaromantilise kangelase Henry Tilney abiga saab Catherine viimaks täiskasvanuks ja õpib iseennast paremini tundma.

* Ananass aerutab Ameerikasse. * Ilmarattal istub ilus ingel. * Mummulises majas magatakse magusasti. * Punases potis podiseb puder. Lõbusate lausete ja piltidega raamat pisikesele täheõppijale.

"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohta kirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tõlkija Aladár Báni sulest, kes käis Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel 1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ühe tähtsa peatüki esmatutvustamine eesti publikule.

"Ungari kirjandus mitteungarlasele" on esimene eestikeelne põhjalik Ungari kirjanduse käsitlus. Teos on läbilõige kogu Ungari kirjanduse kujunemisloost. Autor Ivar Sinimets tutvustab ladusas keeles hulganisti erinevaid autoreid, žanre ja Ungari kirjanduse periodiseeringut. Raamat pakub nii avastamis- kui äratundmisrõõmu igale kultuurihuvilisele."

Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette võtta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettevõtmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ülikooli õppima suundub. Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie töötab kunstigaleriis. Ühel ööl enne reisi äratab naine abikaasa ootamatult üles ja teatab, et tema arvates on nende abielu otsa saamas. Talle tundub, et nad pole võimelised kahekesi täitma seda tühimikku, mis nende ellu pärast Albie lahkumist jääb. Douglas on vapustatud ja soovib nende suurt reisi ära jätta. Connie arvab, et poja pärast tuleks plaan ikkagi ellu viia. Mees nõustub lootuses, et ehk õnnestub tal reisil oma naine tagasi võita. Ettevõtmine osutub vägagi õpetlikuks, ent mitte päris selliseks, nagu kavatsetud.

On 1943. aasta detsember. Teise maailmasõja lõpp ei ole enam kaugel. Saksamaa relvastusminister ja Hitleri peaarhitekt Albert Speer saabub väikese kaaskonnaga Soome Lapimaale. Ta kavatseb jätkata teekonda Jäämere ääres paiknevasse Saksamaa kõige põhjapoolsemasse sõjaväebaasi. Speeri vaevab hingehäda. Ta on olnud varem Hitleri soosik, aga nüüd on side Führeriga katkenud ja Speer tahab näidata, et on endiselt Saksamaale ustav. Reis on ränk. Sakslased ei suuda taluda pimedat inimtühjust ja verdtarretavat külma. Äärmuslikes oludes toimub üllatavaid kohtumisi ja sõja tõelisus avab paljude silmad. Speer teeb aga esimesed sammud omaenda süngesse sisemaailma. „Dora, Dora” on jutustus võimust, sõja meeletusest, natside kuritegudest ja sellest, kuidas isegi siis, kui inimene on sattunud keset halastamatut vägivalla masinavärki, ei pruugi ta olla võimeline nägema, mis tegelikult toimub. „Dora, Dora” valiti 2012. aastal Soome olulisema kirjandusauhinna Finlandia nominendiks. Kirjanik Heidi Köngäs on mitme Soome kirjanduspreemia laureaat, ta tegutseb ka telerežissööri ja produtsendina. 280 lk

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, Dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised. 1000 lk

Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre. Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan kõneleb igati normaalse Euroopa südames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, järjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille süžee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud sündmustele. Romaani tegelased on eluheidikud ja ullikesed, pagulased, keda polekski justkui olemas ei siin- ega sealpool piiri, nende jaoks on kõikjal võõras maa. Peategelane Jevgeni on pagulane kuubis: pagenud oma kodumaalt, põgeneb ta ka põgenikelaagrist ning satub lõpuks päris ehtsasse, aga mitte metafoorsesse vanglasse. Ent otsustab ka sealt putku panna. „…Inimene peab üldse elama pilku häbi pärast maast tõstmata… Üksnes kirjanik võib reaalsust lihvida seni, kuni see lakkab teda piinamast. Ning siis ta suleb selle raamatusse ja heidab otsekui pudeli merre – ehk keegi loeb läbi ja saab aru.” Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga "Hanumani teekond Lollandile" jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud veel ka "Minu Taani onuke. Tuhk" (2010), "Peotäis põrmu" (2011) ja „Harbini ööliblikad“ (2013). 408 lk